Pension

Allikas: Vikipeedia

Pension (ladina pensio, 'maks') on regulaarne väljamakse vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral. Pensioni saaja on pensionär.

Eesti pensionisüsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti pensionisüsteem toetub kolmele sambale:

Riiklik pensionikindlustus ehk I pensionisammas[muuda | muuda lähteteksti]

Riikliku pensioni liigid on vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension, rahvapension, väljateenitud aastate pension ja soodustingimustel vanaduspension.

Vanaduspensioni makstakse pensioniikka jõudnud isikule, kellel on nõutav pensionistaaž. Üldine pensioniiga Eestis on meestel 63 aastat ja naistel 62,5 aastat (2015. aastal). Pensioniiga tõuseb järk-järgult 65-le aastaks 2026.

Riiklik pensionikindlustus tugineb solidaarsuspõhimõttele, st pensionisüsteemis toimuvad põlvkondadevahelised ja põlvkonnasisesed ümberjaotused.

Riiklike pensionide maksmist reguleerivad riikliku pensionikindlustuse seadus[1], soodustingimustel vanaduspensionide seadus[2] ja väljateenitud aastate pensionide seadus[3].

Riiklikud pensionid jagunevad:

Ennetähtaegsele vanaduspensionile võib jääda kuni 3 aastat enne seadusekohast pensioniiga, kuid sel juhul vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra.

Edasilükatud vanaduspensioni puhul suurendatakse pensioni 0,9% võrra iga kuu eest, mille võrra inimene oma pensioni taotlemist edasi lükkab.

Õigus enne üldist pensioniiga pensionile jääda on sooduskorras:

1) emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last või viit või enamat last, – viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist; 2) emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last, – kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist; 3) emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme last, – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist; 4) hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul – 45-aastaselt.

Soodustingimustel vanaduspensionide seadusega ning väljateenitud aastate pensionide seadusega reguleeritakse isiku teatud tootmisalade, tööde, kutsealade, ametialade korral õigust vanaduspensionile.

Riiklikke pensione rahastatakse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vahenditest ja riigieelarve siiretest.

Kohustuslik kogumispension ehk II pensionisammas[muuda | muuda lähteteksti]

II samba ehk kogumispensioni puhul tasutakse töötamise ajal vabatahtlikult enda poolt valitud suuruses pensionimakseid, et koguda endale vara pensionieaks. Kogumispensioni süsteem on eelfinantseeritav. Pensionifondid investeerivad töötajate poolt tasutud pensionimaksed erinevatesse finantsinstrumentidesse, eesmärgiga pensionivarade väärtust kasvatada. Kohustusliku kogumispensioni puhul tuleb pensioniikka jõudmisel (üldreeglina) sõlmida annuiteetleping kindlustusseltsiga, kes võtab endale kohustuse maksta inimesele pensioni elu lõpuni.

II samba kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates 1983. aastast sündinud inimestele, kes koguvad enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt 4%.

Täiendav kogumispension ehk III pensionisammas[muuda | muuda lähteteksti]

III samba ehk täiendav kogumispension on isikute poolt valitud kindlaks määramata sissemaksete suurusega maksed, mille suurust on võimalik muuta kogu maksete perioodi kestel. Täiendav kogumispension kogutakse isiku enda poolt valitud suuruses, lähtudes oma sissetulekutest, et hoida väljakujunenud elustandardit vanaduspõlves.

Täiendava kogumispensioni kogumiseks on võimalik sõlmida pensionikindlustusleping elukindlustusseltsiga või teha makseid vabatahtlikku pensionifondi. Täiendava kogumispensioni sissemaksed on teatud piirides maksustatavast tulust mahaarvatavad.

Soome pensionisüsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Soome seadusjärgne pensionisüsteem koosneb

  • tööpensionist, mida koguneb palgatööst ja ettevõtlustegevusest
  • rahvapensionist ja garantiipensionist, mis tagavad miinimumkaitse. [4]

Kõik Soomes töötavad isikud teenivad tööpensioni esimesest tööpäevast alates. [5]

Soome tööpensionid makstakse isiku kodakondsusest olenemata igasse riiki. Kogunenud pension on raha, mille saab kätte tulevikus koos intressiga. Pensioniõigus ei aegu. [6]

Välismaalt nagu Eestist Soome tööle tulevad isikud kuuluvad enamasti Soome sotsiaalkaitse alla ja nad kindlustatakse Soomes nagu soomlastest töötajad. Kahes riigis töötavad isikud aga peavad selgitama, kumma riigi sotsiaalkaitse alla nad kuuluvad, et nad saaksid oma pensioni ja sotsiaalkaitse õigesti. [5]

Soomes peab tööandja võtma tööpensionikindlustuse kõikidele 18–68-aastastele töötajatele, kellele on makstud palka vähemalt 56,55 eurot kuus (2014.a.). Tööandja maksab tööpensionimaksu pensioniasutusele. Ettevõtja maksab oma kindlustuse ise. [7]

Tööpensionimaksu suurus on eri aastatel erinev. 2014. a. keskmine tööpensionimaks on u 24% palgast. Töötaja osa sellest pensionikindlustusmaksust on 5,55 % palgast kuni 53 aasta vanuseni ja sellest edasi kuni 68 aasta vanuseni 7,05% palgast. Ülejäänud osa maksab tööandja. [8]

Ettevõtja võtab ettevõtjapensionikindlustuse ise ja maksab ettevõtjapensionimaksud samuti ise. Ettevõtjale koguneb pensioni sellest töötulust, mille pealt ta maksab ettevõtjapensioni kindlustusmaksu. 2014. aastal on ettevõtjakindlustusmaksu protsent 23,3% töötulust alla 53-aastasel ettevõtjal ja 24,8% töötulust alates 53-aastaseks saamisele järgneva aasta algusest.[8] [9]

Tööpension annab kaitse vanaduse, töövõimetuse ja perehooldaja surma korral. Kela maksab elamispõhist rahvapensioni ja garantiipensioni, kui tööpension jääb väikeseks. Rahvapensioni saamise eelduseks on, et isik kuulub Soome sotsiaalkaitse alla ja on elanud Soomes vähemalt 3 aastat pärast 16-aastaseks saamist. [10]

Pensioni määra mõjutavad lisaks sissetulekule vanusega seotud kogunemisprotsent ja alates 2010. aastast ka elueakoefitsient. [11] [12]

Tööpensionidega tegelevad Soomes tööpensioniasutused, milleks on pensionifirmad, pensionifondid, pensionikassad ja mitmesuguste erialade pensioniasutused. Tööpensionisüsteemi keskorganina toimib Eläketurvakeskus. Rahvapensionide ja sotsiaalkaitsesoodustustega tegeleb Kela.[13]

Tööpensioni kogunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Soome tööpension moodustub kõikidest tööea jooksul teenitud tuludest palgatööl ja ettevõtjana. Pensioni määra mõjutavad lisaks teenitud tuludele vanusega seotud kogunemisprotsent ja 2010. aastast alates ka nn elueakoefitsient, mis kohandab tööpensioni eluea tõusuga.

Pensioni koguneb tööl olevatele

  • 18–52-aastastele: 1,5 %
  • 53–62-aastastele: 1,9 %
  • 63–67-aastastele: 4,5 % aasta töötuludest.

Pensioni koguneb ka erialase hariduse omandamiseks sooritatud õpingutest ning mõnedest sotsiaalsoodustustest.[14]

Pensionisoodustused[muuda | muuda lähteteksti]

Soome tööpension pakub kaitset vanaduse, töövõimetuse ning perehooldaja surma korral. Muude pensionisoodustuste nagu rahva- ja garantiipensioni kohta saab täpsemat infot Kelast.[14]

Vanaduspension[muuda | muuda lähteteksti]

Soomes võib vanaduspensionile jääda omal valikul 63–68-aastaselt.

Vanaduspensionina makstakse tööea ajal teenitud tööpension. Mida kauem isik on tööl, seda suuremat tööpensioni ta saab. Kui isik elab pensionile jäädes Soomes ja tööpension on jäänud väikeseks, võib ta saada lisaks tööpensionile rahvapensioni ja garantiipensioni. [14]

Töövõimetuspension[muuda | muuda lähteteksti]

Töövõimetuspensioni saamise eelduseks on pikaajaline haigus, vigastus või puue, mis on kestnud vähemalt aasta aega. Töövõimetuspension võidakse anda 18–62-aastastele.[14]

Perepension[muuda | muuda lähteteksti]

Perepensionideks on lesepension ja lapsepension. Need kindlustavad toimetuleku abikaasa või vanema surma korral. Lesepensioni saamise tingimustest on kõige tähtsam abielu või registreeritud paarisuhe. Alla 18-aastasel lapsel on õigus saada lapsepensioni alati pärast hooldaja surma. [14]

Pensioni taotlemine[muuda | muuda lähteteksti]

Pensioni saamiseks tuleb esitada pensionitaotlus. Soome tööpensioni võib taotleda 63–68-aastasena.

Eestis elavad isikud võivad taotleda Soome tööpensioni Eesti pensionitaotlusega. Sel juhul vahendab Eesti pensionitaotluse Soome. Eestis esitatakse pensionitaotlus Sotsiaalkindlustusametile.

Soomes elavad isikud võivad taotleda sama blanketiga nii töö- kui ka rahvapensioni. Sama blanketiga on võimalik taotleda ka Eesti pensioni, kui taotleja on töötanud Eestis. Soome ametiasutused vahendavad sel juhul pensionitaotluse Eestisse.

Pensionitaotluse võib jätta

  • era- või avaliku sektori pensioniasutusse
  • Eläketurvakeskusesse või
  • Kela teeninduspunkti.

Nendest asutustest saab ka pensioni taotlemisega seotud juhiseid ja nõuandeid.

Pensioniotsuse teeb tavaliselt pensioniasutus, milles isikul on kõige rohkem teenitud tulusid kahe viimase kalendriaasta jooksul. Sama pensioniasutus maksab ka pensioni ja vastab otsust puudutavatele päringutele. [15]

Erinevad tööolukorrad ja tööpensionikindlustus[muuda | muuda lähteteksti]

Pensioni koguneb EL reeglite kohaselt ainult ühte riiki korraga. Ka sotsiaalkaitsesoodustusi, näit. haiguspäevaraha, saab ainult ühest riigist korraga. Kindlustusmaksude maksmine kahte riiki ei anna kahekordset sotsiaalkaitset, vaid ainult raskendab soodustuste saamist. Soomes töötav isik peab välja selgitama, kumma riigi sotsiaalkaitse alla ta kuulub, et ta saaks oma pensioni ja sotsiaalkaitse õigesti. [16]

Järgnevalt on esitatud erinevaid eestlaste Soomes töötamisega seotud olukordi pensionide ja sotsiaalkaitse seisukohast ning nende lahendusi.

  • Töötaja teeb tööd ainult Soomes:
    • Kindlustus võetakse ainult Soomest.
  • Töötaja töötab kahes riigis, näit. Soomes ja Eestis:
    • Töötaja kuulub ainult ühe või teise riigi sotsiaalkaitse alla, ja ta peab välja selgitama, kumma riigi sotsiaalkaitse alla ta kuulub.
  • Isik tegutseb ettevõtjana ühes riigis ja töötajana teises:
    • Ta kuulub ainult ühe või teise riigi sotsiaalkaitse alla, ja ta peab välja selgitama, kumma riigi sotsiaalkaitse alla ta kuulub
  • Töötaja töötab Eesti tööandja teenistuses Soomes nn. lähetatud töötajana:
    • Töötaja kuulub Eesti sotsiaalkaitse alla.[5]

Töötamine kahes riigis[muuda | muuda lähteteksti]

Kahes riigis töötav töötaja ja ettevõtja peab välja selgitama, kumma riigi sotsiaalkaitse alla ta kuulub. EL territooriumil on omad reeglid olukordadeks, kus tööd tehakse mitmes riigis. Elukohariigi sotsiaalkaitseasutused määratlevad, kumma riigi sotsiaalkaitse alla töötaja kuulub.

Sotsiaalkaitse õigused tuleb välja selgitada, kui töötaja teeb osa tööst Soomes ja osa Eestis

  • ühele tööandjale või
  • nii Soome kui Eesti tööandjale.

Sotsiaalkaitse küsimused lahendab alati elukohariigi ametiasutus. See riik, mille seadusandlust töötaja suhtes kohaldatakse, annab talle A1 tõendi. A1 tõend näitab, mis riigi sotsiaalkaitse alla töötaja kuulub. Töötaja peab esitama selle tõendi kõikidele tööandjatele. [17]

Lähetatud töötajad[muuda | muuda lähteteksti]

Enamasti kuuluvad Eestist Soome tööle tulevad isikud Soome sotsiaalkaitse alla ja nad kindlustatakse Soomes nagu soomlastest töötajad.

Töötaja võib aga olla lähetatud töötaja ja kuuluda Eesti sotsiaalkaitse alla, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

  • töötaja on kogu Soomes töötamise aja töösuhtes ainult Eesti tööandjaga
  • töötaja ei tegutse samaaegselt ettevõtjana
  • töötaja kuulus enne Soome tulemist Eesti sotsiaalkaitse alla
  • töötaja teeb Soomes tööd kõige rohkem kaks aastat.

Lähetatud töötaja vajab A1 tõendit, mille saab Sotsiaalkindlustusametist. A1 tõendiga tõestatakse, et töötajal ei ole vaja maksta kindlustusmakse Soome. Sel juhul makstakse kõik maksud Eestisse. Näiteks paljudel Soome ehitusobjektidel nõutakse töötajalt A1 tõendit enne töö alustamist, et oleks selge, kummas riigis ta tuleb kindlustada.

Kui töötajal ei ole A1 tõendit ette näidata, võidakse temalt võtta liiga palju sotsiaalkindlustusmaksu. [18]

Pensioniiga Euroopas[muuda | muuda lähteteksti]

Pensioniiga Euroopa Liidus ja 60. eluaastani elanud inimeste keskmine eluiga
Riik Meeste [19]
pensioniiga
Naiste [19]
pensioniiga
Meeste [20]
k. eluiga*
Naiste [20]
k. eluiga*
Märkused [19]
Austria Austria 65,0 60,0 81,5 85,5 Planeeritud naiste pensioniiga 65 aastat
Belgia Belgia 65,0 65,0 81,1 85,3
Bulgaaria Bulgaaria 63,0 60,0 76,6 80,8
Eesti Eesti 63,0 62,0 76,5 82,9 Planeeritud pensioniiga 65 aastat (alates 2026. a.)
Hispaania Hispaania 65,0 65,0 81,8 86,4
Holland Holland 65,0 65,0 81,4 84,9 Planeeritud pensioniiga 67 aastat
Iirimaa Iirimaa 65,0 65,0 81,2 84,7 Planeeritud pensioniiga 68 aastat
Itaalia Itaalia 65,0 60,0 82,0 86,2
Kreeka Kreeka 65,0 60,0 81,7 84,2 Planeeritud naiste pensioniiga 65 aastat
Küpros Küpros 65,0 65,0 81,9 84,9
Leedu Leedu 62,5 60,0 76,0 82,0 Planeeritud pensioniiga 65 aastat
Luksemburg Luksemburg 65,0 65,0 81,3 85,4
Läti Läti 62,0 62,0 75,6 81,7 Planeeritud pensioniiga 68 aastat
Malta Malta 61,0 60,0 80,9 84,4 Planeeritud pensioniiga 65 aastat
Poola Poola 65,0 60,0 77,9 83,2
Portugal Portugal 65,0 65,0 80,7 84,7
Prantsusmaa Prantsusmaa 60,0 60,0 82,3 87,4 Planeeritud pensioniiga 62 aastat
Rootsi Rootsi 65,0 65,0 82,1 85,3
Rumeenia Rumeenia 63,5 59,5 77,2 81,1
Saksamaa Saksamaa 65,0 65,0 81,3 85,0 Planeeritud pensioniiga 67 aastat
Slovakkia Slovakkia 62,0 59,0 77,0 81,9 Planeeritud naiste pensioniiga 62 aastat
Sloveenia Sloveenia 63,0 61,0 80,1 84,8 Planeeritud pensioniiga 65 aastat
Soome Soome 65,0 65,0 81,2 85,7
Suurbritannia Suurbritannia 65,0 60,0 81,4 84,4
Šveits Šveits** 65,0 64,0 82,9 86,6
Taani Taani 65,0 65,0 80,4 83,6 Planeeritav pensioniiga 67 aastat
Tšehhi Tšehhi 62,0 60,5 78,7 83,0
Ungari Ungari 62,0 62,0 76,8 82,0 Planeeritud naiste pensioniiga 65 aastat
* 60. aastani elanud inimeste keskmine eluiga, 2008. a. andmed. (Belgial, Itaalial ja Suurbritannial 2007. a. andmed)
** ei kuulu Euroopa Liitu

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Riikliku pensionikindlustuse seadus (Elektrooniline Riigi Teataja)
  2. Soodustingimustel vanaduspensionide seadus (Elektrooniline Riigi Teataja)
  3. Väljateenitud aastate pensionide seadus (Elektrooniline Riigi Teataja)
  4. "Näin Eläke muodostuu". www.tyoelake.fi, 23.12.2013. Eläketurvakeskus. Kasutatud 20.03.2014. (soome)
  5. 5,0 5,1 5,2 "Kas töötad Soomes – aja pensioniasjad korda". www.tyoelake.fi, 19.2.2014. Eläketurvakeskus. Kasutatud 20.03.2014. (eesti)
  6. "Soomes töötamisest koguneb tööpensioni". www.tyoelake.fi, 7.3.2014. Eläketurvakeskus. Kasutatud 20.03.2014. (eesti)
  7. "Pension insurance for all employees". www.tyoelake.fi, 10.4.2013. Eläketurvakeskus. Kasutatud 20.03.2014. (inglise)
  8. 8,0 8,1 "Contributions and limits in 2014". www.tyoelake.fi, 27.12.2013. Eläketurvakeskus. Kasutatud 20.03.2014. (inglise)
  9. "YEL offers protection for the self-employed person and his or her family members". www.tyoelake.fi, 21.3.2013. Eläketurvakeskus. Kasutatud 20.03.2014. (inglise)
  10. "Earnings-related pension earned by working". www.tyoelake.fi, 20.2.2013. Eläketurvakeskus. Kasutatud 20.03.2014. (inglise)
  11. "Impact of life expectancy coefficient on old-age pension". www.tyoelake.fi, 21.2.2013. Eläketurvakeskus. Kasutatud 20.03.2014. (inglise)
  12. "Your work gives you a pension". www.tyoelake.fi, 20.2.2013. Eläketurvakeskus. Kasutatud 20.03.2014. (inglise)
  13. "Earnings-related Pension Scheme in Brief ". www.tyoelake.fi, 9.10.2013. Eläketurvakeskus. Kasutatud 20.03.2014. (inglise)
  14. 14,0 14,1 14,2 14,3 14,4 "Pension provision for employees and the self-employed 2014". www.etk.fi, 6.02.2014. Eläketurvakeskus. Kasutatud 20.03.2014. (inglise)
  15. "Tööl ainult Soomes". www.tyoelake.fi, 7.3.2014. Eläketurvakeskus. Kasutatud 24.03.2014. (eesti)
  16. " "Suomi ja Viro: Sosiaaliturvamaksut maksetaan usein väärään maahan" Autor =. www.etk.fi, 19.3.2014. Eläketurvakeskus. Kasutatud 24.03.2014. (soome)
  17. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viite nimega Tootajana_Soomes_Eestis tekst puudub.
  18. "Lähetatud Töötaja". www.tyoelake.fi, 7.3.2014. Eläketurvakeskus. Kasutatud 24.03.2014. (eesti)
  19. 19,0 19,1 19,2 Saksa vikipeedia (Rentenalter) andmed seisuga 21.10.2010.
  20. 20,0 20,1 Life expectancy at 60 years. European Commission, Eurostat. Kasutatud 21.10.2010. (inglise)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]