Religioon Eestis

Ajalooliselt protestantlik Eesti on maailma kõige uskmatum riik, kus usku peab elutähtsaks vaid 14% elanikest. Usklike enamuse moodustavad õigeusklikud ja luterlased. 

Eesti siseministeeriumi usuasjade osakonna nõuniku Ringo Ringvee sõnul pole Eestis religioon poliitilises või ideoloogilises mõttes kunagi väga tähtsat rolli mänginud ning tugevamate sidemete tekkimise tendentsi riigi ja luteri kiriku vahel 1930. aastate lõpus lõpetas Nõukogude okupatsioon 1940. aastal. Ta lisab, et Nõukogude perioodil katkestati side religiooniga enamikus perekondades.

Rahvaloenduste andmed

Usund/uskkond	2000. aasta loendus		2011. aasta loendus		2021. aasta loendus
	Arv	%	Arv	%	Arv	%
Õigeusklikud	143 554	12,80	176 773	16,15	181 770	16,32
Luterlased	152 237	13,57	108 513	9,91	86 030	7,72
Baptistid	6 009	0,54	4 507	0,41	5 190	0,47
Roomakatoliiklased	5 745	0,51	4 501	0,41	8 690	0,78
Jehoova tunnistajad	3 823	0,34	3 938	0,36	3 720	0,33
Vanausulised	2 515	0,22	2 605	0,24	2 290	0,21
Vabakoguduste liikmed	223	0,02	2 189	0,20	6 070	0,54
Maausulised	1 058	0,09	1 925	0,18	3 860	0,35
Taarausulised			1 047	0,10	1 770	0,16
Nelipühilased	2 648	0,24	1 855	0,17	2 310	0,21
Muslimid	1 387	0,12	1 508	0,14	5 800	0,52
Adventistid	1 561	0,14	1 194	0,11	950	0,09
Budistid	622	0,06	1 145	0,10	1 880	0,17
Metodistid	1 455	0,13	1 098	0,10	1 390	0,12
Muud usundid	4 995	0,45	8 074	0,74	9 630	0,86
Ei tunnista ühtegi usku	450 458	40,16	592 588	54,14	650 900	58,43
Teadmata	343 292	30,61	181 104	16,55	141 780	12,72
Kokku1	1 121 582	100,00	1 094 564	100,00	1 114 030	100,00

¹Rahvaarv, 15-aastased ja vanemad