Religioon Eestis

Allikas: Vikipeedia

Ajalooliselt protestantlik[1][2] Eesti on maailma kõige uskmatum riik, kus usku peab elu tähtsaks osaks vaid 14% elanikest.[3] Usklike enamuse moodustavad õigeusklikud ja luterlased.[4] Eesti siseministeeriumi usuasjade osakonna nõuniku Ringo Ringvee sõnul pole Eestis religioon poliitilises või ideoloogilises mõttes kunagi väga tähtsat rolli mänginud ning tugevamate sidemete tekkimise tendentsi riigi ja Luteri kiriku vahel 1930. aastate lõpus lõpetas Nõukogude okupatsioon 1940. aastal. Ta lisab, et Nõukogude perioodil side religiooniga katkestati enamikus perekondades.[5]

Rahvaloenduste andmed[muuda | muuda lähteteksti]

Usund / uskkond 2000. aasta loendus[6] 2011. aasta loendus
Arv  % Arv  %
Õigeusklikud 143 554 12,80 176 773 16,15
Luterlased 152 237 13,57 108 513 9,91
Baptistid 6 009 0,54 4 507 0,41
Roomakatoliiklased 5 745 0,51 4 501 0,41
Jehoova tunnistajad 3 823 0,34 3 938 0,36
Vanausulised 2 515 0,22 2 605 0,24
Vabakoguduste liikmed 223 0,02 2 189 0,20
Maausulised 1 058 0,09 1 925 0,18
Taarausulised 1 047 0,10
Nelipühilased 2 648 0,24 1 855 0,17
Muslimid 1 387 0,12 1 508 0,14
Adventistid 1 561 0,14 1 194 0,11
Budistid 622 0,06 1 145 0,10
Metodistid 1 455 0,13 1 098 0,10
Muud usundid 4 995 0,45 8 074 0,74
Ei tunnista ühtegi usku 450 458 40,16 592 588 54,14
Teadmata 343 292 30,61 181 104 16,55
Kokku1 1 121 582 100,00 1 094 564 100,00

1Rahvaarv, 15-aastased ja vanemad.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]