Mariupol

Allikas: Vikipeedia
Mariupol

[ mari'upol ]
ukraina Маріуполь
(Mariupol)
vene Мариуполь
(Mariupol)

Mariupol gerb.png
Mariupoli vapp
Pindala: 166 km²
Elanikke: 461 800 (2013)

Koordinaadid: 47° 7′ N, 37° 35′ E47.122537.578888888889koordinaadid: 47° 7′ N, 37° 35′ E
Mariupol pos.png

Mariupol (varem ka Pavlovsk ja Ždanov) on linn Ukrainas Donetski oblastis. Asub Aasovi mere ääres Kalmiuse jõe suudmes.

2014. aasta 13. juunil andis president Porošenko korralduse tuua Donetski oblasti juhtimine ajutiselt Donetskist üle Mariupoli.[1][2]

Mariupol on tähtis sadamalinn ja tööstuskeskus. Linnas on kaks suurt metallurgiakombinaati ja masinaehituskontsern "Azovmaš".

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeva linna lähedale rajasid Zaporižžja kasakad 16. sajandil oma tugipunkti, mille juurde tekkis Pavlovski asula, mis 1778 sai linnaks ja 1780 nimetati Mariupoliks.

8. oktoobrist 1941 kuni 10. septembrini 1943 kestis Mariupolis saksa okupatsioon.

22. oktoobril 1948 otsustas NSV Liidu Ministrite Nõukogu anda linnale nime Ždanov seal sündinud Andrei Ždanovi järgi. Seda nime kandis linn 13. jaanuarini 1989.

Linnas on ajalooliselt olnud suur kreeklaste kogukond, tänapäeval on kreeklasi 4% linnaelanikest.

2014. aasta 9. mail valitsuse poolt läbiviidud terrorismivastase operatsiooni käigus hukkus väidetavalt vähemalt 21 inimest.[3][4][5][6][7] 10. mai kuulutati linnas leinapäevaks.[8][9]

2014. aasta 13. juuni varahommikul kell 04:50 kohaliku aja järgi alustasid valitsusväed sadamas ja linnas rünnakut separatistidest mässajate vastu. Teadete kohaselt hukkus viis venemeelset separatisti, vähemalt neli valitsusvägede võitlejat sai vigastada.[10] Siseminister Avakovi teatel heisati linnanõukogu hoonele ja Aasovi mere kaldal asuvale sadamale taas Ukraina riigilipud.[10] Valitsusvägedel õnnestus linn taas oma kontrolli alla võtta.[1][11]

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mariupoli elanikest ukrainlasi 48,7%, venelasi 44,4%, kreeklasi 4,3%, valgevenelasi 0,8%, armeenlasi 0,2%, juute 0,2%, bulgaarlasi 0,2% ja teistest rahvustest inimesi 1,2%.

Valdavaks suhtlemiskeeleks linnas on vene keel.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]