Jossif Stalin
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel on Nõukogude Liidu juhist; laeva kohta vaata artiklit Jossif Stalin (reisilaev), nime Stalin teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Stalin (täpsustus). |
Jossif Vissarionovitš Stalin (vene Иосиф Виссарионович Сталин; tegelik nimi Ioseb Džugašvili (Ioseb Jughashvili; (gruusia იოსებ ჯუღაშვილი, vene Иосиф Джугашвили); 21. detsember 1879 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Moskva lähistel) oli Nõukogude Liidu juht.
Nime Stalin kasutas ta esmakordselt 1913.
[redigeeri] Sünniaeg
Ametlike andmete järgi sündis Stalin 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril 1879).
Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski leidis väljavõtte (fotokoopia NLKP Keskarhiivis) Gori katedraali meetrikast, kus ta sünnikande kohta seisab kirjas: 1878. aasta 6. detsember, ristiti 17. detsembril, vanemad – Gori linna elanikud talumees Vissarion Džugašvili ja tema seaduslik naine Jekaterina Georgijevna. Ristiisa – Gori linna elanik talumees Tsihitatrišvili. Sakramentaalse ristimise viis läbi ülempreester Hahalov köster Kvinikidze juuresolekul.
Samas arhiivis on tõend selle kohta, et Jossif Džugašvili lõpetas Gori vaimuliku kooli, ja ka seal on kirjas: sündis 1878. aasta detsembrikuu 6. päeval. On säilinud ankeet, mille Stalin 1920. aastal omakäeliselt on täitnud. Seal on sünniajaks 1878.
Aastal 1922, kui Stalinist sai partei peasekretär, täitis Stalini sekretär Tovstuhha tema eest uue ankeedi, kus ta sünnidaatumiks kirjutas 21. detsember 1879. Sellest ajast vältis Stalin ankeetide täitmist ja jättis selle sekretäride teha. Nii saigi valest sünnidaatumist ametlik sünniaeg.
[redigeeri] Haridustee
Jossif Džugašvili lõpetas 1894. aastal Gori kirikukooli (Горийскую церковно-приходскую школу) ning astus peale seda Tiflisi õigeusklikku vaimulikku seminari.
[redigeeri] Revolutsiooniline tegevus kuni 1917. aastani
JD liitus 1898. aastal gruusia sotsiaaldemokraatliku liikumise "Kolmas grupp"iga, 1899. aastal heideti ta vaimulikust seminarist välja (ühe versiooni kohaselt poliitilise tegevuse, teise versiooni kohaselt eksamitele mitteilmumise tõttu).
Aastail 1901-1902 oli VSDTP Tiflisi ja Batumi komitee liige. Peale 1903 aastal toiminud VSDTP lõhenemist menševikeks ja bolševikeks, toetas algselt menševike platvormi, kuid hiljem liitus bolševikega. Osales 41 saadikuga toimunud VSDT(b)P Tampere konverentsil, mis toimus 12-17(25-30. detsember)1905 Soome Suurvürstiriigis. Aastail 1906-1907 osales/organiseeris varjunime "Koba" all VSDT(b)P finantseerimiseks vajalike finantvahendite eksproperteerimist Kaukaasias, sealhulga omal ajal kuulsas 1907. aasta Tiflisi postiraharöövis, juunikuus 1907. Oli samal ajal ka aastail 1906-1907 VSDTP Bakuuu komitee liige ja VSDT(b)P IV kongressi saadik Stockholmis.
Vahistati korduvalt oli 1908. aastal Bakuu vanglas, koos menševiku Andrei Võšinskiga, peale vabanemist oli Peterburis bolševike ajalehe Pravda toimetaja, peale vahistamist viibis administratiivkorras väljasaadetuna asumisel 1911. aastal koos Jakov Sverdloviga Narõmi krais Tomski kubermangus, kust põgenes asumistelt augustikuus 1912. aastal. 1913. aastal püüti aga Peterburi ohranka salajase kaastöölise Roman Malinovski info alusel põgenenud Peterburis kinni ja saadeti uuele asumisele Krasnojarski kubermangu Turuhanskisse, kus viibisid koos Sverdloviga kuni veebruarirevolutsioonini.
Tema osa Oktoobripöörde ettevalmistamises oli marginaalne, põhifiguurid olid Vladimir Uljanov ja Lev Trotski jt.
[redigeeri] Tegevus pärast 1917. aasta oktoobripööret
[redigeeri] 1930-ndad aastad
Kui marksistlikule tõlgendusele ja selle rakendusele Lenini valitsemisajal viidatakse kui leninismile, siis eriti I viisaastakut (1928–1932) ja II maailmasõja perioodi käsitletakse Nõukogude ajaloos tavaliselt stalinistlikuna. Aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin, kes oma (potentsiaalsed) konkurendid kõrvaldas (Kamenev, Zinovjev, Buhharin). Iseloomulikud on laiaulatuslikud näidiskohtuprotsessid. Jossifi tunnustamine 'geeniuse võimetega juhina', 'Suure Stalinina' jne. muutus sellal nii konstantseks, universaalseks ja täielikuks, et võib rääkida tema diktatuurist.
Alguses töötas Stalin peamiselt NLKP-ga ja esines avalikkuse ees harva. NLKP peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922. aastal spetsiaalselt Stalinit silmas pidades ning sellele ametikohale võlgnes Stalin hiljem oma kõigutamatu positsiooni NSVL liidrina. Peasekretärina ning poliitbüroo liikmena oli tema peamiseks vastutusalaks partei ametikohtadele inimeste määramine. Sellest punktist suutis ta oma võimu (partei nimel) laiendada ka riigiaparaadini. 1930-ndatel omas Stalin erinevaid ametikohti, nagu Rahvuste komissar ja Tööliste ja talupoegade järelevalve komissar. 'Uue Sotsialistliku Ofensiivi' (I viisaastak) ajal oli ta väga mõjuka Tööliste ja Kaitsenõukogu liige. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või läbi parteiorganite valitsemise peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid, koostades poliitilisi juhtööre alates tööstusest, kollektiviseerimisest kuni ajalookirjutuseni.
[redigeeri] Teine maailmasõda
Jossif Stalin viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli sotsialistliku ühiskonnakorra kehtestamine üle kogu maailma, vajaduse korral relva jõul. Selleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi. Vahendeid selleks saadi oma inimeste ekspluateerimisest (kollektiviseerimine, Ukraina alam-Volga ja Kesk-Venemaa kunstlik näljahäda).
Stalini algatusel sõlmiti 23. augustil 1939 Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Molotov-Ribbentropi pakt, mida võib lugeda Teise maailmasõja alguseks ja seega Stalinit Teise maailmasõja vallapäästjaks.
Stalin plaanis oodata, kuni lääneriigid on üksteist maailmasõjas välja kurnanud, ja siis ise neid rünnata, mängides vabastajat ja kehtestades kogu Euroopas nõukogude võimu.
Nimetatud plaan luhtus, sest Saksamaa sai lääneliitlastest välksõjaga jagu ja pikka kurnamissõda ei järgnenud. Selle asemel jõudis Hitler Nõukogude Liitu enne rünnata: 22. juunil 1941, kaks nädalat enne Nõukogude Liidu plaanitud rünnakut Saksamaa vastu 6. juulil. Hitler ründas Nõukogude Liitu kõige kaitsetumal hetkel, mil Nõukogude Liit oli ise suurrünnakuks valmistumas ning seega kaitsetu. Seetõttu kandis Nõukogude Liit alguses tohutuid kaotusi. Lisaks oli Punaarmee valmis ainult ründesõjaks, kuid mitte kaitsesõjaks. Sellepärast õnnestus Stalinil sõja tulemusena endale allutada vaid Ida-Euroopa.
Nii Stalini tegevus Teise maailmasõja vallapäästjana, Teise maailmasõja olemus kui ka Molotov-Ribbentropi pakti eesmärk kuulutati Nõukogude Liidu riiklikuks saladuseks. Tõde hakkas vargsi selguma alles 1980ndatel aastatel, suuresti aga alles pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
[redigeeri] 1945–1953
[redigeeri] Stalini pärand ja hilisem diskussioon
Eksisteerib selge erinevus Stalini diktatuuri ning niiöelda 'puhta isikudiktatuuri' vahel. Jossif Stalin, ehkki oma isikliku poliitilise masinavärgi ehitaja, kasvatas oma võimu peamiselt partei liinis ning tegutses NLKP raames, mis eksisteeris enne ning ka pärast Stalini surma. Võimuvõitlust NSVL-s pärast 1956. aastat eristab selle eelsest ajast peamiste poliitiliste konkurentide eksiili saatmine.
Pärast Stalini surma on NLKP Stalini võimu ajal toime pandud genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegude eest pannud vastutuse Jossif Stalinile enesele, kuid on vabastanud vastutusest NLKP. Stalini hukkamõistule Hruštšovi ajal järgnes tema osaline rehabiliteerimine Brežnevi võimul olles, mil ei olnud heaks tooniks rääkida sellal toimunud kuritegudest.
Stalini järglased peasekretäri ametikohal (Hruštšov, Brežnev) üritasid NSVL sise- ja välispoliitikat muuta ning reformida, kasutades neid teadmisi ning kogemusi, mis olid omandatud Stalini ajal.
Stalin oli nii NSVL liider kui ka sümbol. Oma võimu kasutas Jossif Stalin tagaplaanil olles. Sümbolina oli tema nimi ja isiksus esiplaanil rohkem, kui oli võimalik reaalsuses.
Stalin omistas endale ise kõrgeima sõjaväe auastme (generalissimus).
Aastal 2008 telekanali Rossija kõigi aegade tähtsaima venelase leidmiseks korraldatud rahvahääletusel sai Stalin Aleksander Nevski ja Pjotr Stolõpini järel kolmanda koha, edestades napilt Aleksandr Puškinit.
[redigeeri] Perekond
Jossif Stalini perekond:
- Esimene abikaasa Kato Svanidze (Jekaterina Džugašvili; 1885–1907)
- Poeg Jakov Džugašvili (1907–1943)
- Esimene abikaasa (Zoja Džugašvili) (neiuna Gunina; 1908–1957)
- Teine abikaasa Julija Džugašvili (neiuna Judif Meltzer; surnud 1967 või 1968)
- Tütar Galina Jakovlevna Džugašvili (1939–2007)
- Poeg Jakov Džugašvili (1907–1943)
- Teine abikaasa Nadežda Allilujeva-Džugašvili 1901–1932)
- Poeg Vassili Stalin (1921–1962)
- Esimene abikaasa Galina Stalina (neiuna Burdonovskaja; surnud 1990)
- Poeg Aleksandr Stalin (sündis 1941)
- Tütar Nadežda Stalina (sündis 1943)
- Teine abikaasa Jekaterina Stalina (neiuna Timošenko; surnud 1983)
- Poeg Vassili Stalin (1949–1972)
- Tütar Svetlana Stalina (1947–1990)
- Kolmas abikaasa (Kapitolina Stalina; neiuna Vassiljeva)
- Esimene abikaasa Galina Stalina (neiuna Burdonovskaja; surnud 1990)
- Tütar Svetlana Allilujeva (sündis 1926)
- Esimene abikaasa Grigori Morozov (1921–2002)
- Poeg Jossif Morozov (1945–2008)
- Teine abikaasa Juri Ždanov (sündis 1918)
- Tütar Jekaterina Ždanova (sündis 1950)
- Esimene abikaasa Grigori Morozov (1921–2002)
- Poeg Vassili Stalin (1921–1962)
[redigeeri] Isiklikku
Stalin oli vasakust käest halvatud. Ta suitsetas piipu ning armastas juua Gruusia veine.
[redigeeri] Karjäär VSDT(b)P/VK(b)P/ÜK(b)P/NLKP-s
- VSDTP liige 1898. aastast
- VSDT(b)P/VK(b)P/ÜK(b)P/NLKP Poliitbüroo/Presiidium i liige alates 1917. aastast kuni 5. märtsini 1953. aastal;
- VSDT(b)P/VK(b)P/ÜK(b)P/NLKP Keskkomitee Organiseerimisbüroo liige alates 25. märts 1919. aastal kuni 16. oktoober 1952. aastal;
- VSDT(b)P/VK(b)P/ÜK(b)P/NLKP Keskkomitee sekretariaadi liige, alates 10. aprillist 1922 kuni 5. märtsini 1953. aastal;
- VSDT(b)P/VK(b)P/ÜK(b)P/NLKP Keskkomitee liige aastail 1919 kuni 1953.
[redigeeri] Karjäär NSV Liidu riigiametites
- 1917–1922, Vene NSFV Rahvuste rahvakomissariaadi rahvakomissar;
- 1919–1920, Vene NSFV Riigikontrolli rahvakomissariaadi;
- 1920–1922, Vene NSFV Tööliste ja Talupoegade Inspektsiooni rahvakomissar;
- 1920. aastal Vabariigi Sõja-Revolutsiooninõukogu liige;
- 1922–1934 ÜK(b)P KK peasekretär:
- 1934–1953 ÜK(b)P KK sekretär;
- 1941–1953 NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu/NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees;
- 1941–1945 NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee esimees ja NSV Liidu Relvajõudude Kõrgeim ülemjuhataja,
- 1941–1946 NSV Liidu Kaitse rahvakomissar
- 1946–1947 NSV Liidu Relvajõudude minister.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Kirjandus
[redigeeri] Välislingid
| Eelnev: puudub |
ÜK(b)P KK peasekretär/ aastast 1952 NLKP KK I sekretär 1922–1952/1953 |
Järgnev: Nikita Hruštšov |
| Eelnev: Vjatšeslav Molotov |
NSVL Rahvakomissaride Nõukogu esimees/ NSVL Ministrite Nõukogu esimees 1941–1953 |
Järgnev: Georgi Malenkov |