Tšernivtsi

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on linnast Tšernivtsi oblastis; alevi kohta Vinnõtsja oblastis vaata artiklit Tšernivtsi (alev).

Tšernivtsi

ukraina Чернівці (Tšernivtsi)
rumeenia Cernăuți

Lipp
Vapp
Tšernivtsi lipp
Tšernivtsi vapp

Pindala 150 km²
Elanikke 265 471 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 48° 17′ N, 25° 56′ E
Tšernivtsi (Ukraina)
Tšernivtsi
Tšernivtsi

Tšernivtsi (ukraina keeles Чернівці, rumeenia keeles Cernăuți, saksa keeles Czernowitz või Tschernowitz; varem on eesti keeles kasutusel olnud ka venepärane nimi Tšernovtsõ) on linn Ukrainas, Tšernivtsi oblasti keskus. Asub Pruti jõe paremal kaldal 248 m kõrgusel merepinnast.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kuni 1775. aastani kuulus Tšernivtsi Moldaavia vürstiriigile. Seejärel kuulus linn kuni Esimese maailmasõjani Habsburgidele (17751806 valitsesid nood Tšernivtsit Saksa-Rooma keisritena, aastatel 18041867 kuulus ta Austria Keisririigile ning aastatel 18671918 Austria-Ungari keisririigi Austria valduste hulka). 1875. aastal asutati Tšernivtsi ülikool.

Aastatel 1918–1940 ja 1941–1944 kuulus linn Rumeenia kuningriigile. Tšernivtsi on olnud ajaloolise Bukoviina piirkonna pealinn. 1930. aasta rahvaloenduse järgi oli Tšernivtsi (Cernăuți) 112 427 elanikuga Rumeenia suuruselt kolmas linn Bukaresti ja Chișinău järel, elanikest 26,8% olid juudid, 23,2% rumeenlased, 20,8% sakslased, 18,6% ukrainlased, ülejäänud (10,6%) poolakad ja teised.

Ukraina 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Tšernivtsi elanikest ukrainlasi 79,9%, venelasi 11,3%, rumeenlasi 4,5%, moldaavlasi 1,6%, poolakaid 0,6% ja valgevenelasi 0,4%.

Dekommuniseerimine[muuda | muuda lähteteksti]

2022. aasta märtsis eemaldati linnast postamendil seisnud Punaarmee tank-monument[2] ning sama aasta 21. aprillil demonteeriti kommunist Halõtskõi kuju ja skulptuur "Punaarmeelased lahingus".[3] 2022. aasta augusti alguses demonteeriti kesklinnas asunud punaarmeelase skulptuur.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]