Purjetamine

Allikas: Vikipeedia
Anchor template.svg
See mereteemaline kirjutis vajab toimetamist.

Purjetamine on liikumisviis tuule jõul, mis on ka harrastus ja spordiala, milleks kasutatakse vee- ja maismaasõidukeid, mille peamine jõuallikas on tuul. Tuule jõudu rakendatakse purjelt purjekale taglase abiga. Purjetamine on veeliikluse üks osa ja osalejad järgivad rahvusvahelisi kokkuleppeid, et vältida kokkupõrkeid. Purjetamisega on 21. sajandi alguses on seotud omaette tööstusharud alates aluste ehitamisest, milledest väiksemad on purjelauad ja svertapaadid, keskmist mõõtu on kiiljahid ning suuremaid purjekaid ehitatakse laevadena kõikide laevaehituse tavade ja rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. Teisena saab esile tuua purjede tootmist, mida valmistatakse nii looduslikest- kui-ka kunstkiududest, alates puuvillasest riidest ja lõpetades süsinikkiududega. Kolmas on kogu tagalseosasid tootev tööstus. Kuna alates suurematest svertpaatidest ja kompromissjahtidest kasutatakse sisepõlemismootoreid tuulevaikuses ja kitsastel laevateedel, nagu kanalid või sadamate veealad, liikumiseks, siis on tähtsal kohal ka pära- ja statsionaarmootorite tootjad. Mõningatel juhtudel kasutatakse ka elektrimootoreid. Ajalooliselt on purjetamist kasutatud mere- ja siseveteveonduses, purjelaevade hiilgeajaks loetaks ajavahemikku 18. sajandist kuni 20. sajandi alguseni, mil hakati enim kasutama auru- ja sisepõlemismootoreid. Peale 1970. aastate naftakriise on otsitud laevaehituses võimalusi, et kasutades tuult, vähendada kauba- ja reisilaevade kulusid fossiilkütuste põletamisel[1].

Teooria[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klimatoloogia mõõtmised näitavad, et tuult Maa õhukihtides on
AVastutuult ei saa purjetada
BTihttuules saab loovida
CKülgtuules peab arvestama suure triiviga
DTagantuule kasutamine on pika ajalooga oskus
Purje asend sõltuvalt paadi ja tuule suundade suhtest

Õhuliikumist saab kasutada keha liigutamiseks, asetades õhuvoolu liikumisteele takistuse, mis sõltuvalt takistuse kujust, suurusest ning asendist tuule suhtes(ründenurk), hakkab keha liigutama. Purjeka purjede, taglase, kere(de) pinna ümber toimuv õhuliikumine võiks olla pidev (laminaarne). Õhuvoolamist uuriv teadus on aerodünaamika.

Purjeka mudeli katsetamine

Samaaegselt kui purjed püüavad tuult on, sõltuvalt purjeka tüübist, kas üks või mitmest kerest vähemalt üks, osaliselt või pidevalt ühenduses veega, mis omakorda võib liikuda, nt hoovuste mõjul ja lainetus, seega juba laeva kujundades peab arvutamisel arvestama ka hüdrodünaamikaga.[2]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üks tuntumaid katseid taastada kunagine purjedega veesõiduk – Ra2. Kavand ja teostus Thor Heyerdahli juhtimisel.
Purjetamine Vana-Egiptuses jõelaevaga Niilusel.

Veel liikumiseks on ajalooliselt kasutatud parvi, ühepuulootsikuid, ruhesid, haabjaid, kanuusid. Paatide ehituseks on kasutatud puitu, juuri, nahka, luid ning tänapäeval tehismaterjale.

Arvatakse, et Austraalia asustati inimeste poolt 42000 kuni 48000 [3]aastat tagasi veesõidukitega, kuid ei ole tõendeid, et need oleks olnud varustatud purjedega.

Tuule kasutamist veesõiduki allatuult edasiviimiseks on kujutatud juba vanadel kunstiteostel.

Vanim purjedega laeva kujutis on leitud Kuveidi kõrbest (As-Sabiyah) ja [radiosüsiniku meetod]]il määratud 5500 kuni 5000 a. eKr. ja kirjeldatakse kui Ubaidi leidu, milles on ka kõrkjakimpudest paadi põletatud savist mudel ja ketas, millel arvatakse olevat kahe ridvaga masti kujutis.[4]

Purjesport[muuda | redigeeri lähteteksti]

J klassi jahtidel purjetati 20. sajandi esimesel poolel America's Cup auhinnale.

Purjetamine on üks vanimaid organiseeritud sportimisvõimalusi: esimene trükikirjanduses avaldatud võistlus toimus 1661 Inglismaal, esimene purjetamise selts moodustati 1720. Tänapäevane purjetamine sai võimalikuks alles siis, kui õpiti purjetama vastutuult ehk loovima.

Lõbusõit ja võistluspurjetamine on läbi aegade ikka käinud käsikäes. 22. juulil 1883 kirjutas "Pärnu Postimees", et 10. juulil 1883 oli Pärnu jõel suur paatidega võidupurjetamine, millest võisid osa võtta kõik, kellel oli paat.

Purjetajate klubid ja jahtide klassiliidud on Eestis moodustanud Eesti Jahtklubide Liidu.

Eesti avamerepurjetamise meistrivõistlusteks on Muhu väina regatt.


Merematkamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaasaegne jaht purjetamas allatuult ning rullgenua ja suurpuri on viidud „liblikasse”.

Võrdle ka merematkamist süstaga.[8]

Purjekate tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Purjekas
ratastega maapurjekas rannaliival
Mudelpurjekas Saksamaalt

Purjekaid eristatakse kere ja taglase järgi. Kahe kerega purjekat nimetatakse katamaraaniks, kolme kerega trimaraaniks. Ühe kerega purjekad:

  • Ühe mastiga purjekad:
    • Luup – johtuvalt vöörstaagi kinnitusest jagatakse luup kas topi- või murdtaglastusega luubiks. Murdtaglastuse puhul on vöörstaak kinnitatud masti topist allapoole.
    • Kat – ainult suurpurjega purjekas.
  • Kahe mastiga purjekad:
    • Ketš – vööripoolne mast on pikem ahtripoolsest mastist. Lühemat masti nimetatakse besaanmastiks. Roolipost asub besaanmastist tagapool.
    • Jaul – ainukeseks erinevuseks ketšist on rooliposti asumine eespool besaanmasti.
    • Kuunar – kahe või enama mastiga purjekas, mille vööripoolne mast on lühem kui peamast.

Purjetajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuntumaid purjetajaid, treenereid, ehitajaid, mõõtjaid, kohtunikke Eestis ja ka väljamaal.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ilus düüs ees- ja suurpurje vahel

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]