Ukraina vapp

Allikas: Vikipeedia
Ukraina väike vapp

Ukraina vapp (Trõzub) on Ukraina riigivapp.

Vastavalt Ukraina põhiseaduse §20-le on olemas Ukraina suur ja väike vapp. Tänapäeval kasutatakse ainult väikest vappi, mis kinnitati 19. veebruaril 1992. Suur vapp eksisteerib üksnes seaduse eelnõu kujul.

Mõlema vapi keskne kujund on kolmhammas (тризуб), Kiievi-Vene valitseja ja ristiusustaja Vladimir Püha tunnusmärk.

Suurel vapil asub vastavalt Ukraina põhiseaduse §20-le musketiga kasakas, mis sümboliseerib Zaporožje Setši.

Kolmhammas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolmhammas pärineb eelkristlikust ajast. Tema täpne tähendus ja mõte ei ole tänapäevani selge. Osa ajaloolasi arvab, et kolmhammas on kulli või mõne teise vürstisoo tootemilooma stiliseeritud kujutis.

Igal Kiievi-Vene vürstil oli oma tunnusmärk. Sugulaste tunnusmärgid olid sarnased, kuid igal inimesel oli erisugune tunnusmärk. Aja jooksul hakati tunnusmärke kasutama pitsatitel, diplomaatias ja kaubanduses. Vanim sellistest säilinud pitsatitest kuulus Svjatoslav Igorevitšile, kes suri aastal 972. Tema pitsatil oli kakshammas nagu ka mõne tema järeltulija pitsatil.

Kolmhammast on leitud Kiievis asunud Ülipüha Jumalasünnitaja Taevasseminemise kloostri telliskividelt, Volodõmõr-Volõnskõi Maarja taevasseminemise katedraali ehituskividelt ning paljudelt kividelt teistes kirikutes, kindlustes ja lossides. Seda on kasutatud keraamikas, relvadel, sõrmustel, medaljonidel ja käsikirjadel. Ukrainas on kolmhambast avastatud üle kahesaja keskaegse variatsiooni.


11. sajandi teisel poolel hakkas kolmhamba kasutamine harvemaks muutuma. Selle asemel hakati rohkem kasutama kristlikke sümboleid, eriti Püha Jüri ja peaingel Miikaeli, keda peeti valitseva dünastia kaitsjateks.

Ühe hüpoteesi kohaselt on kolmhamba tänapäevane kuju koostatud slaavi tähtedest ВОЛЯ, mis vanavene keeles tähendab 'vabadus'. Teise seletuse järgi on kolmhargile "peidetud" vana Kiievi riigi kolme asutaja nimede esitähed - В (Volodimir), O (Olga), Я (Jaroslav). O moodustab alla sööstva "kulli" või "pistriku" keha, B (V)vasaku tiiva ning Я (Ja) "pistriku" parema tiiva.

Riigi sümbolina ei kasutatud kolmhammast enne 1917. aastat. Sel aastal soovitas mõjukas ukraina ajaloolane Mõhhailo Gruševskõi võtta see kasutusele riigi sümbolina koos teiste Ukrainale ajaloolise, kultuurilise ja heraldilise tähtsusega piltidega: ammu, vibu ja musketit kandva kasakaga. 22. märtsil 1918 kinnitas Ukraina Rahvusliku Vabariigi Keskraada kolmhamba riigi vapina ja kolmhammas paiknes ka riigi lipul, mis nägi välja nagu praegunegi Ukraina lipp, üksnes kolmhambaga vasakus ülanurgas.

Suure vapi kavand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ukraina suure vapi kavand on avaldatud mitmes heraldikaallikas, kuid on ametlikult vastu võtmata. Suurel vapil toetavad Ukraina väikest vappi vasakult lõvi, kes pärineb Galiitsia vapilt, ja paremalt musketiga kasakas, kes sümboliseerib 16591764 eksisteerinud kasakate hetmanaati. Väikese vapi kohal on Vladimir Püha kroon, mis sümboliseerib Ukraina iseseisvust. Altpoolt on vapp kaunistatud kahe nisupea ja lodjapuukobaraga.

Suure vapi ametlik vastuvõtmine nõuab Ukraina Ülemraada kahekolmandikulist häälteenamust. Kommunistlikud ja venemeelsed erakonnad pole olnud nõus suurt vappi sellisel kujul kinnitama.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]