Viktor Janukovõtš

Viktor Janukovõtš (ukraina Віктор Федорович Янукович; sündinud 9. juulil 1950 Jenakijeves Donetski oblastis) on Ukraina poliitik, president alates 2010. aasta veebruarist.

Janukovõtš oli kuni presidendiametisse asumiseni Regioonide Partei liige ja juhtis parteid aastatel 2003–2010. Olnud Ukraina peaminister kolmes valitsuses – 21. novembrist 2002 kuni 7. detsembrini 2004, 28. detsembrist 2004 kuni 5. jaanuarini 2005 ja 4. augustist 2006 kuni 18. detsembrini 2007.

Haridus

Viktor Janukovõtš lõpetas aastal 1980 Donetski Polütehnilise Instituudi (praegu Donetski Riiklik Tehnikaülikool) autoinsener-mehaanikuna ning 2001 Ukraina Väliskaubanduse Akadeemia magistrikraadiga rahvusvahelise õiguse alal.

Ta on majandusteaduste doktor, professor, Ukraina Majandusteaduste Akadeemia tegevliige, Ukraina Akadeemia presiidiumi liige.

Töökäik

Alates 1969. aastast töötas Jenakijeve metallurgiatehases, hiljem automehaanikuna. 20 aasta jooksul töötas ta juhtivatel ametikohtadel Donetskimaa autotranspordiettevõtetes.

Alates 1996. aastast oli ta Donetski oblasti administratsiooni juhi asetäitja. 14. maist 1997 kuni novembrini 2002 juhtis ta Donetski oblasti administratsiooni. Oli samuti oblasti raada saadik.

21. novembril 2002 määrati ta esimest korda Ukraina peaministriks.

2004. aastal kandideeris Janukovõtš presidendiks, ning võitis teises valimisvoorus. Valimistulemuste võltsimist kahtlustanud opositsioon tuli aga tänavatele ja vallandusid sündmused, mida hakati nimetama oranžiks revolutsiooniks. Ülemkohus tühistas teise valimisvooru tulemused ja kordusvalimistel kaotas Janukovõtš Viktor Juštšenkole. Viis päeva hiljem astus Janukovõtš tagasi ka valitsusjuhi ametist.

2010. aastal presidendivalimistel kandideeris Janukovõtš uuesti presidendiks. Tema peamiseks vastaskandidaadiks oli Julia Tõmošenko. Janukovõtš võitis ja vannutati ametisse 25. veebruaril 2010.

Poliitilised seisukohad

Pooldab Ukraina ühinemist Euroopa Liiduga, on vastu ühinemisele NATOga.

Soovib vene keelele teise riigikeele staatuse andmist. Kuna põhiseaduse muutmiseks vajaliku enamuse kokkusaamine Ülemraadas on keeruline, on esmaeesmärgiks "vastu võtta keeleseadus, mis täidab Regionaal- või vähemuskeelte Euroopa harta nõudeid".

Soovib säilitada Venemaa gaasi transiidi läbi Ukraina ning on vastu Ukrainat vältivate gaasijuhete (South Stream) ehitamisele. Soovib luua Venemaad, Ukrainat ja Euroopa Liitu hõlmava konsortsiumi, mille osapooled valitseksid Ukraina gaasitranspordisüsteemi võrdsetel alustel ning remondiksid selle ära. Ühe esmaülesandena presidendiametisse asumisel nägi Venemaalt ostetava gaasi hinna allakauplemist.

Deklareeris presidendikandidaadina valmisolekut pikendada Sevastopolis paikneva Venemaa mereväebaasi eksistentsi. Ukraina põhiseaduse kohaselt pidanuks baas Sevastopolis likvideeritama 2017. aastal.

2010. aasta 21. aprillil jõudis Janukovõtš Venemaaga kokkuleppele, mille kohaselt Venemaalt Ukrainale müüdava gaasi hinda langetatakse 30% võrra ja Sevastopoli baas jääb Venemaa käsutusse 2042. aastani. Leping hoiab Ukraina jaoks 10 aasta jooksul kokku 40 miljardit USA dollarit, võimaldades vähendada riigieelarvest gaasihindade subsideerimisele kulutatud summasid ning eelarvedefitsiiti.

27. aprillil ratifitseerisid lepingu Venemaa Riigiduuma ja Ukraina Ülemraada. Ülemraadas puhkesid sel puhul kaklused, loobiti mune ja suitsupomme. Kleebiti kinni ja püüti rikkuda hääletusaparaate. Opositsioon leidis, et lepe on põhiseaduse vastane ja seab ohtu riigi sõltumatuse. Väidetavasti võeti poolthäälte hulgas arvesse tuhandete kilomeetrite kaugusel komandeeringus viibijate hääled.

Janukovõtš ei pea võimalikuks Ukraina liitumist Venemaa, Valgevene ja Kasahstani tolliliiduga, kuna Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglid ei luba seda. Ta ei toeta Venemaa ettepanekut ühendada Venemaa gaasiettevõte Gazprom ja Ukraina riiklik energiaettevõte Naftogaz.

Ta on vastu Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvuse tunnustamisele.

Janukovõtš ei pea õigustatuks Golodomori kuulutamist ukrainlaste vastu suunatud genotsiidiks, kuna tegemist olnud Nõukogude rahvaste ühise tragöödiaga, mille põhjustas Stalini totalitaarrežiimi poliitika.

On väljendanud soovi võimu detsentraliseerimiseks ja regioonidele suurema võimu andmiseks, lootes, et see aitab vähendada pingeid riigi lääne- ja idaosa vahel ning tagab parema administratiivse võimekuse.

Välislingid

• Янукович, Виктор Lentapedias.

Viited

Eelnev: Anatoli Kinahh	Ukraina peaminister 2002–2004	Järgnev: Mõkola Azarov
Eelnev: Mõkola Azarov	Ukraina peaminister 2004–2005	Järgnev: Mõkola Azarov
Eelnev: Juri Jehhanurov	Ukraina peaminister 2006–2007	Järgnev: Julija Tõmošenko
Eelnev: Viktor Juštšenko	Ukraina president 2010–	Järgnev: –