Karl XII

Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.

Karl XII

Karl XII monogramm

Karl XII autogramm

Karl XII (27. juuni (17. juuni Juliuse kalendri järgi) 1682 Stockholm – 11. detsember (30. november) 1718 Fredrikshald) oli Rootsi kuningas 1697–1718.

Karl XII oli Karl XI ja tema abikaasa Ulrika Eleonora vanema ainus ellujäänud poeg. Ta sai Rootsi kuningaks 15-aastaselt, pärast oma isa Karl XI surma.

Karl XII (1682–1718)

Karl XII täielik tiitel oli järgmine:

„Karl, Jumala armust Rootsi kuningas, gootide ja vendide kuningas, Soome suurhertsog, Eesti ja Karjala hertsog, Ingeri isand, Breemeni, Verdeni ja Pommeri hertsog, Rügeni vürst, Wismari lord, Reini pfaltskrahv, Baieri hertsog, Zweibrücken-Kleeburgi krahv, samuti Jülichi, Cleve ja Bergi hertsog, Waldenzi, Spanheimi ja Ravensbergi krahv ning Ravensteini lord.“

Välispoliitika ja Põhjasõda

Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu liidu ja alustasid 1700. aastal Põhjasõda, kallaletungiga Riia linnale. Sellest ajast oli kuningas pidevalt sõjakäikudel. Karl eelistas lihtsõduri eluviisi ja oli surmapõlgavalt vapper. Ta lõi 1700. aastal Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706. aastal Poola sõjast välja astuma.

1704. aastal alnud sõjategevuse tulemusena Eesti- ja Liivimaal, kaotas Karl Rootsi riigile kuulunud Eestimaa ja Liivimaa kubermangu 1710. aasta Venemaale.

1707. aastal asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu. Poltava lahingus (1709) sai ta hävitavalt lüüa ja põgenes väe riismetega Türgisse. Alles 1715 läks ta tagasi Rootsi. Rootsi minetas Põhjasõja tulemusena meretagused valdused ja suurriigiseisundi.

Surm

Kuningas langes Norras Fredrikshaldi kindlust piirates kas norralaste musketikuulist või šrapnellist. Kuul sisenes tema pähe vasakult ja väljus paremalt, purustades suurema osa kuninga ajust. Sellega oli Norra-sõjakäik lõppenud läbikukkumisega ja Rootsi armee taganes Rootsi.

Talle järgnes troonil tema õde Ulrika Eleonora, kelle abikaasa Fredrik kuulutati Fredrik I nime all kuningaks. Ei Karlil ega Ulrikal olnud lapsi ja nende surma järel lõppes Pfalzi dünastia.

Karl XII kolju (1916)

Isiklikku

Karl XII on tuntud oma täieliku keeldumise poolest alkoholist ja naistest, mis tegi ta tolle aja valitsejate seas erandlikuks. Kaasaegsed täheldasid tema üliinimlikku valutaluvust ja pealtnäha täielikku emotsioonide puudumist.

Karl oli oskuslik sõjaväelane ja suurepärane taktik, kes võitis rõhuva enamuse lahingutest. Siiski oli ta strateegina väga nõrk, jättes korduvalt kasutamata võimaluse soodsatel tingimustel rahu sõlmida. Teda ajendas soov oma vaenlased täielikult purustada, kuid selleks ei olnud Rootsi suuteline. Et Karl vähemaga ei leppinud, lõppeski Põhjasõda kokkuvõttes Rootsi täieliku lüüasaamisega.

Karl XII huvitus matemaatikast ja kõigist muist teadustest, mis sõjapidamises kasu tõotasid.

Teda on peetud kaheksandsüsteemi leiutajaks: ta pidas seda sõjas sobivamaks, sest kõik kastid, mida kasutati materjalide, näiteks püssirohu hoidmiseks, olid kuubikujulised. Tema kaasaegse teadlase Emanuel Swedenborgi andmetel pani kuningas oma mõtted arvusüsteemi osas kirja ja andis talle Lundis 1716. aastal üle. Väidetavalt oli see paberileht veel sada aastat hiljem olemas, kuid tänapäevaks on kaduma läinud. Siiski kahtlustavad teadusajaloolased, et Swedenborg ise, kes oli mitmeti andekas teadlane, või leiutaja Christopher Polhem, kes samuti selle kohtumise juures viibis, võivad olla kaheksandsüsteemi tõelised leiutajad või vähemalt olulised kaastöölised.

Karl XII ja Eestimaa

Karli ehk Rootsi Raudpea Eestis viibimisest (oktoobrist 1700 juunini 1701) jutustab hulk rahvamuistendeid.

Välislingid

• Surimask
• Karl XII haud avatakse Postimees, 21.10.2009.

Eelnev: Karl XI

Rootsi kuningas 1697–1718

Järgnev: Ulrika Eleonora