Odessa

See artikkel räägib Ukraina sadamalinnast; Bee Geesi albumi kohta vaata artiklit Odessa (album); samanimeliste asulate ja teiste tähenduste kohta kohta vaata lehekülge Odessa (täpsustus).

---

Odessa

ukraina Одеса (Odessa)

vene Одесса (Odessa)

Odessa lipp

Pindala: 163 km²

Elanikke: 1 012 500 (2004)

Koordinaadid: 46° 28′ N, 30° 44′ E

Odessa on linn Ukrainas, Odessa oblasti keskus. Ta asub Musta mere Odessa lahe ääres.

Odessa kliimadiagramm

Ajalugu

Antiikajast kuni Suure rahvasterändamiseni asus Odessa maa-alal kreeklaste koloonia. Kuldhordi ajal oli seal Genova asula Ginestra. Osmanite impeeriumi ajal asus seal tatarlaste ja kreeklaste asula Hadžibei. 1765. aastal rajasid türklased selle kõrvale kindluse, mille Vene väed vallutasid 1789.

Venemaa keisririigis

Odessa asutati Katariina II käsul 2. septembril 1794 Venemaa sõjasadamana. Odessa esimene linnapea ja sadamaülem 1794–1797 oli hispaanlane José de Ribas, kelle auks nimetatakse Odessa peatänavat Deribassovskajaks. Aastast 1803. oli Odessa linnapeaks ja pärast seda 1805. aastast ka Novorossiiski kubermangu kuberneriks Prantsusmaa kardinali Richelieu järglane Armand Emmanuel du Plessis de Richelieu, kes oli pärast Prantsuse revolutsiooni põgenenud Prantsusmaalt.

Hea asukoha tõttu muutus Odessa kiiresti üleeuroopalise tähtsusega kaubandus- ja tööstuskeskuseks. Oma 100. sünnipäevaks oli Odessa juba Venemaa elanike arvult neljas linn Peterburi, Moskva ja Varssavi järel.

Teises maailmasõjas

Linnaelanike poolt Teises maailmasõjas ilmutatud mehisuse eest nimetati Odessa 1965 kangelaslinnaks. Veel tänapäevalgi on Odessas sõjaväeringkonna staabi muuseum, memoriaalkompleks ja muuseum "411 patareid" ning niinimetatud "Kuulsuse vöö", kunagiste kaitserajatiste joonel paiknev memoriaalkompleks. Odessa pidas Saksa vägede rünnakutele vastu 73 päeva ja see oli üks esimesi suuremaid vastuhakke, mida Saksa väed Nõukogude Liidus kohtasid. See on seotud asjaoluga, et Odessas elas väga palju juute, ent natside halb suhtumine juutidesse polnud mingi saladus. Pärast vallutamist okupeerisid ja annekteerisid Odessa Rumeenia väed Transnistria koosseisu. Üheainsa päevaga, 23. oktoobril 1941 tapsid Rumeenia väed sadamas 19 tuhat juuti. Üleüldse hukkasid Rumeenia väed Transnistrias sõja ajal veerand miljonit inimest, eriti juute.

NSV Liidus

20. sajandil asutati Odessas masinaehitus- ja metallitöötlusettevõtteid, keemiatehaseid, toiduainete- ja kergetööstusettevõtteid. Odessa sadam on kõige suurem Musta mere kaldal. Kaisid on sadamas mitu kilomeetrit.

Rahvastik

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Odessa elanikest ukrainlasi 61,6 %, venelasi 29,0 %, bulgaarlasi 1,3 %, juute 1,2 %, moldaavlasi 0,7 %, valgevenelasi 0,6 %, armeenlasi 0,4 % ja poolakaid 0,2 %.

Potjomkini trepp

Vaatamisväärsused

Odessas asub Potjomkini trepp, mis ehitati 1837–1841. Trepil on 192 astet. Tsaariajal kandis see Richelieu' nime, nõukogude ajal nimetati ümber soomuslaeva "Potjomkin" järgi.

Iga aasta 1. aprillil peetakse Odessas rahvusvahelist (peamiselt SRÜ) humoristide ja satiirikute festivali "Humoriina", mis jätab kohati varju ka uue aasta pidustused. Odessa ise väidab end olevat ülemaailmne huumori ja naeru pealinn.

Välislingid

• Odessa koduleht