Bürokraatia

Bürokraatiaks nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks elluviimiseks ja kehtestamiseks. Laiemalt mõistetakse bürokraatia all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu.

Etümoloogiliselt pärineb sõna prantsuskeelsest sõnast bureau – kalev, millega kaeti kirjutuslaudu; ja kreekakeelsest tüvest kratos – võim, valitsus. Tervikuna viitab sõna seega kontorivõimule, kontoriametniku ülimuslikule positsioonile.

Kontseptsioonina ei ole bürokraatia hea ega halb – meie ühiskonnas sageli esinev negatiivne alatoon on pärit bürokraatliku mudeli rakendamisest organisatsioonides (eelkõige riigistruktuurides) ning teatud nähtavatest puudujääkidest (vastutuse puudumine, aeglus, jooksutamine jne).

Väga paljud tänapäeva suured organisatsioonid (nt sõjavägi, riigiasutused jne) on suuremal või vähemal määral ehitatud üles bürokraatlikke põhimõtteid järgides.

Bürokraatlik organisatsioon

Bürokraatlikku organisatsiooni iseloomustavad ennekõike selge hierarhia, impersonaalsed suhted, standardiseeritud protseduurid ning selge tööjaotus. Organisatoorselt on bürokraatlikku ülesehituse eesmärk tagada organisatsiooni ühetaoline, ennustatav ning kontrollitav tegevus ning organisatsiooni tegevusest sõltuvate inimeste ja sihtgruppide võrdne kohtlemine.

Bürokraatia mõiste rakendas organisatsioonile sotsioloog Max Weber. Tema hinnangul oli ideaalse bürokraatia puhul tegu optimaalse mudeliga suurtele organisatsioonidele nagu sõjavägi, raudtee, politsei, avaliku sektori suured organisatsioonid jne. eelpool mainitud kontrollitavuse ja ühetaolisuse tõttu.

Ajalugu on näidanud, et organisatsiooniliselt ideaalse bürokraatia mudel ei osutunud ideaalseks, ning mitmete igapäevaselt tuntavate puuduste tõttu ongi igapäevakeelde sõnale bürokraatia tekkinud negatiivne konnotatsioon.

Bürokraatia ühiskonnas

Bürokraatiat kui ühiskondlikku administratiivset mudelit on käsitlenud Karl Marx, seda on analüüsitud Prantsuse revolutsiooni järel ning sellest on kirjutanud ka Franz Kafka oma teostes.

Kirjandus

• Kalle Kurg. "Vaikus." (Bürokraatia olemusest ja bürokraadi hoiakust loovisikute suhtes.) – Edasi 26.04.1986.
• Olav Sammal. "Ettevaatust – bürokratism." Eesti Ekspress 22. märts 1996.
• Toomas Raudam. "Kuidas ära tunda bürokraati?" Raamatus: Toomas Raudam. "Väike äratundmiste raamat." Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2006. Lk. 41–44.
• Toomas Raudam. "Vastamatus." (Bürokraatiailmingutest ja künismist kirjanduselus) [1] – Postimees 10.04.2010
• Erik Vest. “Tallinna bürokraatia - infotahvlid Piritale 13 kuuga läbi 33 ametniku.” [2] – Eesti Päevaleht 10.juuni 2010

Välislingid

• "Bürokraatia seitse määratlust." [3] – Kodukülg Tark Investor, 2008
• Olav Sammal. "Bürokraatia karussell." [4]
• Anu Jõgi. "Soome arvutas mõttetu bürokraatia hinna." [5] – äripäev. ee 16. veebruar 2010

Vaata ka

• Parkinsoni seadus
• Peteri printsiip