Krimmitatarlased

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Krimmitatarlaste rahvuslipp

Krimmitatarlased (endanimetus Qırımtatarlar või Qırımlar) on turgi rahvas, Krimmi põlisrahvas. Kõnelevad krimmitatari keelt. Enamus krimmitatarlasi on islamiusulised (sunniidid). Krimmitatarlased jagunevad kolme kultuuriliselt ja keeleliselt erinevasse rühma: stepi-, mäestiku- ja rannikukrimmitatarlased.

Krimmitatarlaste osakaal Krimmi elanikkonnas 1939. aastal
Krimmitatarlaste osakaal Krimmis 2001. aastal

Arvukus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Krimmitatarlaste üldarvu on raske hinnata, kuna puuduvad täpsemad andmed Türgis elavate krimmitatarlaste arvu kohta. Enamus Türgisse asunud krimmitatarlaste järeltulijatest on assimileerunud, nad peavad ennast türklasteks ja kõnelevad türgi keelt. Ukrainas elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 248 193 krimmitatarlast.[1]. Neist elas Krimmis 243 433 (moodustasid seal 12,1% elanikkonnast). Rumeenias elas 2002. aasta rahvaloenduse andmetel 24 137 krimmitatarlast. Usbekistanis elas 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 10 046 krimmitatarlast, kuid on avaldatud arvamust, et tegelikult elab neid seal tunduvalt rohkem. Venemaal oli vastavalt 2010. aasta rahvaloenduse andmetele krimmitatarlaste arv 2449[2].

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Krimmitatarlased on kujunenud eri rahvaste segunemise teel ja kujunesid lõplikult välja Krimmi khaaniriigis 15.–18. sajandil. Olulist rolli on krimmitatarlaste etnogeneesis mänginud polovetsid, kes hakkasid Krimmi saabuma alates 11. sajandi teisest poolest. 13. sajandi keskel sattus Krimm mongolite võimu alla, siis hakkas ka levima etnonüüm "tatarlased". Islam levis Krimmis laialdaselt 14. sajandi alguses. Olulist osa etendas krimmitatarlaste kujunemisel ka Krimmi Khaaniriigi sattumine vasallsõltuvusse Osmani Impeeriumist 1475. aastal. Vähehaaval sulasid krimmitatarlaste hulka ka kohalikud kreeklased, alaanid, idagoodid ja tšerkessid.

1783. aastal vallutas Venemaa Krimmi. Paljud krimmitatarlased põgenesid Vene võimu eest Türki. Arvestataval hulgal krimmitatarlasi lahkus Krimmist veel ka 1850ndatel–1860ndatel aastatel pärast Krimmi sõda. Samal ajal asustas tsaarivalitsus Krimmi intensiivselt venelastega. Selle tulemusel jäid krimmitatarlased vähehaaval Krimmis vähemusse.

1917. aasta detsembris kuulutas krimmitatarlaste Kurultai välja Krimmi Rahvavabariigi, kuid veebruaris 1918 likvideeriti see bolševike poolt. Lõplikult langes Krimm bolševike kätte 1920. aasta novembris. 1921. aastal moodustati Krimmi ANSV mis kuulus Vene NFSV koosseisu. 1920ndatel aastatel ja 1930ndate aastate esimesel poolel oli nõukogude rahvuspoliitika krimmitatarlaste suhtes küllaltki soodne (krimmitatari keel oli vene keele kõrval asjaajamiskeeleks, oli võimalik saada krimmitatari keeles haridust jne.). 1930ndate aastate lõpus aga algasid krimmitatari intelligentsi suhtes repressioonid ning hakati läbi viima venestuspoliitikat.

Nõukogude juhtkond süüdistas krimmitatarlasi koostöös Saksa okupatsioonivõimudega ja võttis 11. mail 1944 vastu otsuse krimmitatarlased Krimmist deporteerida. 18. mail 1944 algas krimmitatarlaste ja teiste ebausaldusväärseks peetud rahvaste deporteerimine. Ühtekokku deporteeriti 228 543 inimest, neist 191 014 krimmitatarlast. Deporteeritud viidi põhiliselt Usbekistani, aga vähemal määral ka Kasahstani, Tadžikistani ja Venemaale. Ametlikel andmetel hukkus küüditatutest esimese aasta jooksul 20%.

1967. aastal taastati krimmitatarlaste kodanikuõigused, kuid tagasi Krimmi neid ikka ei lubatud. Alles 1989. aastal lubati neil Krimmi tagasi pöörduda.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]