Infrastruktuur

Allikas: Vikipeedia

Infrastruktuur ehk taristu tähendab põhilisi füüsilisi ja organisatsioonilisi struktuure, mis on vajalikud ühiskonna või ettevõtte tööks. Samas võib tähendada ka majanduse toimimiseks vajalikke teenuseid ja asutusi. Infrastruktuuriks võivad olla transpordi- ja kommunikatsioonisüsteemid, vee- ja elektriliinid ja avalikud asutused, nagu koolid, postkontorid ja vanglad. [1]

Mõiste ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõistet infrastruktuur on kasutatud inglise keeles alates 1927. aastast ning see tähendas rajatisi, mis on toimimise aluseks ükskõik millisele süsteemile või operatsioonile. Termin on inglise keelde laenatud prantsuse keelest, kus see tähendab aluspinnast, millele on näiteks rajatud raudtee.[1][2] Ameerika ühendriikides suurenes selle mõiste tähtsus ja kasutus 1980. aastatel, mil toimus USA infrastruktuuri kriis, mille põhjuseks oli valitsuse vähene investeerimine infrastruktuuri arendamisse.[2] Mõiste oli algselt kasutuses kui militaartermin, kus selle all mõeldi struktuure, mis on vajalikud riigikaitseks.[1][3] Lisaks sellele peeti infrastruktuuri all silmas teid, sildasid, raudteid ja teisi sarnaseid struktuure, mis olid hädavajalikud tööstuse ja majanduse ladusaks toimimiseks.[1] Kolmanda tõlgendusena võib vaadelda globaalsete suurettevõtete äriinfrastruktuuri, mis koosneb paljudest harukontoritest, turgudest ja tehastest.[1] Poliitiliste organisatsioonide infrastruktuurina võib vaadelda erinevaid gruppe, komiteesid ja liikmeid.[1]

Infrastruktuuri liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Infrastruktuuri liigitatakse inglise keeles "hard" and "soft" infrastructure, mis otsetõlgituna eesti keelde tähendab kõva ja pehmet infrastruktuuri. Kõva infrastruktuuri all mõistetakse suuri füüsiliselt eksisteerivaid võrgustikke, mis on hädavajalikud kaasaegse tööstuse toimimiseks. [4] Pehme infrastruktuuri all mõeldakse asutusi, mis on vajalikud majanduse, tervishoiu, kultuuritegevuse ja sotsiaalhoolekande ülalpidamiseks, korras hoidmiseks ja arendamiseks. Pehme infrastruktuuri all mõeldakse kõiki asutusi ja institutsioone, mis säilitavad riikide majanduslikke, tervishoiu, kultuuri ja ühiskondlikke standardeid, nagu näiteks haridussüsteem või tervishoiusüsteem.[4]

Kõva infrastruktuuri tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Transpordi infrastruktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bussitransport
Õhutranspordi infrastruktuur
  • Riigiteede võrgustik, mille hulka kuuluvad ka teestruktuurid (sillad, tunnelid, sademetevee torud, kandeseinad), liiklusmärgid ja teemärgistused, elektrisüsteemid (tänavavalgustus, valgusfoorid). [4][5] Seisuga 01.01.2013 on Eesti teedevõrgu kogupikkuseks 58 768 kilomeetrit, millest 16 469 kilomeetrit on riigimaanteed.[6]
  • Ühistransport, mille moodustavad bussiliiklus, metroo, trammi- ja trolliliiklus.[4]
  • Raudteede võrgustik, mille hulka kuuluvad raudteejaamad, raudtee ülesõidukohad, signaali- ja kommunikatsioonisüsteemid.[4] Eesti raudteede kogupikkus on 2012. aasta seisuga 2164 kilomeetrit, millest 1 540 kilomeetrit on avalik raudtee ja 624 kilomeetrit mitteavalik. [7]
  • Veetransport, mille hulka kuuluvad sadamad, tuletornid ja muud merenduse navigatsioonisüsteemid.[5] Eestis on 2012. aasta seisuga 27 aktiivselt tegutsevat kaubasadamat. Olulisimad neist on ASile Tallinna Sadam kuuluvad Muuga ja Paldiski Lõunasadam ning eraomandis olevad Sillamäe, Kunda, Pärnu ja Paldiski Põhjasadam. Neist suurim on Muuga sadam, mille kaubakäive moodustab olulise enamuse kogu Eestit läbivatest transiitvedudest.[8]
  • Õhutransport, mille hulka kuuluvad lennuväljad, lennujaamad ja lennunduse juhtimissüsteemid.[4] Eestis on 5 rahvusvahelist lennujaama ning nendeks on Kuressaare lennujaam, Kärdla lennujaam, Pärnu lennujaam, Lennart Meri Tallinna lennujaam, Tartu Ülenurme lennujaam.[9]

Energeetika infrastruktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kommunikatsiooni infrastruktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Serverid kui kommunikatsiooni infrastruktuur
  • Postiteenused ja sorteerimisjaamad.
  • Telefonivõrgud, mobiilsidevõrgud, televisioon, raadiojaamad, kaabeltelevisioon, internet koos tarkvara, ruuterite ja serveritega - Kõik see, mis võimaldab inimestel omavahel suhelda ja kontakteeruda.

Veemajanduse infrastruktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vihmavee äravoolutorud Tallinnas
  • Joogiveevarude säilitamine ja haldamine, hoiustamine ja transport.
  • Pumbad, filtratsioonivahendid.
  • Heitvee kogumine ja reovee käitlusjaamad.
  • Kanalisatsioonisüsteem.
  • Suured niisutussüsteemid ja samuti ka üleujutuste kontroll.
  • Lume eemaldamine ja teede korrashoid soolaga ning lumepuhuritega.
  • Rannikute haldus, milleks on veetammid, lüüsihaldus, luidete stabilisatsioon, mangroovimetsade ning ranniku märgalade kaitse.[4]

Tahkete jäätmete käitluse infrastruktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Omavalitsuse prügi ja taaskasutavate jäätmete kogumine ja sorteerimine.
  • Tahkete jäätmete prügilad, põletusahjud.
  • Taaskasutuskeskused.
  • Ohtlike jäätmete hävitamisega tegelevad jaamad.

Maa jälgimise ja mõõtmistega tegelevate võrkude infrastruktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Meteoroloogilised ilma ja kliima jälgimise jaamad.
  • Loodete ja jõgede voolu jälgimise võrgud ning jaamad.
  • Seismomeetriliste jaamade võrgud.
  • Maa jälgimise satelliidid.
  • Geodeetilised mõõtemärgid.
  • Globaalsed positsioneerimise süsteemid.
  • Ruumiliste andmete infrastruktuur.[4]

Pehme infrastruktuuri tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pehme infrastruktuuri all mõistetakse juhtimise, majanduse, sotsiaalhoolekande, kultuuri, spordi ja vaba aja infrastruktuuri.[4] Pehme infrastruktuur koosneb füüsilistest komponentidest nagu kindla funktsiooniga ehitised ja varustus kui ka mittefüüsilistest komponentidest, nagu reeglid ja juhiseid erinevate süsteemide toimimiseks ja rahastamiseks. Samuti ka süsteemidest ja organisatsioonidest, mille jaoks spetsiaalsete oskuste ja haridusega professionaale koolitatakse. Pehme infrastruktuuri olemus seisneb inimeste jaoks erinevate teenuste kättesaadavaks tegemises.[4]

Juhtimise infrastruktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Valitsuse ja õiguskorra süsteem, mis koosneb poliitilisest, seadusandlikkust ja õiguskaitse süsteemist. Samuti ka kohtusüsteem ja õigusemõistmine.
  • Hädaabiteenused nagu politsei, kiirabi ja tuletõrje koos autode, varustuse ja hoonetega.
  • Sõjaväe infrastruktuur. Siia kuuluvad sõjaväe baasid, treeningkeskused, juhtimisjaamad, sidejaamad, suured relvasüsteemid, kaitserajatised, sõjatehased.[4]

Majanduslik infrastruktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Rahandussüsteem, pangasüsteem, finantsasutused, maksusüsteem, valuuta, rahavarud ja selle regulatsioon ning raamatupidamine.
  • Suurte äride logistikasüsteemid, laohooned ja transpordisüsteem.
  • Tootmise/tööstuse infrastruktuur koos tööstusparkide ja spetsiaalsete majanduslike tsoonidega.
  • Kaevandused ja töötlemistehased ning nende tööd reguleerivad juhised, reeglid.
  • Põllumajandus, metsanduse ja kalanduse infrastruktuur.[4]

Sotsiaalne infrastruktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tervishoiusüsteem, kuhu kuuluvad haiglad, tervishoiu finantseerimine ning tervisekindlustus, süsteemid ravimite ja raviprotseduuride testimiseks, arstide ning teiste tervishoiutöötajate koolitamine, rakendatavad meetmed epideemiate korral.
  • Haridus- ja uuringutesüsteem, mille moodustavad algkoolid, põhikoolid, gümnaasiumid, ülikoolid, uurimiskeskused ja nende rahastamine.
  • Sotsiaalhoolekanne, valitsuse toetus ning erinevate heategevuslike organisatsioonide ja annetusfondide toetus vaestele ja teistele abivajajatele.[4]

Kultuuri, spordi ja vaba aja veetmise infrastruktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Sportimise infrastruktuur, mille moodustavad pargid, spordikeskused, spordiliigad ja spordiühendused.
  • Kultuuriline infrastruktuur, mille moodustavad kontserdisaalid, teatrihooned, kinod, raamatukogud, muuseumid, stuudiod ning lavakunstikoolid.
  • Äri ja turismireiside infrastruktuur, milleks on inimloodud konverentsikeskused, lõbustuspargid, hotellid, restoranid. Lisaks looduslikud tõmbekohad, nagu sood, mäestikud, rannad, metsad. Samuti ka teenused, mida turistidele pakutakse, milleks on toitlustamine, informatsioon ja reisikindlustus.[4]

Euroopa Liidu struktuurifondid ning Eesti riiklik arengukava[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti riikliku arengukava prioriteet number 4 oli "Infrastruktuur ja kohalik areng", mille üldeesmärk oli säästva ja tasakaalustatud majandusarengut toetava infrastruktuuri väljaarendamine. Arengukava valmis 2004. aastal ning perioodil 2004-2006 oli võimalik prioriteedi raames kasutada 2,8 miljardit krooni, millest ERDF'i osaalus oli 2,2 miljardit ning Eesti riigi osalus 683,8 miljonit krooni.[10] Suured kulutused näitavad, et infrastruktuur ja selle arendamine on väga kulukas ning vahendite suunamine selle arengusse on õigustatud ning Eestile vajalik.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]