Krimm
| Krimmi Autonoomne Vabariik |
|
|
| ukraina Автономна Республіка Крим (Avtonomna Respublika Krõm) |
| vene Автономная Республика Крым (Avtonomnaja Respublika Krõm) |
| krimmitatari Qırım Muhtar Cumhuriyeti / Къырым Мухтар Джумхуриети |
|
|
 Krimmi vapp |
 Krimmi lipp |
|
|
| Pindala: 26 100 km² |
| Elanikke: 1 953 700 (2012) |
| Pealinn: Simferopol |
| Ametlikud keeled: vene, ukraina ja krimmitatari |
|
|
 |
Krimm on autonoomne vabariik Ukraina koosseisus, mis asub peamiselt Krimmi poolsaarel Musta mere põhjarannikul.
Krimm on tuntud kuurortpiirkond. Krimmi Vabariigi tuntumad kuurortlinnad on Jalta, Simferopol, Alupka, Alušta ja Sudak.
Sisukord |
[muuda] Ajalugu
18. oktoobril 1921 loodi Krimmi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Vene NFSV koosseisus. Krimmitatarlased said autonoomia ning krimmitatari keel sai Krimmis vene keele kõrval ametliku staatuse.
Aastatel 1941–1944 oli Krimm okupeeritud Kolmanda Riigi ja Rumeenia poolt. Peale okupatsiooni lõppemist olid krimmitatarlased 18. mail küüditatud Usbeki NSV-sse, 26. juunil küüditati armeenlased, bulgaarlased ja kreeklased.
1945. aastal tühistati krimmitatarlaste autonoomia, Krimmi ANSV-st sai Krimmi oblast.
1948. aastal eraldati Sevastopol Krimmi oblastist, Sevastopolist sai Vene NFSV keskalluvusega linn.
19. veebruaril 1954 anti Krimmi oblast Ukrainale üle. Koos Krimmi oblastiga sai Ukraina NSV faktiliselt ka Sevastopoli linna, mis juriidiliselt ei ole tõestatud.
1974. aastal anti krimmitatarlastele õigus naaseda Krimmi.
1978. aastal võeti vastu Ukraina NSV uus põhiseadus, mille kohaselt Sevastopolist sai Ukraina NSV keskalluvusega linn.
1989. aastal algas krimmitatarlaste massiline naasmine Krimmi.
12. veebruaril 1991 taastati Krimmi ANSV.
4. septembril 1991 võttis Krimmi ANSV Ülemraada vastu Vabariigi suveräänsusdeklaratsiooni.
5. mail 1992 võeti vastu dokument Krimmi Vabariigi riiklikust iseseisvusest. Järgmisel päeval võttis Krimmi Vabariigi Ülemraada vastu iseseisva Krimmi Vabariigi põhiseaduse.
30. juunil 1992 kirjutati alla seadusele, mis reguleerib Ukraina riigivõimu ja Krimmi Vabariigi võimuorganite volitusi.
4. veebruaril 1994 valiti vabariigi presidendiks Juri Meškov.
20. mail 1994 võeti vastu seadus Krimmi Vabariigi riikluse põhiseaduslike aluste taastamisest.
17. märtsil 1995 tühistati Krimmi Vabariigi põhiseadus ja mõned seadused.
4. aprillil 1996 töötati välja uus põhiseadus, mis võeti vastu 21. oktoobril 1998. Põhiseadus oli kinnitatud Ukraina Ülemraada poolt 23. detsembril 1998 ning jõustus 11. jaanuaril 1999.
[muuda] Rahvastik
2001. aasta rahvaloenduse andmetel elas Krimmi Vabariigis 2 024 056 inimest, kellest 58,3 % olid venelased, 24,3 % ukrainlased, 12,1 % krimmitatarlased, 1,4 % valgevenelased, 0,5 % tatarlased, 0,4 % armeenlased.[1]
[muuda] Keeled
Riigikeeleks on ukraina keel, kuid ametlikeks keelteks on ka enim kasutatav vene keel ning krimmitatari keel. Asjaajamine toimub üldiselt vene keeles.
81,3 % Krimmi elanike emakeel on vene keel, 9,4 % emakeel on krimmitatari keel ja 6,4 % emakeel on ukraina keel.[2]
[muuda] Eestlased Krimmis
Pikemalt artiklis Eestlased Krimmis
Krimmis tegutseb kolm eesti kultuuriorganisatsiooni: Krimmi Eesti Kultuuriselts (asutatud 8. septembril 1997), Sevastopoli Eesti Kultuuriselts ja Eesti selts Krasnodarka külas. Oleksandrivka (venepäraselt Aleksandrovka) koolis on olemas eesti klass.
[muuda] Vaata ka
[muuda] Välislingid
- Krimmi Vabariigi Ministrite Nõukogu
- Krimmi Vabariigi Ülemraada
- Krimmi teleraadiokompanii
- Krimmitatarlaste Tatar.Net
- EESTLASED KRIMMIS ("Sirp", 29.10.2004)
[muuda] Viited
oblastid: Dnipropetrovski · Donetski · Harkivi · Hersoni · Hmelnõtskõi · Ivano-Frankivski · Kiievi · Kirovogradi · Luganski · Lvivi · Mõkolajivi · Odessa · Poltava · Rivne · Sumõ · Zaporižžja · Žitomõri · Taga-Karpaatia · Ternopili · Tšerkassõ · Tšernigivi · Tšernivtsi · Vinnõtsja · Volõõnia
