Donetsk

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on Ukraina linnast, linna kohta Venemaal vaata Donetsk (Venemaa).

Donetsk

ukraina Донецьк
(Donetsk)
vene Донецк
(Donetsk)

Donetski vapp
Donetski vapp
Donetski lipp
Donetski lipp

Pindala: 358 km²
Elanikke: 988 000 (2007)

Koordinaadid: 48° 0′ N, 37° 48′ E4837.8koordinaadid: 48° 0′ N, 37° 48′ E
Donetski asukoht Ukrainas
Stalinistlik arhitektuur Donetski kesklinnas

Donetsk (kuni 1924. aastani Juzovka ja ka Hughesovka, 1924–1961 Stalin ja Stalino) on linn Ukrainas, Donetski oblasti keskus. Linna tänapäevane nimi pärineb oblastilt, mis sai oma nime Donetsi jõe järgi. Samas aga Donetsk ise ei asu isegi mitte selle jõe valgalas, vaid hoopiski Kalmiuse jõe ääres.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnas on Kalmiuse veehoidla (60 ha) ja Donetski meri (206 ha). Läbi Donetski voolab 5 jõge, millest ainult Kalmius on üle 25 km pikk (209 km).

Linna piiresse jääb 125 aherainemäge, millest osa on metsastatud.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Venemaa keisririigi valitsus sõlmis krahv Sergei Kotšubeiga lepingu, millega Kotšubei kohustus rajama Lõuna-Venemaale raudteerelsside tootmise tehase. 1869. aastal müüs Kotšubei selle kontsessiooni 24 000 naela eest Walesi ärimehele John Hughesile. Tehase juurde tekkis asula, mida hakati Hughesi järgi kutsuma Juzovkaks. 24. aprillil 1871 püstitati tehase esimene ahi ning 24. jaanuaril 1872 saadi esimest malmi. Tehas töötas täistsükliga. Esmakordselt Venemaal lasti käiku 8 koksiahju ja kasutati eelkuumendatud õhu puhumist. Juzovka sai üheks Venemaa tööstuskeskustest. Seal elas 1870. aastal 164, 1884. aastal 5494, 1897. aastal 29 000, 1917. aastal 70 000 inimest. Alles 1917 sai asula linnaõigused.

1924 nimetati ümber Staliniks. Elanikke oli sellal linnas 63 708, 1925. aastal 80 085. Juulis 1932 sai linn Donetski oblasti keskuseks. Enne Teist maailmasõda elas linnas 507 000 inimest, sõja lõpus 175 000. 1920. aastate lõpus 1930. aastate alguses tuli kasutusele nimi Stalino.

Teise maailmasõja ajal asus Stalinos saksa natsionaalsotsialitliku rassipoliitika kohaselt juudi rahvusest isikute piiratud elurajoon geto, milles tapeti 3000 juuti, ja kolm kontsentratsioonilaagrit, milles tapeti 92 000 inimest. Linnas kehtis kollektiivse vastutuse põhimõte: iga politseiniku tapmise eest hukati 10 ja iga sõjaväelase tapmise eest 100 kohalikku elanikku. Kaevanduse šurfid olid niihästi vanglaks kui ka surnute viskamise kohaks. Stalinos oli väga tugev põrandaalune liikumine. Linna lähedal oli tugev partisaniliikumine. Diversioonide tõttu ei suutnud sakslased kogu sõja ajal käivitada kivisöe tootmist Donbassis[viide?].

Aastal 1961 sai linn praeguse nime.

2014. aasta 7. aprillil kuulutati välja "Donetski rahvavabariik".[1][2][3]

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli linna elanikest venelasi 48,2% ja ukrainlasi 46,7%. Suurem osa Donetski ukrainlastest on venestunud.

1978. aastal ületas linnaelanike arv miljoni piiri.

Linnas on 9 rajooni: Budjonnõi, Kalinini, Kiievi, Kirovi, Kuibõševi, Lenini, Petrovi, Proletarski ja Vorošilovi rajoon. Esimesed 5 linnarajooni moodustati 1937.

Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Donetskis on 2200 tänavat kogupikkusega 2500 kilomeetrit.

Donetskis ehitatakse metrood.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linn on rasketööstuse ja söetööstuse ning Donbassi tööstuspiirkonna keskus.

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnas tegutseb jalgpalliklubi FK Šahtar Donetsk.

Linnas on jalgpallistaadion Donbass Arena.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]