Austria-Ungari

Die im Reichsrat vertretenen Königreiche und Länder und die Länder der heiligen ungarischen Stephanskrone
A birodalmi tanácsban képviselt királyságok és országok és a magyar Szent Korona országai

Austria-Ungari lipp	Austria-Ungari vapp
Austria-Ungari asendikaart (1914)
Riigikeeled	saksa, ungari
Pealinn	Viin
Suurim linn	Viin: 1 675 000 elanikku (1907)
Riigipea	Austria keiser, Ungari kuningas
Pindala	676 615 km² (1914)
Rahvaarv	52 800 000 (1914)
Rahaühik	Austria-Ungari kulden
Eksisteerimise aeg	1867–1918

Austria-Ungari oli kaksikmonarhiaga riik Kesk-Euroopas, mis eksisteeris 1867–1918.

Austria-Ungari riik tekkis rahvusriikide moodustumise tulemusel. 1859 sai Austria keisririik lüüa Sardiinia–Prantsusmaa liidult Itaalias ja kaotas Lombardia loodavale Itaalia kuningriigile. Aastal 1866 kaotas Austria sõja Preisimaale, kui püüdis ühendada saksakeelseid riike enese võimu alla. Oma suurriigiseisundi kindlustamiseks ja sisevastuolude mahendamiseks otsustati Austria-Ungari kompromissiga anda Ungari kuningriigile eristaatus, mis kajastus ka riigi nimetuses. Kummalgi riigiosal oli oma põhiseadus, parlament ja valitsus.

Austria-Ungari pindala oli 1914. aasta seisuga 676 615 km². Sellega oli Austria-Ungari Euroopa suuruselt teine riik Venemaa Keisririigi järel. Riigis elas 1914. aastal hinnanguliselt 52,8 miljonit inimest ja sellega oli Austria-Ungari elanike arvult kolmas riik Euroopas Venemaa ja Saksamaa järel.

Juriidilises mõttes oli Austrial ja Ungaril ainult üks ühine seadus: 1713. aastast pärit pragmaatiline sanktsioon, mis kirjeldas troonipärimist. See tagas, et Austria ja Ungari monarhiks oli alati sama isik. Kõik ülejäänud seadused, kaasa arvatud identse sisuga seadused nagu Austria-Ungari kompromiss, oli vaja kinnitada nii Austria kui Ungari parlamendis. Vastu võetud seadused avaldati ametlikes väljaannetes, mis ilmusid 8 keeles. Üldiselt püütigi saavutada identse sisuga seaduste vastuvõtmine ning sellepärast moodustati Austria ja Ungari parlamendi ühiskomisjon, kuhu kuulus kummastki parlamendist 60 liiget ja mis arutas nii kuningliku kui keiserliku (ehk nii Ungari kui Austria) valitsuse ministrite ettepanekuid, püüdes saavutada kompromissi.

Need institutsioonid, mis olid Austrial ja Ungaril ühised, tähistati väljendiga "keiserlik ja kuninglik" (lühendatult k.u.k.). Ühised olid näiteks sõjalaevastik ja sõja ajal ka sõjavägi. Ühised olid ka kolm ministeeriumi: keisrikoja- ja välisministeerium, sõjaministeerium ning rahandusministeerium. Ülejäänud institutsioonid olid Austria ja Ungari poolel erinevad.

1867 lepiti kokku, et ühisesse riigikassasse maksab Austria 70% ja Ungari 30% selle eelarvemahust, aga see osakaal vaadati iga 10 aasta tagant uuesti läbi ja 1907 tõusiski Ungari osa 36,4%-ni. 1917 pidid toimuma uued läbirääkimised ja formaalselt lagunes Austria-Ungari just sellepärast, et Ungari osa suuruses riigieelarves ei jõutud kokkuleppele.

Austria-Ungari lagunes 24. oktoobril 1918 Ungari lahkulöömisega. Austria-Ungari maa-alal tekkisid uued riigid Tšehhoslovakkia, Ungari ja Austria. Osa Austria-Ungari maa-alast läks Itaaliale, Jugoslaaviale, Poolale ja Rumeeniale.

Riigi haldusjaotus

Austria-Ungari haldusjaotus

Religioonid Austria-Ungaris

Tsisleitaania

• Böömimaa kuningriik, keskus Praha
• Dalmaatsia kuningriik, keskus Zadar
• Galiitsia ja Lodomeeria kuningriik, keskus Lemberg
• Alam-Austria ertshertsogkond, keskus Sankt Pölten
• Ülem-Austria ertshertsogkond, keskus Linz
• Bukoviina hertsogkond, keskus Tšernovtsõ
• Kärnteni hertsogkond, keskus Klagenfurt
• Kraini hertsogkond, keskus Ungwar
• Salzburgi hertsogkond, keskus Salzburg
• Ülem-Sileesia hertsogkond, keskus Oppeln (Austria Sileesia)
• Alam-Sileesia hertsogkond, keskus Troppau (Austria Sileesia)
• Steiermarki hertsogkond, keskus Graz
• Määrimaa markkrahvkond, keskus Brno
• Tirooli vürstiriik (Gefürstete Grafschaft Tirol), keskus Innsbruck
• Vorarlberg, keskus Bregenz
• Küstenland:

• Gefürstete Grafschaft Görz und Gradisca
• Trieste linn
• Istria markkrahvkond

Transleitaania

• Ungari kuningriik
• Horvaatia ja Slavoonia kuningriik
• Rijeka linn

Bosnia ja Hertsegoviina oli Tsis- ja Transleitaania ühisvalduses.

Riigivalitsemine

Austria-Ungari riigi juht oli Austria keiser, kes oli ühtlasi Ungari kuningas:

• 1848–1916 Franz Joseph I (1830–1916)
• 1916–1918 Karl I (1887–1922), eelmise vennapojapoeg, 1918 monarhia kaotati

ning valitsusjuhid olid kantslerid:

24. detsember 1867 – 30. detsember 1867 Ferdinand von Beust (1809–1886) 30. detsember 1867 – 24. september 1868 Karl Wilhelm Philipp von Auersperg von Gottschee (1814–1890) 24. september 1868 – 15. jaanuar 1870 Eduard Taaffe (1833–1895) 15. jaanuar 1870 – 1. veebruar 1870 Ignaz Edler von Plener (1810–1908) 1. veebruar 1870 – 12. aprill 1870 Leopold Ritter Hasner von Artha (1818–1891) 12. aprill 1870 – 6. veebruar 1871 Alfred von Potocki–Pilawa (1822–1889) 6. veebruar 1871 – 30. oktoober 1871 Karl Siegmund von Hohenwart (1824–1899) (kohusetäitja) 30. oktoober 1871 – 25. november 1871 Ludwig von Holzgethan (1810–1876) (kohusetäitja) 25. november 1871 – 15. veebruar 1879 Adolf Wilhelm Daniel von Auersperg (1821–1885) 15. veebruar 1879 – 12. august 1879 Karl von Stremayr (1823–1904) (kohusetäitja) 12. august 1879 – 11. november 1893 Eduard Taaffe (1833–1895) 11. november 1893 – 19. juuni 1895 Alfred August von Windischgratz (1851–1927) 19. juuni 1895 – 30. september 1895 Erich von Kielmansegg (1847–1923) 30. september 1895 – 30. november 1897 krahv Kasimir Felix von Badeni (1846–1909) 30. november 1897 – 5. märts 1898 Paul Gautsch von Frankenthurn (1851–1918) 5. märts 1898 – 2. oktoober 1898 Franz von Thun und Hohenstein (1847–1916)

2. oktoober 1898 – 21. detsember 1899 Manfred von Clary und Aldringen (1852–1928) 21. detsember 1899 – 18. jaanuar 1900 Heinrich Ritter von Wittek (1844–1930) (kohusetäitja) 19. jaanuar 1900 – 1. jaanuar 1905 Ernest von Koerber (1850–1919) 1. jaanuar 1905 – 2. mai 1906 Paul Gautsch von Frankenthurn (1851–1918) 2. mai 1906 – 2. juuni 1906 Konrad zu Hohenlohe-Waldenburg-Schillingsferst (1863–1918) 2. juuni 1906 – 15. november 1908 vabahärra Max Wladimir von Beck (1854–1943) 15. november 1908 – 28. juuni 1911 Richard von Bienerth-Schmerling (1863–1918) 28. juuni 1911 – 3. november 1911 Paul Gautsch von Frankenthurn (1851–1918) 3. november 1911 – 21. oktoober 1916 Karl von Stergkh (1859–1916) 31. oktoober 1916 – 20. detsember 1916 Ernest von Koerber (1850–1919) 20. detsember 1916 – 23. juuni 1917 Heinrich von Clam-Martinic (1863–1932) 23. juuni 1917 – 27. juuli 1918, Ernst Ritter Seidler von Feuchtenegg (1862–1931) 27. juuli 1918 – 27. oktoober 1918 Max von Hussarek von Heinlein (1865–1935) 27. oktoober 1918 – 11. november 1918 Heinrich Lammasch (1853–1920) 12. november 1918 Karl Renner (1870–1950)

Austria-Ungari lagunemine

Austria-Ungari nimi riigi ametlikes keeltes

Kaksikmonarhia nimed tema kodanike ametlikult tunnustatud keeltes:

• horvaadi keeles Austro-Ugarska
• itaalia keeles Austria-Ungheria
• poola keeles Austro-Węgry
• rumeenia keeles Austro-Ungaria
• saksa keeles Österreich-Ungarn
• serbia keeles Aустро-Угарска
• slovaki keeles Rakúsko-Uhorsko
• sloveeni keeles Avstro-Ogrska
• tšehhi keeles Rakousko-Uhersko
• türgi keeles Avusturya-Macaristan
• ukraina keeles Австро-Угорщина
• ungari keeles Ausztria-Magyarország

Vaata ka:

• Habsburgid
• Habsburgid-Lotringid

Välislingid

• Marta Sorgsepp, Austria-Ungari Balkani-poliitika aastail 1912—1913. – Ajalooline Ajakiri nr 3–4/ 1936