Viktor Vasnetsov
| Viktor Vasnetsov | |
 Autoportree, 1873 |
|
| Sünninimi | Viktor Mihhailovitš Vasnetsov |
| Sünniaeg | 15. mai 1848 Lopjal, Kirovi oblast |
| Surmaaeg | 23. juuli 1926 |
| Rahvus | venelane |
| Tegevusala | maalikunstnik, joonestaja ja graafik |
| Kunsti õppinud | Peterburi Kunstide Akadeemia |
| Kunstivool | art nouveau |
| Tuntud teoseid | "Aljonuška" (1881), "Ivan-tsaarevitš halli hundi seljas" (1889), "Rüütel ristteel" (1878) |
Viktor Mihhailovitš Vasnetsov (vene keeles: c; 15. mai 1848 Lopjal, Kirovi oblast – 23. juuli 1926) oli vene maalikunstnik, joonestaja ja graafik.
Tema teosed, mis olid sageli ajaloolise või mütoloogilise sisuga, panid aluse art nouveau levimisele Venemaal.[1]
Elulugu [muuda]
Viktor Vasnetsov sündis 1848. aastal Lopjali külas Uržumi maakonnas Kirovi oblastis kuuelapselisse perre. Tema nooremast vennast, Apollinari Vasnetsovist sai samuti maalikunstnik.[2] Tema isa oli preester, kes oli huvitunud ka astronoomiast, loodusteadustest ja maalimisest. Vasnetsovi vanaisa oli töötanud ikoonimaalijana. [3]
Võttes isast eeskuju, õppis Vasnetsov 1862–1867 teoloogia seminaris Vjatkas (tänapäeva Kirovi linnas). Seejärel, vaimustunud kunstist, õppis ta Peterburis joonistamist Ivan Kramskoi juhendusel kuni 1869. aastani, mil ta alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias.[1] 1870. aastate alguses valmisid Vasnetsovil mitmed olustikuteemalised gravüürid, millest kaks – "Provintsiaali raamatumüüja" (1870) ja "Vodkapudel" (1872) – võitsid 1874. aasta Londoni maailmanäitusel pronksmedali.
Kui Vasnetsov 1875. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia lõpetas, kutsus Ilja Repin ta Pariisi liituma sealasuva peredvižnike ühinguga. Pariisis tutvus Vasnetsov lähemalt nii akademistlikku kui ka uudsema impressionistliku kunstiga. Paljud tema teosed olid välja pandud Pariisi Salongis, iga-aastasel Prantsuse kunstiakadeemia näitusel. Sel perioodil visandas Vasnetsov oma esimesed vene rahvaluulest inspireeritud teosed. Samuti oli ta modelliks Repini tunnustatud teose "Sadko veealuses kuningriigis" tarvis. Tema tolle aja tähtsaim maal oli "Akrobaadid Pariisi äärelinnas".
Tagasi Venemaal keskendus Vasnetsov jätkuvalt folkloori teemade arendamisele. Nii valmisid tema parimad teosed nagu "Aljonuška" (1881), "Ivan-tsaarevitš halli hundi seljas" (1889) ja "Rüütel ristteel" (1878), mida kahjuks ei osatud omal ajal hinnata.
Tema maalid saavutasid suurema populaarsuse 1880. aastate lõpus, kui Vasnetsov pöördus religioosse ainestiku ja ikonograafia poole. Vasnetsov on loonud enamiku Kiievi Vladimiri katedraali freskosid aastast 1885 kuni 1896. Neil on kujutatud paljusid tähtsaid Venemaa ajaloo isikuid nagu Aleksander Nevski, Andrei Bogoljubski ja munk Nestor.
1885. aastal reisis Vasnetsov mõneks ajaks Itaaliasse ning töötas lava- ja kostüümikunstnikuna Nikolai Rimski-Korsakovi ooperi "Lumineid" lavastamisel.
Vasnetsovi viimased aastakümned olid väga produktiivsed, kuid tema hilisemal perioodil valminud teoseid peetakse vähemtähtsateks. Vasnetsov tegeles jätkuvalt ka lavakunstiga ja ka arhitektuuriga. Näiteks kujundas ta Tretjakovi kunstigalerii hoone fassaadi.[3]
Valitud teosed [muuda]
-
"Arhip Kuindži", 1869
-
"Rüütel ristteel", 1878
-
"Ivan-tsaarevitš halli hundi seljas", 1889
-
"Liikuv maja", 1876
-
"Lendav vaip", 1880
-
"Aljonuška", 1881
-
"Tsaar Berendei palee", Rimski-Korsakovi ooperi "Lumeneidise" lavakujundus, 1885
-
"Rõõmu ja kurbuse linnud", 1896
-
"Prohvetlind", 1897
-
"Ivan Julm", 1897
-
"Akrobaadid Pariisi äärelinnas", 1877
Viited [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Viktor Vasnetsov |
