Karu

Allikas: Vikipeedia

See artikkel on pruunkarust; karude perekonna kohta vaata artiklit Karu (perekond); küla kohta vaata artiklit Karu küla; Nigeeria pealinna Abuja eeslinna kohta vaata artiklit Karu (Abuja); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Karu (täpsustus).

Karu

Süstemaatiline kuuluvus
Riik:	Loomad	Animalia
Hõimkond:	Keelikloomad	Chordata
Klass:	Imetajad	Mammalia
Selts:	Kiskjalised	Carnivora
Sugukond:	Karulased	Ursidae
Perekond:	Karu	Ursus
Liik:	Karu	Ursus arctos
Ursus Ursus arctos

Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast.

Pruunkaru on suurim Eestis ja kogu Euroopas elav kiskja (kui välja arvata jääkaru, keda võib kohata Gröönimaal ning Teravmägedes).

[redigeeri] Levila

Karu tänapäevane levila

Karu oli levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Näiteks Suurbritannias suri karu välja 10. sajandil, Saksamaal ja Põhja-Aafirka Atlase mäestikus 19. sajandil, Mehhikos ja suures osas Ameerika Ühendriikides 20. sajandil. Karude koguarvuks maailmas hinnatakse 185 000 kuni 200 000. Neist elab Venemaal umbes 120 000 ja USAs 32 500. Eestis hinnati karude arvuks 2001. aastal 550 isendit.

[redigeeri] Välimus

[redigeeri] Toitumine

Karud on kõigesööjad. Eelkõige on nad taimtoidulised.

[redigeeri] Paljunemine

Karupojad sünnivad keset talve. Sündides on nad vaid poole kilogrammi raskused, pimedad ja abitud. Pojad imevad emapiima ja kasvavad kiiresti. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast – siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid.

[redigeeri] Elupaik

[redigeeri] Alamliigid

Kodiaki karu

Laia leviala tõttu eristatakse mitmeid alamliike, mis erinevad näiteks kasvu, kolju kuju, karvkatte värvuse ja mitme muu morfoloogilise tunnuse poolest. Alamliikide arvu suhtes ei ole üksmeelt, kuid sagedamini nimetatakse järgmisi:

euroopa pruunkaru (Ursus arctos arctos) hõlmab asurkonnad Alpides, Püreneedes, Ida- ja Lõuna-Euroopas ning Skandinaavias.
süüria pruunkaru (U. a. syriacus) on suhteliselt väikest kasvu ja helepruuni karvkattega. Levinud Lähis-Idas ja Kaukaasias. On vaieldav, kas tegu on euroopa pruunkaru variandiga või eraldi alamliigiga.
siberi pruunkaru (U. a. beringianus) elab Venemaa Aasia-osas.
kamtšatka pruunkaru (U. a. piscator) elab Kamtšatka poolsaarel ja on suuremat kasvu kui siberi pruunkaru. Ta kehapikkus on kuni 2,5 m ja kaal kuni 600 kilogrammi.
atlase karu (U. a. crowtheri) elas Põhja-Aafrikas Atlase mäestikus. Suri välja küttimise tõttu 19. sajandi lõpus.
grislikaru (U. a. horribilis) elab Põhja-Ameerikas. Ta on tugevam ja raskem kui euroopa pruunkaru, teda peetakse ka agressiivsemaks.
kalifornia pruunkaru (U. a. californicus) on välja surnud. Karvkatte värvuse järgi kutsuti teda inglise keeles „Golden Bear“ (kuldne karu). Ta elas California osariigis ja California poolsaarel.
mehhiko pruunkaru (U. a. nelsoni) oli levinud Mehhiko põhjaosas, tõenäoliselt suri välja 1960ndatel.
mandžuuria pruunkaru (U. a. manchuricus) esineb Hiina kirdeosas ja Mongoolias.
kodiaki karu (U. a. middendorffi) elab Kodiaki saarel ja naabersaartel Alaska lõunaranniku lähedal. Tänapäeval elavatest alamliikidest suurim, kaaluga kuni 750 kilo ja kehapikkusega kuni 2,70 meetrit.
tiibeti pruunkaru (U. a. pruinosus) esineb Tiibetis ja Sichuanis, sinakashalli karvkattega.
hokkaido pruunkaru (U. a. yesoensis) elab Jaapani Hokkaidō saarel.

Geneetilised uuringud sellist alamliikide jaotust siiski ei toeta.

Pruunkaru lähim sugulane on jääkaru. Mõlemad liigid võivad ristuda ja ka sigimisvõimelisi järglasi anda. Geneetilised uuringud näitavad, et mõned pruunkaru populatsioonid on jääkarudele lähemal kui teistele pruunkarudele. Arvatakse, et jääkaru on arenenud pruunkarust suhteliselt hilja, keskmise Pleistotseeni ajal.

[redigeeri] Sümboolika

Karu kujutatakse sageli vappidel, sümboliseerides võimu ja jõudu. Karu on Soome rahvusloom.

[redigeeri] Mütoloogia

Karusid on kujutatud mitmetel koopamaalingutel varasest paleoliitikumist alates. Soome-ugri rahvastel oli karu püha loom. Karu oli tabusõna, eesti keeles kutsuti karu näiteks mesikäpaks või metsaotiks. Paljudel Siberi rahvastel on karukultus. Karu tapmise puhul peetakse karupeiesid.