Vein

Allikas: Vikipeedia
Punane vein
Valge vein

Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid.

Viinamarjasordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka Viinamarjasortide loend

Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest.

Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt.

Veinide liigitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest iseärasustest tingitud spetsiifilisi tehnoloogiaid, mille tulemuseks on näiteks portveinid, vahuveinid, šerrid, burgunderid jt.

Veinipiirkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Veinitootjate loend
Next.svg Pikemalt artiklis Veine tootvate riikide loetelu
Suurimad tootjariigid 2008. aastal[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
Itaalia Itaalia 4 609 554 17,1
Prantsusmaa Prantsusmaa 4 198 632 15,6
Hispaania Hispaania 3 591 300 13,4
USA USA 2 250 000 8,4
Hiina Hiina 1 500 000 5,6
Argentina Argentina 1 467 764 5,5
Austraalia Austraalia 1 244 780 4,6
LAV LAV 1 026 100 3,8
Saksamaa Saksamaa 1 000 100 3,7
Tšiili Tšiili 824 642 3,1
Maailm kokku 26 900 685 100

Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tšiilis, Lõuna-Aafrikas jts) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org, Kasutatud 04.01.2011. (inglise)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]