NSV Liidu kallaletung Poolale

Allikas: Vikipeedia
Saksa Riik ja NSV Liit ründasid koos Poolat 1939. aasta septembris
Molotov allkirjastab mittekallaletungilepingut Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Tema taga seisavad Ribbentrop ja Stalin.

NSV Liidu kallaletung Poolale leidis aset 17. septembril 1939.

1. septembril 1939, nädal pärast Molotov-Ribbentropi pakti allakirjutamist ründas Saksamaa Poolat. Seda peetakse Teise maailmasõja alguseks.

Molotovi-Ribbentropi pakt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vastavalt Saksamaa nn. Kolmanda Riigi ja NSVL vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile tungisid Nõukogude Liidu väed 17. septembril 1939 Poola territooriumile, hõivates Lääne-Ukraina 8 piirkonda (Rivne oblast, Ivano-Frankivski oblast, Lvivi oblast, Volõõnia oblast, Tšernivtsi oblast, Ternopili oblast, Taga-Karpaatia ja Žitomõri oblast, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga. Piirkonnad olid asustatud etniliste ukrainlastega, kes ka Poola riigi koosseisus ajal ei katkestanud võitlust Ukraina iseseisvuse eest OUNi juhtimisel.

NSV Liidu kallaletung[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nõukogude Liit pidi vastavalt kokkulepetele ründama Poolat koos Saksamaaga 1. septembril, kuid Stalin teatas sakslastele, et tema väed ei ole veel valmis, jättes sellega Hitlerile sõja alustaja rolli, kellele kuulutasid 3. septembril sõja Inglismaa ja Prantsusmaa. Pärast 17. septembrit aga Nõukogude Liidule, kes oli samasugune sissetungija, Inglismaa ja Prantsusmaa sõda ei kuulutanud.

17. septembri varahommikul kutsuti NSVL Välisasjade Rahvakomissariaati Poola saadik Wacław Grzybowski ja anti üle noot, mis õigustas Punaarmee pealetungi: Poola riik ja valitsus on lakanud olemast, Punaarmee peab kaitsma ohtu sattunud ukraina ja valgevene vennasrahvaid. Poola saadik keeldus nooti vastu võtmast, teatades, et seaduslik Poola valitsus asub Varssavis ja sõjavägi võitleb.

Poola ründamisega rikkus NSV Liit Riia rahulepingut (18.03.1921), NSV Liidu-Poola mittekallaletungi pakti (1932) ja teisi rahvusvahelisi leppeid. Poola valitsus lahkus maalt 18. septembril ja Varssavi kapituleerus 28. septembril.

NSV Liidu sõjajõud[muuda | redigeeri lähteteksti]

NSV Liit ründas Poolat Valgevene ja Ukraina rindel 21 laskur–, 13 ratsaväe–, 16 tankidiviisi ja 2 motolaskurbrigaadi jõududega, kuhu kuulus 700 000 sõjaväelast, 6000 raskerelva, 4500 tanki, 4000 sõjalennukit. Poolal oli vastu panna umbes 12 000 meest. Poola armee ülemjuhataja Edward Rydz-Śmigły andis käsu Punaarmeele vastupanu mitte osutada, aga käsk ei jõudnud igale poole kohale. Anti korraldus taanduda Rumeeniasse või Ungarisse. Ägedaimad võitlused Poola ja Punaarmee vahel toimusid rinde põhjaosas Lublini lähistel. Saksa ja Vene tankibrigaadide ühine lahingutegevus algas juba 17. septembril Bresti juures.

Nõukogude Liidu ja Saksa Riigi sõjaväeesindajate kohtumine.
Võiduparaad Brestis 23.09.1939, Wehrmachti kindral Heinz Guderian ja Punaarmee brigaadikomandör Semjon Krivošein

17. septembril vallutasid Punaarmee väeosad Baranovitši ja Molodetšno raudteesõlmed, 18. septembril Lido, Novogrudoki, Slonimi.

19. septembril vallutas Punaarmee kahepäevase rünnaku tulemusena Vilno, 20. septembril Hrodna, 21. septembril Pinski ja 22. septembril Białystoki, Bresti ja Lwówi, mille ründamist olid Saksa väed alustanud nädal varem. 23. septembril pidasid Wehrmacht ja Punaarmee ühise võiduparaadi Brestis, mille võtsid vastu Wehrmachti kindral Heinz Guderian ja Punaarmee brigaadikomandör Semjon Krivošein.

Neli päeva vastu pannud Hrodna vallutati 24. septembril. Pärast vallutamist lasti maha 300 linna kaitsnud inimest.

28. septembril jõudis Punaarmee Saksamaaga kokku lepitud piirile. Viimane suurem kokkupõrge Poola ja Vene vägede vahel oli Wytyczno lahing 1. oktoobril.

Punaarmee sõjategevus kestis 12 päeva. Selle ajaga liiguti edasi 250 – 350 kilomeetrit ning võeti kontrolli alla 190 000 km², kus elas 12 miljonit inimest (võrdluseks - Eesti pindala on 45 228 km²). 1939. aasta oktoobri algul oli N. Liidul Poola vastu 2 421 300 meest, 5467 suurtükki, 6096 tanki ja 3727 lennukit. NSV Liidu – Poola sõjas sai surma Poola poolel 3500 inimest, haavata sai ja teadmata kadunuks jäi 20 000 inimest. Vene poolel 1475 surnut või kadunut.

NSV Liidu kätte langes vangi 240 000 – 250 000 sõjaväelast, neist 10 000 ohvitseri, aga politsei ja teiste vastuhakanutega kokku langes vangi 454 700 inimest(?). Novembri algul koondati ohvitserid ja politseinikud - 22 000 inimest Katõni, Harkovi, Kiievi ja Minski laagritesse ja mõrvati 1940. aastal, (vt. Katõni massimõrv). Vallutatud aladel pani NSV Liit toime ulatusliku poolakate küüditamise - kaevandustesse ja sunnitöölaagritesse saatmise. Sunnitöölaagritesse koondatud poola sõjaväelastest formeeriti 1942. aastal Venemaal Poola armee kindral Władysław Andersi juhtimisel, mis lõpetas sõja Aafrika ning Itaalia rindel sõdides ja pärast sõjategevuse lõppu saadeti Lääneliitlaste poolt kuulsusetult laiali.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]