Kasutaja:Estopedist1/Rahvakultuuri sõnastike mõisteid

aadrilaskmine (rahvakultlex
aadriraud ehk aadrikirves (rahvakultlex, etnogrlex
aam (mitu täh, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni. aamissepp ehk? tündersepp ja pütsepp (segadus, nt EKSS defineerib neid eraldi; franca Cooper (profession))
aampalk (etnogrlex, adrastäkkeni
aardam (etnogrlex, tuulikutel ühendusosa,)
ääs (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
aasta (rahvakultlex
abar ehk kemm ehk kimu ehk kimudega võrk ehk liigsilmadega võrk (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
abiajamine (etnogrlex, esivanvar
abilatt ehk libelatt ehk linnulatt ehk lõualatt ehk räästasõlg ehk vedrulatt (etnogrlex, *katus, ÜLEM latt
abiparred (etnogrlex)
abu ehk lihv ehk liistik ehk JNE!! (etnogrlex, adrastäkkeni
abukasukas (adrastäkkeni
ader (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
adervars (rahvakultlex, konksadra põhiosa, ÜLEM konksader, ader
adrakurg ehk adrakured (adrastäkkeni, ÜLEM ader
adramaa (rahvakultlex, adrastäkkeni
adratald ehk adraking ehk king (rahvakultlex, ÜLEM ader
advent (adrastäkkeni
ae (adrastäkkeni, rahvariiete iluõmblus
aed (rahvakultlex
aer (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, vs mõla
aganad ehk agan (etnogrlex, adrastäkkeni, jämedamad osad vist kõlgas ehk kõlkad (ref?
aganaladu (etnogrlex)
aganalasn ehk tambilasn (etnogrlex)
aganaleib ehk vahelikuleib ehk vahelik (etnogrlex, esivanvar; EMS pakub ülemkat hädatoit, pl: hädatoidud)
aganik ehk aganaladu (rahvakultlex, esivanvar, adrastäkkeni
aganik ehk agerik ehk kõlk (etnogrlex) ja hagerik (adrastäkkeni, varjualune suurema taluhoone küljel ja agerik (mitu täh, etnogrlex; nt E arhitektuurisõnastik annab veel segadust!
agerik (mitu täh, etnogrlex
agerilaud ehk angerlaud ehk harilaud JT SÜN!! (etnogrlex, *katus
agur (mitu täh, etnogrlex, sh mitmeharuline ankrukujuline raudtraal, tähelepanuväärsus? 2) õngerea lõpu märk; both pole EKSS)
ahe ehk laug ehk laugus (rahvakultlex, esivanvar (seal on eraldi märksõnaartiklid ahe vs laug ehk laugus), adrastäkkeni, n-ö mitu täh??, vikis pole eraldi artiklit tehtud, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, tuleks kuidagi etwiki täpslk lingid luua, sest rahvakultlex järgi ahe (ate, rehi; ilmselt vt etwiki koondart parred)
ahelküla (etnogrlex, adrastäkkeni
ahellaul (adrastäkkeni, on EKSS, regivärsilise laulu liik, ÜLEM regilaul, regivärss?)
ahervars ehk ahervare ehk ahemurd ehk ahivars (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
ahi (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, ja interwikid, nt :en on erinevad stone ja oven, ahi (sh kerisahi ja umbahi
ahikotus ehk ahikoht (etnogrlex, Mulgimaal; kus ohverdada, tähelepanuväärsus?, ÜLEM ohvrikoht ehk ohvripaik ehk ohverdamiskoht
ahing ehk västar (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni

--

ahju suitsuauk (etnogrlex)
ahju võlvkaar (etnogrlex)
ahjualune (adrastäkkeni, EKSS järgi ka ahju all olev ruum vms, etwiki vaid mütol mõiste mainitud)
ahjuauk ehk ahjukapp ehk ahjuorv (etnogrlex, adrastäkkeni, ahju (ahi) soemüüri sisse ehit, TEE SYS, ??)
ahjuesine (etnogrlex
ahjukartulid ehk ahjukartul (adrastäkkeni,
ahjukivi ehk ahukivi ehk istekivi ehk lõmmukivi ehk suurkivi ehk tuhkavva ahju ees kivi, rahvakultlex, etnogrlex)
ahjukülg ehk ahjurind (etnogrlex, ahjumüüri osad)
ahjukumm ( (etnogrlex, püüda sädemed külgmüüride pikendus) ehk vomm ehk ahjukumm ehk komm ehk kumm
ahjulääv ehk läve (etnogrlex)
ahjulagi ehk vomm (etnogrlex)
ahjuliha (etnogrlex)
ahjuluud (rahvakultlex, etnogrlex)
ahjupann (etnogrlex)
ahjupealmine puu (etnogrlex)
ahjupealne (etnogrlex)
ahjupink (rahvakultlex, ahju kõrval olev)
ahjupõrand (etnogrlex)
ahjuredel (etnogrlex, etnogrlex, toasisustuse alla kuuluv)
ahjuroop (adrastäkkeni
ahjusüda (etnogrlex)
ahjusuu (etnogrlex, adrastäkkeni

--

ahke ehk ahkju (etnogrlex, esivanvar
ahkju (rahvakultlex
ahtehark (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
ahtmine (etnogrlex)
ahu (rahvakultlex
ai (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
äi (adrastäkkeni
aiamulk (etnogrlex)

--

aida taba (rahvakultlex, sellega suleti aidauksi, ÜLEM taba
aidaesik (etnogrlex, ÜLEM esik ja ait
aidalagi (etnogrlex, ÜLEM lagi ja ait
aidalakk (etnogrlex, EKSS sün hrl = aidapealne)
aidasild ehk aidamade (etnogrlex, Eesti arhitektuur : oskussõnastik, et EKSS eemaldada viitena!)
aidavahelik ehk aidakuur (etnogrlex, ÜLEM vahelik (ruum)

--

ainuspael (rahvakultlex, *kalandus
ais ehk aisad (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
aisakell (etnogrlex)
aislohisti (rahvakultlex, etnogrlex
ait (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
ajujaht (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
ajumehed ehk ajumees (etnogrlex, pulmarongi saatjad, *pulmad)
ajuvõrk (etnogrlex, *kalandus)
akantusmotiiv (etnogrlex)
äke (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
aken (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
äkkekelk (rahvakultlex, ÜLEM äke

--

aknalääv (etnogrlex, ÜLEM aken, lääv, *aken
aknalaud (etnogrlex). Pers: aknalaud (enwiki jt Window sill, on pilt
aknaluuk (etnogrlex)
aknamatt (etnogrlex)
aknapõsk (etnogrlex)

--

alane (adrastäkkeni, nt põlle alumine osa
alasi (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
ale ehk aletegu ehk sõõrd ehk tulemaa ehk uhtmaa ehk alemaa ehk alepõld (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
ale ehk alepõllundus (adrastäkkeni
alekseipäev (etnogrlex
aletuli (etnogrlex, adrastäkkeni, *pulmad)
algude õrred ehk piirualuõrred (etnogrlex, rehetoas parrepaar, SEGADUS, kas ikka ALUD?! või HALUD?1)
alraun (folkloor) (adrastäkkeni, taim (alraun) ja selle juures inimkuju
altuks ehk pooluks ehk ristuks ehk sanguks ehk võreuks (etnogrlex, ÜLEM uks
alune ehk alusseelik (adrastäkkeni
alused (etnogrlex, *kalandus, alus)
aluskott (etnogrlex)
aluspuu ehk murispuu ehk müürilatt ehk nõumpuu (etnogrlex, *ehitus, taluhoone pealmine seinapalk, asus laetalade otstel)
amb (adrastäkkeni, teat vibupüss
ambsõlg (adrastäkkeni, ÜLEM sõlg
ämm (adrastäkkeni
andresepäev ehk andrusepäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
angas (angasaed (rahvakultlex, ÜLEM aed
ank (etnogrlex, süvend puupalgis, *ehitus, pole EKSS
anknurk ehk järsknurk ehk pügalnurk ehk ristnurk ehk saenurk (etnogrlex, ÜLEM nurk (seinaehitus
ankur (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, ankur (anum), sama mis? vaadike ( :de Fass?)
annepäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
annivakk ehk mõrsjavakk ehk pruudivakk ehk pulmavakk (etnogrlex
anomanulk (etnogrlex, setu elamus koht ahju ees, ca laiem anumanurk
antsaed (rahvakultlex, ÜLEM aed
anumanurk (etnogrlex, pole MUIS, pole EKSS)
aprillinali (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, TEA; arutelu tehtud; EKSS ka aprill ehk aprillinali)
arbuja (adrastäkkeni
arbumine (endemaagia liike) ja abuja ehk arbulööja (vikis võiks ühendada)
argitanu (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
ärkamisaeg (adrastäkkeni
armukask (rahvakultlex, ÜLEM kask, seotud jaanipäevaga,
arssin (rahvakultlex, adrastäkkeni, ehk ka arssinapuu (arssinapikkune]] ehk [[arssinane mõõdupuu, tav riide mõõtmiseks)
arvelaud (etnogrlex
astel (esivanvar ja märksõna vaid selles allikas!, piits tööhärja ergutamiseks
astja ehk asten (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni; astik (väike astja, astjake, pers: leivaastja (ruwiki Дежа, palju keelelinke, on pilt), vs leivaküna, E rahvakultuuris kolme jalaga, vt EKSS
ativõrk (etnogrlex, abipüünis noodapüügil, *kalandus
att (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
augujärg (etnogrlex, esivanvar, vs lapsepink
augupüük (etnogrlex, *jahindus, otsene seos Auk (loomapüünis), pole EKSS
auk (loomapüünis) (rahvakultlex
aukoht (etnogrlex, vs aulaud
aulaud (etnogrlex, vs aukoht, pole EKSS, pole MUIS
aun (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
aunurk (etnogrlex, toas, kus nt katekismus, pole EKSS
aurukast ehk aurutoru (rahvakultlex
aurutoru (etnogrlex

bassitoru (rahvakultlex, ÜLEM torupill?
bottengarn (etnogrlex

ebamõrsja ehk valepruut (rahvakultlex, *pulmad
eerikupäev (etnogrlex, esivanvar
eesti sidepulkregi (etnogrlex, ÜLEM sidepulkregi, regi
eesti vigur (etnogrlex)
eestirootslaste elamu (etnogrlex, *ehitus, PIKEM
ehaline (adrastäkkeni,
ehalkäimine ehk tädirannas käimine (rahvakultlex, adrastäkkeni
eistuk (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
elamu (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
eliapäev ehk iljapäev ehk jakapäev (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
emadepäev (etnogrlex, adrastäkkeni
ematala (etnogrlex)
enne ehk ettetähendus (nt kogemuslikku v uskumuslikku laadi) vs ennustamine (isik ennustaja)
enne ehk ettetähendus (rahvakultlex
ennustamine (rahvakultlex
esmaspäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
evdokiapäev (etnogrlex

framuug (etnogrlex, *ehitus, *aken

haabja (etnogrlex, vs haabjas (mis vist erinev asi) vs haabju (esivanvar, sarnane ruhele, (esivanvar); etwiki julla on teine laevasõiduk ilmselt, millele etwikis vastab ruhe e murdes lootsik, murdes ka haabju, aabju (rahvakultlex)
haak (etnogrlex)
haakrist (rahvakultlex
haam (mitu täh?, adrastäkkeni
Haapsalu rätik (rahvakultlex, adrastäkkeni
häärber (taluarhitektuur) (häärber) (mitu täh?, etnogrlex, esivanvar, arutelu tehtud
haavaplaaster (etnogrlex, *meditsiin plaaster (EE?), on EKSS, franca
haavlikott (etnogrlex, esivanvar)
häbipost ehk kaak ehk kirikusammas (rahvakultlex
hädaleib (mitu täh, etnogrlex
hagerik (rahvakultlex, adrastäkkeni
hajaküla (etnogrlex, adrastäkkeni
hajatalu (rahvakultlex, adrastäkkeni
hakk (rahvakultlex
hakk ehk hakkjalg (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
haldjas (rahvakultlex, adrastäkkeni
häll ehk kiik ehk kätki (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
hallkuub ehk hallvatt ehk hallsaks (adrastäkkeni, hunt ülekantud täh
hällilaul (etnogrlex,
hallivatimees (adrastäkkeni, nt hallis vammuses inimene; hall loom v lind
halltõbi (rahvakultlex, adrastäkkeni
hammaskiri (etnogrlex, *tekstiil, ÜLEM kiri (etnograafia (pers: halb link??)
hanejalgäke ehk pardijalg ehk seaninaäke (etnogrlex, ÜLEM äke
hanemaja (etnogrlex,
hang ehk vigel (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
Hanijalg (põllutööriist) ehk hanijalgkäpp (rahvakultlex, adrastäkkeni
haod (etnogrlex, esivanvar)
hapukapsas (rahvakultlex
hapupiimapudi (adrastäkkeni
hapurokk (rahvakultlex, adrastäkkeni
hargikiri (etnogrlex, *tekstiil, ÜLEM kiri (etnograafia (pers: halb link??)
harimalk ehk varesjalad ehk varesejalad (etnogrlex, *katus, on MUIS. Pers: vareslaud (pole EKSS), ltwiki Kraigas, on halb (?) pilt, uuri asja
haripuu (etnogrlex, *katus
härjakakk (etnogrlex, *kokandus, pole EKSS, pole MUIS, ÜLEM kakk (küpsetis)
härjakara (rahvakultlex
harjakas (adrastäkkeni
härjapõlvlalne (adrastäkkeni
härjaraud (rahvakultlex
härjaregi (rahvakultlex, etnogrlex, ÜLEM sidepulkregi, regi
harjaste võtmine (rahvakultlex
härjasüdamemüts ehk ratasüll (etnogrlex, adrastäkkeni, *tekstiil, ÜLEM üll
Harjumaa suletud kompositsiooniga lapiline pindpõimevaip (etnogrlex,
harjusk ehk harjakas ehk harjasnik (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, siiski majlex on rändkaupmees eraldi termin
harjutanu (adrastäkkeni, ÜLEM tanu
hark ehk sõnnikuhark (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, vikis poolik!, :fi: elotalikko ja talikko, tadikko
harkader ehk harksahk ehk sahk (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, ÜLEM ader
harklohisti ehk kiviveohark (etnogrlex, ÜLEM lohisti
haspel (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
hauskar ehk kappel (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
haviund ehk havekonks ehk haveund (etnogrlex, *kalandus, ÜLEM und
heegeldamine (etnogrlex
heegelnõel (etnogrlex
heegelpits (etnogrlex, esivanvar, ÜLEM pits
heie (rahvakultlex
heinakäru (rahvakultlex)
heinakonks (adrastäkkeni, heinakuhjast et heina sikutada
heinakorv (rahvakultlex, adrastäkkeni
heinaküün (etnogrlex
heinamaa ehk niit (rahvakultlex
heinamaarjapäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
heinamärss (rahvakultlex, adrastäkkeni
heinamõõt (etnogrlex, lihtsalt mõõtühikud toodud, pole definitsiooni!, pole EKSS
heinapill (etnogrlex, *muusika
heinategu ehk heinakoristus (rahvakultlex, etnogrlex); heinatöö, heinatööd
helinad {helin} (etnogrlex, *kalandus, vaskplekitükid, et kalad kohale, pole EKSS, helin
heliraud (rahvakultlex, adrastäkkeni
helletus (adrastäkkeni, sõnadega laul v mel huige, tradits häälitsused, nt ella, helle, eo
helmed ehk helmes ehk pärlid ehk pärl (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
hernehirmutis (adrastäkkeni,
hernepuder (etnogrlex, *kokandus
hiid ehk vägimees (rahvakultlex, adrastäkkeni
hiiekivi (adrastäkkeni, ohvrikivi hiies
hiiepuu (adrastäkkeniv,
hiietark (adrastäkkeni,
hiis (rahvakultlex, adrastäkkeni
Hiiu kannel ehk Rootsi kannel ehk kiigekannel ehk vibukannel (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
hiiumuistend (adrastäkkeni,
hiiuranti kingad ehk hiiuranti king (etnogrlex, pole EKSS, ÜLEM king
hing ehk hinged ehk hingesandid (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
hingedeaeg (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
hingedekuu (adrastäkkeni
hingedepäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
hingetuisk (adrastäkkeni, ülitugev tuisk, EKSS
hirsnik ehk tohknik (etnogrlex, esivanvar, *kalandus)
hitse (rahvakultlex , külviesi
hitsmeader (adrastäkkeni, et märkida äärejoont, selleks konks (sama mis all itsmeader)
Hõbevalge (etnograafia) (rahvakultlex, adrastäkkeni, nt pulber hõbeehtest)

--

hoburaudsõlg (adrastäkkeni,
hobuse peakott (etnogrlex
hobuseraud (rahvakultlex, etnogrlex
hobusetekk (etnogrlex, adrastäkkeni
hobuveok (etnogrlex, ja seal olevad peamised hobuveokid ..., ülemmõisted!, seal ka: veovahendid, hobusõidukid, kitsam: hobuveokid,, veel jalasveokid, ka võimalik hobutransport ehk hobuvedu (ru-est sõnar; :en on nt ca loomtransport (ref??; Animal-powered transport)

--

hõimupäev ehk vaga pulm (etnogrlex, adrastäkkeni mitu täh: pulmajätkupäev
hollandi tuulik (etnogrlex
hõlmader (rahvakultlex, adrastäkkeni, :et on pilt! märksõna all eesti hobune. Pers: adrahõlm (enwiki jt ploughshare
hõlst (adrastäkkeni, kerge, avar üleriie
hoone (etnogrlex
hõõriknurk (etnogrlex, *ehitus, ÜLEM nurk (seinaehitus)
höövel (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, tüüpe härghöövel, käsihöövel, pikkhöövel
höövelpink (etnogrlex
horm (adrastäkkeni, pastlapael
hui ehk võrgunõel ehk käbi ehk piirits ehk ui (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
huik (rahvakultlex

--

hülgejaht (etnogrlex, esivanvar
hülgeoda (rahvakultlex
hülgeõng (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
hülgepüss (etnogrlex, *jahindus
hülgeraud ehk hülgerõngas (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
hülgevõrk (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni

--

hundiaed (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
hundijaht (etnogrlex, esivanvar
hundioda (etnogrlex
hundiõng ehk hundiund (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
hundiork ehk hundioda (rahvakultlex, etnogrlex
hundiratas (rahvakultlex
hundisõit (rahvakultlex
hundisõnad ehk hundisõna (adrastäkkeni
hundivõrk (rahvakultlex

--

ike (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, ehk? härjaike (on EKSS)
imerohi (rahvakultlex
imerohi ehk imehein (maagiliste omadustega taim, sh ravimiseks kasutati)
intarsia (etnogrlex
isamees (rahvakultlex, adrastäkkeni, *pulmad
isamees ehk ninamees ehk saajavanem ehk raudkäsi ehk raudkäpp ehk mõõgaisa ehk peiuisa (etnogrlex, *pulmad
itk ehk nutulaul (mitu täh, etnogrlex, adrastäkkeni, kui rahvalaulu liik; vikis segadust, suunab valesti!!
itkulaul (adrastäkkeni
itkunaine (adrastäkkeni,
itse (rahvakultlex, RASKE, vaja pilti, et def aru saada!??
itsmeader (etnogrlex, ÜLEM ader

jaagupipäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
jääking ehk jalaraud (etnogrlex)
jaala (rahvakultlex
jaanihein (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
jaanilaupäev (adrastäkkeni
jaaniõhtu (adrastäkkeni
jaanipäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni,jaanipäev vs jaaniõhtu? (:enSt John's Eve, segadus iw-dega); segadus iw-dega jaanipäev ja nt :en Midsummer (kesksuvi ja Midsummer Day ‘jaanipäev’)
jaanituleline ehk jaanikuline (adrastäkkeni, ÜLEM jaanituli
jaanituli (etnogrlex, adrastäkkeni, jaanik ehk jaanistuli ehk jaanistetuli (mitu täh, etnogrlex, adrastäkkeni, pers leedotuli (leedutuli), jaanituli, PIKEM
jäärauad ehk jääraud ehk jääkingad ehk jääking ehk jalarauad ehk jalaraud (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
jäätuur (etnogrlex
jaguaeg (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
jahikott ehk jahitasku (rahvakultlex
jahipüss (etnogrlex, esivanvar, püss (EE?
jahisarv (mitu täh, etnogrlex
jahitasku ehk jahikott (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
jaht (rahvakultlex
jahukört (etnogrlex, *kokandus, ÜLEM kört
jahupuder (etnogrlex, *kokandus, ÜLEM puder
jahuvorst (etnogrlex, *kokandus, pole EKSS, pole MUIS, ÜLEM vorst
jahvekamber (etnogrlex, ruum, kus hoiti käsikivisid, nimetus vaid Saaremaal, aga mujal Eestis??, pole EKSS
jakk (rõivas) (Jakk (rõivaese)) {jakk} (rahvakultlex, pole EE, terminiprobleem kampsun ; kampsuniga seotud aatevammus (etnogrlex), abukäised, abuvammus (both etnogrlex)
jalarätid ehk jalanartsud ehk tallukad (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
jalaslohisti ehk adrakäng ehk adratald (etnogrlex, lauatükist puujalas, ÜLEM jalas
jalg (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
jänesepaelad (etnogrlex, esivanvar
järelpulm (etnogrlex, *pulmad
järg ehk järi (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
jauram (adrastäkkeni
jõekiri (etnogrlex, ornament
jõenoot (etnogrlex, *kalandus, ÜLEM noot (kalandus)
jõulud (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
jõuluhani (rahvakultuur) (etnogrlex, esivanvar, haneks maskeeritud pereliige)
jõulukroon (adrastäkkeni
jõulukulp (etnogrlex, Äksis teatud toit, kas terminit üldse olemas??, pole EKSS, www pole
jõululaupäev (adrastäkkeni
jõululeib (rahvakultlex, e jõuluorik (etnogrlex,
jõuluõled (adrastäkkeni
jõuluorik ehk jõululeib (etnogrlex, esivanvar
jõuluorikas (adrastäkkeni
jõulupuu (etnogrlex, esivanvar)
jõulusandid ehk jõulusant (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, Kihnus ka jõulutönk (esivanvar); nääripoisid (teatu jõulusandid, (esivanvar)
jõulusokk ehk jõulupukk (etnogrlex, esivanvar, vs näärisokk ehk nääripukk
jõulutönk (etnogrlex, esivanvar
jõuluvana ehk jõulutaat ehk näärivana (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
jõuluvorst (adrastäkkeni,
jõumees (rahvakultlex
julla (rahvakultlex
jumal (rahvakultlex
jüripäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
juudasitt (rahvakultlex
juurpuu (etnogrlex
juurpuuader ehk hobuseader ehk härjaader ehk juurpauader (etnogrlex; ader
Juuru-Rapla suletud kompositsiooniga naastuline vaip (etnogrlex,

kaabu ehk kaap (vs kaapkübar; rummukübar ehk tong ehk tongkübar etnogrlex
kääbus ehk härjapõlvlane (rahvakultlex, $$)
käädripäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
kaal (mitu täh (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, *kaal, etn ka palakas, pallapool ehk pallipool, linik (selle juurde käiv vöö = peavöö), , (esivanvar) ka palapool (P-E murdes)
kaal ehk laevanael (rahvakultlex, $$)
kaalikatangusupp (adrastäkkeni, *kokandus
kaalunaine (adrastäkkeni, rippuva esemega ennustaja, külatark
käämer ehk möll (rahvakultlex, esivanvar, ehhki esivanvar on eraldi märksõnaartiklid!, ent rahvakultlex samastab ehk möll seal murdesõna
kään (rahvakultlex , ratasveoki osa, raske def, EKSS)
kaandu (adrastäkkeni, astemulk??, pole EKSS
käänivõrk ehk keerdvõrk (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, *kalandus
kaapekakk ehk juurekakk ehk juurepäts ehk tainakakk ehk uurdekakk (etnogrlex, *kokandus
kaapkübar ehk kaap ehk lakk?? (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
kaapotkleit (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
kaapotkuub (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
kaar (niiduee niitmisel mahajääv heina- v viljaviirg; ka teine täh: niiduesi niitmisel (ka vastav niidetud riba)
käärid (mitu täh, etnogrlex
kaarik (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
käärimine (etnogrlex, lõnga korrutamine lõimeks (EKSS: lõnga enne kudumist (käärpuudele ajades) lõimeks korraldama, EKSS), k. eelnes kudumisele; käsitsi puhul: loomine (võetud etnogrlex)
käärkamber (adrastäkkeni
käärkast (rahvakultlex , lõngakerad, kus pandi
käärlaud (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni, *tekstiil, on MUIS
käärlohisti (etnogrlex, ÜLEM lohisti
kaarnakivi (rahvausund) {Kaarnakivi} (rahvakultlex, adrastäkkeni
kaarpiidega ahing (etnogrlex, ÜLEM ahing
käärpuud ehk käärpuu (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, *tekstiil
kaarsõlg (etnogrlex, ÜLEM sõlg
kaarus ehk kaarusnöör ehk kaaruspael (rahvakultlex, vn keelest, teatav pael
kaarushark (etnogrlex, esivanvar)
kaarusnöör ehk kaaruspael ehk kaaruslõng (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
kaasanaine ehk kõrvatsenaine ehk kõrvatsinaine ehk mõrsjaema ehk pulmaema ehk saajanaine (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni, *pulmad
kaasavara (rahvakultlex, adrastäkkeni
kaasikukott (etnogrlex, *pulmad
kaasitaja (adrastäkkeni, redir kaasitamine alla
kaasitamine (adrastäkkeni, *pulmad
kaatsad (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, EKSSi järgi murdesõna!, ÜLEM püksid
kaba (etnogrlex, teat kirves; :et relvakabast jutt; EKSS ka mingi pikerguse eseme laiem ots v osa
käbad ehk käba (adrastäkkeni, *kalandus
kabi (etnogrlex, vs katusekabi (etnogrlex)
kabimüts (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
kabu (adrastäkkeni: neiu, noor naine, rahvalauludes
kadajaõlu (etnogrlex, pole EKSS, *kokandus
kadajataar (etnogrlex, pole EKSS, *kokandus
kadakas ehk kadakasaks (adrastäkkeni)

--

kadriema (adrastäkkeni, nende naisjuht; vt ka #mardivärk
kadrilaulud ehk kadrilaul (etnogrlex, adrastäkkeni
Kadrina-Haljala suletud kompositsiooniga naastuline vaip (etnogrlex,
kadripäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
kadrisandid ehk kadrisant ehk kadrid ehk kadri (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni

--

käekook (rahvakultlex, *kalandus)

--

kaelaehted ehk kaelaehe (etnogrlex, TEA, :en neck order?, ÜLEMMÕISTE, TEE SYS
kaelakee (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, vs kaelakett, kaelavõru
kaelakett ehk kee (etnogrlex, esivanvar, vs kaelakee
kaelaraha (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, aga kannaga raha (TEA)
kaelarätik ehk kaelarätt ehk rinnarätt ehk rinnarätik (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, ÜLEM rätt, rätik
kaelavõru (adrastäkkeni, TEA
kaelkond (etnogrlex, ehete komplekt, pole EKSS, pole MUIS
kaelkoogud ehk kaelpuud ehk õlapuud (rahvakultlex, esivanvar, adrastäkkeni
kaelkook (rahvakultlex, $$)
kaelpuu ehk kaelpuud? (rahvakultlex, paarisrakendis hobustega seotud)

--

kaerajaan (adrastäkkeni
kaerakamajahu (etnogrlex, pole EKSS, *kokandus, ÜLEM kamajahu
kaeratangupuder (etnogrlex, *kokandus
kaeratumm ehk kaerajahuleem (etnogrlex, *kokandus
kaev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar liike võllkaev, pumpkaev
kaevekepp (etnogrlex
käevõru (etnogrlex,
kaevukook ehk kaevuhark ehk kaevuvinn (etnogrlex, adrastäkkeni, puutüvest tehtud püstpalk kaevuga seotud
kaevutark ehk soonevõtja ehk kaevukatsuja ehk kaevuvõtja ehk soonetundja (sün-d??, rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
kaheksakand (rahvakultlex, $$)
kaherattaline käru (etnogrlex, ÜLEM käru
kahhelahi (etnogrlex, ÜLEM ahi (kahhel)
kahjakann (adrastäkkeni
kahi ehk jookohver ja kahjakann (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
kahv ehk haam (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
kahvalised (etnogrlex, *kalandus
kahvelpuri (rahvakultlex, $$)
käi ehk pöör (rahvakultlex, esivanvar, adrastäkkeni
käised ehk käis (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, väike naiste pluus, mitu täh?, ehk varrukas? (EKSS pole def)
käitmed ehk randmeribad (etnogrlex, kudumid nt kalapüügil kasut
kaits ehk kants ehk kantsid ehk käred (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, :de Fischzaun, *kalandus
kaitsekepp (adrastäkkeni, karjasekepp, millel maagiline muster
kakk (küpsetis) (etnogrlex, esivanvar, *kokandus
käkk (rahvakultlex, esivanvar, *kokandus
käks (etnogrlex, adrastäkkeni
kaksiknööp (etnogrlex, esivanvar)
kakuam ehk kastmõrd (etnogrlex, *kalandus, ÜLEM mõrd

--

kaladi ehk kalasi (rahvakultlex, esivanvar, võrgukudumiseks; e kaladi etnogrlex; laudik, kalasi rahvakultlex)
kalakamber (etnogrlex, kõige otsmisem ruum rehielamus,
kalakumm ehk kumm (etnogrlex, puunõu, kus kalasid hoiti vs võrksump (etnogrlex) ja sump ja kumm (EKSSi järgi murdesõna)
kalamaja ehk kalasaun ehk rannamaja ehk soemaja ehk kalasaun JT SÜN!! (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
kalamold (etnogrlex, (lauale toodi kala
kalasabakiri ehk pääsusabakiri (etnogrlex
kalasi ehk kaladi (etnogrlex
kalavõrk (etnogrlex, esivanvar

--

kaldamõrd ehk luhamõrd (etnogrlex, *kalandus, ÜLEM mõrd
kale (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
kalev (riie) (th piljardilaua kate)
kali (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
kaljapudi (etnogrlex, pole EKSS, *kokandus
kaljas ehk kahvelkuunar (rahvakultlex, adrastäkkeni
kallaspapp (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, ehk räimetundja ehk vaataja (TEA), *kalandus
kalmuline (adrastäkkeni
kaltsad (esivanvar ja vaid siin allikas (EKSSi järgi murdesõna), vs kaltsud ÜLEM püksid
kaltsud (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, säärekatted, vs kaltsad
kalurikelk (etnogrlex, *kalandus
kaluriküla (etnogrlex, *kalandus
kalurimaja (etnogrlex, *kalandus
kama (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, vs kamajahu (nt etnogrlex, vikis sün-id)
kamajahu (etnogrlex, adrastäkkeni
kamakäkk (etnogrlex, adrastäkkeni, *kokandus, ÜLEM käkk
kamal ehk kamalutäis (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
kamassid ehk kamass (adrastäkkeni, meeste poolsaapad
kamber (taluarhitektuur) ehk esik (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, *ehitus. Pers: esik (segadus vist, vs eeskoda ltwiki Priemenė
kämmal ehk käsi (rahvakultlex, rahvaomane mõõt,
kammipill (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
kammits (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
kammkeraamika (adrastäkkeni
kammlõng (etnogrlex, ÜLEM lõng
kampsun ehk aatevammus JPT SÜN!! (mitu täh, rahvakultlex, esivanvar, adrastäkkeni
kanat (etnogrlex, noodaköis seliseotste külge, *kalandus
kanatool (rahvakultlex, ruum rehetoas, *ehitus
kandepuud (rahvakultlex, heina ja vilja vedamine)
kandpuud (rahvakultlex, ree pikendusosa, ÜLEM regi
kanep (etnogrlex
kanepipiim (rahvakultlex, etnogrlex
kanepitemp (e temp?? e jurss ehk kruusli?? (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar

--

kangareha ehk käärsuga (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
kangas (rahvakultlex, $$)
kangasõlg ehk kangatempel ehk tempel? (rahvakultlex, esivanvar; rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
kangaspuud ehk kangasjalad ehk kangasteljed ehk teljed JT SÜN!! (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
kangur (rahvakultlex, etnogrlex, vikis muu täh!) ilmselt sama mis kivikangur (EKSS, tähelepanuväärsus?)

--

kann (etnogrlex, esivanvar
kannatusenädal ehk kannatusnädal (adrastäkkeni
kannel (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
kännujuurimine (etnogrlex
kapamaa (rahvakultlex, $$)
käpapuder (etnogrlex, *kokandus, pole EKSS, ÜLEM puder
kapetad ehk kapetas? ehk kapukad ehk kapukas (etnogrlex, esivanvar
käpiline (etnogrlex, ca ornament
kapp (nõu) {kapp} ehk kibu ehk käsik (mitu täh (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar adrastäkkeni
kapsaraud (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
kapukad ehk kapukas (rahvakultlex, adrastäkkeni
kapukas (parem vast kapukad vikis vaidlustatud!!, sukkade eelkäijad, kapetad (etnogrlex)
kapukjalg ehk kaputjalg (adrastäkkeni, libahunt
karask (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
kärbis ehk kärbised ehk kärbik ehk kärp (mitu täh?, rahvakultlex, esivanvar, viljakuivatamis struktuur, mitu täh??, etnogrlex)
karbus (mitu täh, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
kardlõng (adrastäkkeni, metallniit väljaõmblemiseks, EKSS: kard (gen: karra; ehteniidike v nendest niitidest pael)
käristi (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
karjaaed (rahvakultlex, etnogrlex
karjalase (esivanvar ja vaid siin allikas!
karjalaskepäev (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
karjamaa (rahvakultlex, $$)
karjane ehk karjus (rahvakultlex, $$)
karjapasun (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
karjasarv (adrastäkkeni
karnits (mitu täh?, rahvakultlex, adrastäkkeni, vene viljamõõt ja vastav nõu
karp (rahvakultlex, etnogrlex
karss (etnogrlex, *kalandus kalade hoidmise võrk + mitu täh??
kartsas (etnogrlex, täpne sõnastus: redel Saaremaal, EKSSi järgi murdesõna!)

–

kartulikile (etnogrlex, #kokandus, pole EKSS
kartulikoobas (rahvakultlex , etnogrlex
kartulipüss ehk hanesulepüss (etnogrlex, mänguasi
kartulituba (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar ehk (Lääne-Saarem tuhlistuba

–

käru (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
karuäke ehk oksäke ehk oksaäke (rahvakultlex, esivanvar, adrastäkkeni, ÜLEM äke
karutantsitaja (rahvakultlex, $$)
karuvõrk (etnogrlex, pole EKSS, pole MUIS
kasemahl (rahvakultlex, $$)
käsi-aislohisti (etnogrlex, ÜLEM lohisti
käsikivi (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
käsipuur (pole dic, vikis valesti!
käsivanker ehk lapsevanker ehk väikevanker ehk väike vanker?? (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
kassiauk (etnogrlex)
kassikangas (rahvakultlex, etnogrlex, lastemäng
kassimärss (etnogrlex, adrastäkkeni, mängukann
kaste (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
kasukas ehk kask (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
kasukavöö (adrastäkkeni
käsuriie ehk käänus ehk upslaag (etnogrlex, esivanvar, *tekstiil
katk (mütoloogia) (rahvakultlex, haigusvaim, mis tekitavat katku) e kool
katk (rahvakultlex, $$)
katlaahel (etnogrlex, on MUIS, ent pildita, pole EKSS, ÜLEM katel
katlaalus (etnogrlex, on MUIS, ent pildita, pole EKSS, ÜLEM katel
katlapuu (etnogrlex, ÜLEM katel
katlavinn (etnogrlex, selle küljes rippus katlakook
katsik ehk katsikud ehk katsikul käimine (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni, nurganaise külastus pärast lapse sündi
katt (adrastäkkeni
katus (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
katuse laisutamine (etnogrlex, ÜLEM katus
katusekabi (etnogrlex, vs kabi (v-o sün), ÜLEM katus
katuselaast ehk katusepilbas (rahvakultlex, ÜLEM katus
katuselasn (rahvakultlex, rahvakultlex
kaugas (rahvakultlex, adrastäkkeni, põuetasku
kauss ehk liud ja vaagen (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, :et on link vaagen (lauanõu) (rahvakultlex sama mis kauss)
kaust ehk kaustad (etnogrlex, (pikipuud, mis tugevadis rege) e kaust (e seba
kaustregi (etnogrlex, ÜLEM regi
kaustsebaregi (etnogrlex, ÜLEM regi
kedervars (rahvakultlex, adrastäkkeni, ketramisvahend); ehk värten (2 täh? (etnogrlex; ka pool (esivanvar)
kedrid (adrastäkkeni, kinga- v säärekatted
keedutorbik (etnogrlex, pole MUIS, pole EKSS
Keha (käsitöö) (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni; e risti ehk ristid?
kehik (rahvakultlex, adrastäkkeni, mõõduvakk
keksumäng (rahvakultlex, $$)
kelder (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
keldrilakk (etnogrlex, ÜLEM lakk (pööning, kelder
keldripealik (etnogrlex, ÜLEM kelder
kelk (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, (L-E on riikene (käsitsi veet regi; jalassõiduk, (esivanvar) e reekene (rahvakultlex), aga :fi reki on seotud etwiki kelguga?
kell (rahvakultlex, $$)
kelp (etnogrlex, *katuse otsapind
kelpkatus (etnogrlex,
kepitants (adrastäkkeni
keraga müts (etnogrlex, ÜLEM müts
kerapõhi (rahvakultlex, lõngakeraga seotud
kere ehk keres ehk keri (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex) (etnogrlex, ajutine kalurionn, mitu täh
keri ehk kere (etnogrlex
kerilauad ehk kerilaud ehk keripuud ehk keripuu (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, *tekstiil
kerimine (etnogrlex, *tekstiil, lõnga kerimisega seotud
keripulk (etnogrlex, *tekstiil
keris (rahvakultlex, adrastäkkeni
kesa ehk kesamaa (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
ketasmüts (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, ÜLEM müts
ketramine (etnogrlex, *tekstiil
ketruslaul (adrastäkkeni
kevadine nigulapäev (etnogrlex
kevadine pööripäev ehk päevakäänak (etnogrlex
kevadpühad ehk kevadpüha? (etnogrlex
kibot (etnogrlex, nt pühakujukapp elamus, pole EKSS
kidi (rahvakultlex, kõõlusetupepõletik ehk teaduslikult tenosünoviit, *meditsiin
kihelkond (rahvakultlex, adrastäkkeni
kihlad ehk pandid (etnogrlex, *pulmad
kihlus (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni, *pulmad
kihvahing (etnogrlex, ÜLEM ahing
kiigelaul (etnogrlex, *muusika, ÜLEM rahvalaul, kiikumine
kiik (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, mitu täh?, :de Schaukel
kiiktool (rahvakultlex, adrastäkkeni
kiikumine (rahvakultlex, $$)
kiin (tööriist) ehk lets ehk piirunuga ehk vestu (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, kiin
kiisakojad (etnogrlex, kus Võrtsjärves kiiska kuivatati, *kalandus
kiistamine ehk kiista kudumine ehk kiistakudumine (etnogrlex, esivanvar, *kalandus, nt Kuusalu rannaküladus võidu võrgukudumine
kikk-kõrvamüts ehk kikk-kõrumüts ehk kõruline müts (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
kikktanu (adrastäkkeni
kiks (kartulite võtuks nt
kiks (rahvakultlex, $$)
kildsann (etnogrlex, teatud pidu
kile ehk kiisel ehk kaerakile (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, *kokandus
kilk ehk ritsikas (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, mänguasi
kille ehk killo ehk killõ (adrastäkkeni, setude mimehäälses laulus kõrgeim hääl
kilplane ehk kilplased ehk kilplased (tegelased) (adrastäkkeni,
kilter (adrastäkkeni
kindad ehk kinnas (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, kirikindad?
kingad ehk king ehk ummiskingad ehk ummisking (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, et neid eraldada pasteldes, mõnikord viimaseid nim kingadeks (esivanvar)
kingileib (etnogrlex, pole EKSS, *kokandus, ÜLEM leib
kingsepp (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
kintspüksid (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, ÜLEM püksid
kiri (etnograafia) (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, kiri on ornamendi nimetus rahvakunstis
kirikindad (etnogrlex, esivanvar, ÜLEM kindad
kirikuhärrapühad ehk kirikuhärrapüha (etnogrlex, püha, kui pastor Prangli saarel, pole EKSS
kirikuub (etnogrlex, esivanvar, ÜLEM kuub
kirisukk (adrastäkkeni,
kiritanu (adrastäkkeni,
kirivöö ehk korjatud kirjaga vöö (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
kirjak (adrastäkkeni, kirju lehm
kirjamata rahvavaip (etnogrlex, ÜLEM vaip
kirjaraud ehk märgiraud (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
kirmas ehk kirmes ehk kirmask (rahvakultlex, esivanvar, adrastäkkeni; vikis vale märksõna! ehk kirmask) vs simman (küla tantsupidu ja simmanilaul (etnogrlex, adrastäkkeni
kirn ehk putk (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
kirst (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
kirstumehed (etnogrlex, veimekirstu vedajad, *pulmad
kirves (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
kisk ehk kisa ehk kida (etnogrlex, ahingu otsas teravik, ÜLEM ahing
kisklaud (etnogrlex, eriti kasut katusega seonduv
kisklaudkatus (etnogrlex, ÜLEM katus
kitasnik (adrastäkkeni, setu naiste pealisrõivas
kiutkuub ehk küütkuub (etnogrlex, esivanvar, hoopis seelik, ÜLEM seelik
kival (etnogrlex, lutsumänna käepide, ÜLEM lutsumänd
kives ehk kivesi JT SÜN!! (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, teatav küna seasöögi hapendamiseks
kivihang (etnogrlex, pole EKSS, pole MUIS)
kivikelder (etnogrlex, ÜLEM kelder
kivimütt (etnogrlex, *kalandus
kivipink ehk kiveste JT SÜN! (etnogrlex, et elamus soe kauem püsiks, vs muldpink, ÜLEM pink, MUIS on ilmselt teine asi, mis ka EKSS
kivipõrand (etnogrlex, ÜLEM põrand
kiviregi ehk kivikelk (rahvakultlex, ehk kõle?
kivitangid (etnogrlex, veskikivide tõstmiseks, pole EKSS, on MUIS, *tehnika
kiviveohark ehk harklohisti (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, ÜLEM lohisti
klaashelmed ehk klaashelmes ehk klaaspärlid ehk klaaspärl (adrastäkkeni
klaasmusepäev ehk laasupäev (etnogrlex, esivanvar
kliid ehk klii (adrastäkkeni, seemnekestad jahvatamisel eraldatud
kliiver (rahvakultlex, $$)
kõblas ehk kabli (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
koda (etnogrlex, esivanvar
kodaköök (etnogrlex, ÜLEM köök

--

kodar (ree osa) {kodar} (mitu täh, rahvakultlex, $$)
kodarapink (etnogrlex, ÜLEM pink
kodarapuur (etnogrlex, ÜLEM puur
kodaratega raha (etnogrlex, iluehe naistel; kodarraha, EEvana) EE 12
kodarregi (etnogrlex, ÜLEM regi

--

koduhaldjas ehk kodujumal (adrastäkkeni
kodujuust (adrastäkkeni,
kodukäija (rahvakultlex, adrastäkkeni
kodukariõigus (mõisniku õigus: kohut mõista talupoegade üle ja neid karistada, kaotati 1865, VIKI
kodumesindus (etnogrlex, ÜLEM mesindus
koera kaelavõru (etnogrlex, kaitsesid koera hundihammustuse eest kõrilt, ÜLEM kaelavõru
koerakaelanurk (etnogrlex, Eesti arhitektuur: oskussõnastik)
koerakoonlased ehk koerakoonlane (rahvakultlex, adrastäkkeni, :et on valesti!!
koerakuut (etnogrlex, nt ka kanak. olemas, ÜLEM kuut
kogudus (rahvakultlex, adrastäkkeni
kohupiim (rahvakultlex, $$)
kohver (rahvakultlex, teatav kirst
köiekamm ehk köievabe (etnogrlex, ÜLEM köis, pole EKSS, pole MUIS
köiepöör (rahvakultlex, seal keerutati nt linaheidest köie sõõre, pilt on Commons, vt žemaidikeelse viki artiklit Klebets, on EKSS, on MUIS, ÜLEM köis
köievändad ehk köievänt (rahvakultlex, ÜLEM köis
köievedu (rahvakultlex, etnogrlex
koigus (etnogrlex, seinapalk, kus istuti, pole EKSS, pole MUIS)
koiku (etnogrlex, ca voodi vms, TEE SYS, ÜLEM magamisase?
koio (etnogrlex, Kihnu kalurite ajutine öömaja, pole EKSS, on MUIS
köis (etnogrlex, EE?
kokaregi (rahvakultlex, etnogrlex, ÜLEM regi
kõlad ehk kõla ehk laosed (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, de vaste, raske :de (ka pilt) ja :en räägib vastavast tegevusest mitte põhikomponendist* tekstiil
kõlavöö (etnogrlex, adrastäkkeni, ÜLEM vöö
koldeaken ehk ahjuesine aken koldeesine aken (etnogrlex, ÜLEM aken
koldekivi ehk koldemüür JT SÜN! (etnogrlex, ÜLEM kolle
kõle (algeilne kodarateta kiviveoregi, (etnogrlex, esivanvar)
kõlgus (etnogrlex
kolk (mitu täh, etnogrlex, esivanvar, sh adra eesots põikpuu
koll (etnogrlex, RASKE, *rahvausund, ca tont, paharet
kolle ehk koldeauk JT SÜN! (rahvakultlex, etnogrlex
kolletamispäev ehk kolletuspäev (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
kollikakk (etnogrlex
kollivihk ehk põllupõrsas JT SÜN! (etnogrlex, esimene vihk, ÜLEM vihk
kolmapäev ehk kesknädal (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
kolmekuningapäev ehk jordan ehk veeristimispäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
kolmelauakatus (etnogrlex, ÜLEM katus
kolmeväljasüsteem (etnogrlex
kolmjalg ehk pajaraud (rahvakultlex, esivanvar, vs pesupali ehk kolmjalg, mitu täh, etnogrlex
kombed ehk komme ehk rahvakombed ehk rahvakomme (etnogrlex)
kõmbid (rahvakultlex, ehk kargud ehk kombad?
kombineeritud tehnikas põiktriibuline rahvavaip (etnogrlex,
kõmmeldi (etnogrlex, ÜLEM nuga
komušel (etnogrlex, Iisaku rahvarõivas, ÜLEM kuub
kõner ehk kõnerus (etnogrlex, adra veoteivas, ÜLEM ader
kong ehk kusal (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, *mesindus
kongits (etnogrlex, kalastusvahend, et suurem kala nt paat itõsta, *kalandus
konk ehk kook (etnogrlex, veolati juhtimiseks, pole EKSS; MUIS v-o http://www.MUIS.ee/museaalview/607060
konkaavkorv (etnogrlex, ÜLEM korv
konksader ehk juurpuuader (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, ÜLEM ader
koodinui (adrastäkkeni, pole def
kook (mitu täh, etnogrlex
köök (etnogrlex
koolimaja (rahvakultlex, $$)
kooljaluu (rahvakultlex, $$)

--

koonal ehk kootsel (rahvakultlex, adrastäkkeni, #tekstiil, :de Rocken)
koonlalaud (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, *tekstiil) (e voki laba ehk kootslilaud??
koonlanui ehk linaketramise nui (rahvakultlex, etnogrlex)
koonlapuu (rahvakultlex, mitmed vikid)
koonlavarras (etnogrlex, esivanvar)

--

kõõr (adrastäkkeni, ehispaelast aas
koorekirn (adrastäkkeni, pole def
koorem (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
koormapuu (rahvakultlex, adrastäkkeni, pandi nt heinakoormale e selgpuu ehk pääors?
koot ehk pint ehk vart (rahvakultlex, adrastäkkeni, esivanvar, viljapeksuriist; mit täh) e nui ehk lääger (sün??, etnogrlex
kopp (etnograafia) (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
koppel (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, kus küsitavus sõnastuses??, :fi Haka??, karjakoppel
kõrb (adrastäkkeni, punakaspruun hobune
kõrdleib (etnogrlex, pole EKSS, *kokandus
kõre (adrastäkkeni, metallrõngake nt kinga ilustusena
koresööt (pole dic; EKSS: palju toorkiudu kuiv loomasööt (nt heinad, põhk , aganad)
kõrge peaga regi (etnogrlex, ÜLEM regi
korika (etnogrlex, Saaremaa lapsemähe, pole EKSS, MUIS vist vale asi?
korilus (etnogrlex
kõristi (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
korjusepäev (rahvakultlex, etnogrlex
korkuitmed (etnogrlex, korgist ujutuskehad püünise öörenööril, *kalandus
korp ehk Mulgi korp (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
korpimine (etnograflex, palgiselja tasandamine *tehnika, ÜLEM palk
korralatt ehk korraroigas (etnogrlex, roovlati peale pandud puulatt, vist *katus
kõrralaulud ehk kõrralaul (adrastäkkeni, töölaulud
korsten ehk korstnapiip (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
kört (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
kortel (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni, mõõtühik
kõrts (rahvakultlex, etnogrlex
kortskäis (etnogrlex, ÜLEM käis
korup (etnogrlex, ÜLEM regi
korv (rahvakultlex, adrastäkkeni, ja liik märsskorv (rahvakultlex ka pilt!) e rääts
kõrvadega pärg (etnogrlex, ÜLEM pärg
kõrvalusikas (rahvakultlex, $$)
kõrvanaga ehk kaanenaga (etnogrlex, ÜLEM õllekann
korvipeerud ehk korvipeerg (etnogrlex, ÜLEM korv, peerud, peerg
korvipunumine (etnogrlex,
kosesaan (etnogrlex, adrastäkkeni, ÜLEM saan
kosjad (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni, *pulmad
kosjamoor ehk kosjasobitaja (adrastäkkeni, pole def
kosjapulk (etnogrlex, *pulmad
kosk ehk kosk (rahvakultlex, etnogrlex, kuusekooreribad *katus
kossalinad ehk kossalina (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, valepats setu naistel, pole EKSS, on MUIS
kossimäng (adrastäkkeni
kotermann (rahvakultlex, adrastäkkeni
kott (etnogrlex, EE?
Kõu ehk Kõuke ehk Kõuetaat (adrastäkkeni
kõvasi ehk kõvast ehk tahk (etnogrlex
kõverpiidega ahing (etnogrlex, ÜLEM ahing
kraasid ehk kraas (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, e kaarid ehk karsid??
kraasimine (etnogrlex,
kraasimistalgud (etnogrlex, ÜLEM kraasimine
kraaslõng (etnogrlex,
krae ehk kaelus (etnogrlex, raske??, ka EKSS
kraejalad (adrastäkkeni
krapp ehk kolgats JT SÜN! (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
kräss ehk kärbsekiik ehk laevurr ehk äitsmepall JT SÜN! (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
kratt (adrastäkkeni
kresla (etnogrlex, reele pandav seljatugi, ÜLEM regi
kriisiharu (etnogrlex, püüginooda lühem tiib, *kalandus
kriisparv (etnogrlex, ebakindla jalgealuse jaoks parv, *kalandus
krõllid ehk krõll (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
krooge (rahvakultlex, etnogrlex, kurd tanudel ja käistel, *tekstiil
krooklaud (etnogrlex, mille abil tehti krookeid, *tekstiil, ÜLEM krooge
krookpael (etnogrlex, kroogete tegemiseks, *tekstiil, ÜLEM krooge
kruupink ehk höövlipink ehk tisleripink (rahvakultlex, adrastäkkeni
kruupolt (etnogrlex, vokikabjasse teatav süvendi tegemisvahend, *tekstiil, ÜLEM vokk
kruusõrg ehk sõrapakk (etnogrlex, vindi sisseväänamise vahend, pms vokikruvidele, *tekstiil, ÜLEM vokk, on MUIS
kruuspõrand (etnogrlex, ÜLEM põrand
kübar (etnogrlex, esivanvar
kübaramust ehk kahjamust ehk pigimust (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, ca raudvitriol, vikis suunamised puudu, vaja keemiliselt täpsemaks!, EE?
kübarsepp (etnogrlex, esivanvar
kubjas (rahvakultlex, adrastäkkeni
kubu (etnogrlex, esivanvar; EKSS: suur seotud kimp v vihk)
kude (tekstiilindus) (etnogrlex, *tekstiil
kudrused ehk kudrus (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, ÜLEM helmed, TEE SYS
kudrustükk ehk tari (rahvakultlex, adrastäkkeni, *tekstiil
kudumine (etnogrlex
kuhi (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni, :et hoopis informaatika,
kuhiksõlg (etnogrlex, adrastäkkeni, ÜLEM sõlg
kuhjaga leib (etnogrlex, ÜLEM leib
kuhjamaa (rahvapärane heinamaa suurusemõõt, (etnogrlex, esivanvar)
kuivmüüritis (etnogrlex, ÜLEM müüritis
kukats (adrastäkkeni, vinnaga hane rinnaluu, mänguasi
kula (adrastäkkeni, teat puukulp, ÜLEM kulp

--

küla (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
külakalmistu (etnogrlex
külakogukond (rahvakultlex, :en village communities, aga külakond (nt majlex mainitud artell all)
külakost (rahvakultlex, adrastäkkeni
külakost ehk kost ehk kakerkülalise, külastaja kaasatoodud söögi ja joogipoolis (rahvakultlex, EKSS).
külapidu (etnogrlex, ülemmõiste, raskem, EKSS on defita
külavainu (etnogrlex

--

külimit ehk külvivakk (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
kuljus ehk kuljus (rahvakultlex, adrastäkkeni, :et vale pealkiri!!, millele prioriteet anda nii metallkuul kui löökpill
kullimäng (rahvakultlex, $$)
külmking ehk külmaking (murdes) (etnogrlex, adrastäkkeni
kulp (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni,ehk kopp??
kulpader ehk Alutaguse ader ehk vene ader (etnogrlex, ÜLEM ader

külv (rahvakultlex) e külvamine (etnogrlex, rahvakultlex, #põllumajandus
külvikalender (etnogrlex, esivanvar)
külvikonks (etnogrlex, külvikriipsude tõmbamiseks, *tehnika
külvikriipsud (etnogrlex, märgivad külvirinde laiust
külvinädalad ehk külvinädal? (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
külvipõll (rahvakultlex, etnogrlex

kumm (mitu täh, teatav ummiknõu, (etnogrlex, esivanvar), mitu täh
kummitus ehk viirastus (rahvakultlex, adrastäkkeni
kummut (rahvakultlex, etnogrlex
kümnis (vikis e kirikukümnis (ee ei anna seda sün-i, ehkki definitsiooni järgi võiks nagu olla) (EKSS, kus algselt ja hilisem tähendus!!)
küna ehk lootsik (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
künakirst (etnogrlex, ÜLEM küna, kirst
künakirves ehk kõblas (rahvakultlex, esivanvar, adrastäkkeni
künnipäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
künniviljelus (etnogrlex, ÜLEM maaviljelus
kupits (rahvakultlex, adrastäkkeni
kupp ehk kupud (rahvakultlex, etnogrlex, kalavõrgu osa, mitu täh?, nt kupud kui ravivahend, :et täpslk
kupuliud (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
kupumasin (rahvakultlex
kupupanemine (rahvakultlex, $$)
kupuraud (rahvakultlex, etnogrlex
kupusarv (rahvakultlex, adrastäkkeni
kupusaun (etnogrlex, etnogrlex, ÜLEM saun
kurat (rahvakultlex, $$)
kurdussärk ehk suursärk (etnogrlex, esivanvar, ÜLEM särk
kuredik (adrastäkkeni, väike kitsas aganik
kuri silm (rahvakultlex, adrastäkkeni ,nt nõial
kurikas (rahvakultlex, esivanvar, nt pesu tagumiseks, vs pesukurikas
kurn ehk tedrekurn (mitu täh, etnogrlex, esivanvar
kurnikaigas (adrastäkkeni
kurnimäng (rahvakultlex, adrastäkkeni, ÜLEM kurn
kurnipulgad (adrastäkkeni
kurrud ehk kurd (adrastäkkeni, nt seeliku krooked
kütis (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
kütke (kinnitusvahend) {Kütke} (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, k. osa on pand, vs lõõg, SEGADUS!?, EKSS järgi sama mis lõõg
kutsikas ehk koer ehk kuersi JT SÜN! (nt luutükk kalavõru kudumiseks (etnogrlex, esivanvar
küttimine (etnogrlex
kuu (rahvakultlex, etnogrlex
kuub (etnogrlex, esivanvar, EE?
kuukalender (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, EE?, ÜLEM kalender
kuulamine (rahvakultlex, adrastäkkeni, maakuulamine, kas kosjadest saaks asja)
kuulivorm (etnogrlex, teat tangid kuulide tegemiseks, ÜLEM tangid
kuulueit (etnogrlex, *pulmad
küün (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
küünal (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
küünar (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
küünarpuu (rahvakultlex, $$)
kuunimetused ehk kuunimetus (etnogrlex, esivanvar, ÜLEM kuu (kalender)

--

küünlahoidja ehk küünlaahel ehk küünlapiip JT SÜN! (etnogrlex,
küünlajalg (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, vs [[lühter
küünlakäärid (rahvakultlex, etnogrlex
küünlakirn (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar) e küünlaputk
küünlalühter (etnogrlex, esivanvar
küünlapäev ehk küünlamaarjapäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
küünlapuna (etnogrlex, alkohol küünlapäeval joodud
küünlatoos (rahvakultlex, $$)

--

küüp (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
kuur ehk sara (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
kuurits (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, *kalandus
kuused ehk kuusk? (etnogrlex, teat naastmotiivis kasut kirjamotiiv vaipade, ca ornament, *tekstiil
kuusekoorkatus (etnogrlex, ÜLEM katus
kuuselatväke ehk *karuäke (etnogrlex, adrastäkkeni, ÜLEM äke
kuuskand (rahvakultlex, õnne sümbol

laamits ehk laamitsregi (adrastäkkeni, ÜLEM regi
Lääne-Eesti sõbakirjaline rahvavaip (etnogrlex,
Läänemaa suletud kompositsiooniga figuraalne naastuline vaip (etnogrlex,
laasimiskirves (okste laasimiseks
laastkatus (etnogrlex, ehk laastukatus (EKSS), nt :fi pärekatto, ÜLEM katus
laastukorv (adrastäkkeni
laat (rahvakultlex, esivanvar
labajalavalss (etnogrlex, adrastäkkeni
labidas (rahvakultlex, $$)
lademed ehk lade (rahvakultlex? (kas on SÜN??), esivanvar, rehealusel põrandal vili)
laegas (adrastäkkeni
laekroon (rahvakultlex, $$)
lagi (rahvakultlex, esivanvar, EE?
lagipuu (etnogrlex, teatud laepalk ja peenem kui seinapalk, *ehitus, ÜLEM lagi
lähker (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
lahtkrae (rahvakultlex, etnogrlex, ÜLEM krae
lahttasku ehk vöötasku (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
lahtvarrukad ehk lahtvarrukas (etnogrlex, ÜLEM varrukas
läige (etnogrlex, sööda jäljend õngedel
laisaroigas ehk laisutamise roigas (etnogrlex, *katus
lakaga müts ehk lakats ehk nokaga müts JT SÜN! (etnogrlex, ÜLEM müts
läkiläki ehk kahe kõrvaga kübar (Kirde-E: karbus (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
lakk (rahvakultlex, esivanvar
lambarauad ehk lambaraud (rahvakultlex, esivanvar, adrastäkkeni
lamp (rahvakultle
lampkatus (etnogrlex, ÜLEM katus
langujoodud (rahvakultlex, etnogrlex, *pulmad
lännik (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, nt :de Bütte (pildid), EKSS ka länik
lant ehk vedel (rahvakultlex, esivanvar
laonurk (etnogrlex, ÜLEM nurk (seinaehitus)
lapiline tekk (etnogrlex, ÜLEM tekk
lapiline (etnogrlex, teatud ornament, *tekstiil
lapsepink ehk lapsepuur (rahvakultlex, adrastäkkeni, vs augujärg
lapsevoodi ehk nurgavoodi (etnogrlex, periood sünnituse ja selle järgse perioodi vahel
laptuu (adrastäkkeni
lapuline (adrastäkkeni, kutsumata külali pulmas
lasipuu ehk kaevepuu ehk pusipuu (etnogrlex
lasn ehk korrateolasn ehk löömalasn (etnogrlex
lass (puunõu, väike vaadike (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
lastehirmutis (rahvakultlex, $$)
lattaed (adrastäkkeni, pole def. Pers: vs põimaed ehk põimtara (on EKSS, enwiki jt Wattle (construction)
latter (rahvakultlex, $$)
lattlohisti (etnogrlex, ÜLEM lohisti
lauajalakiri (etnogrlex, teatud ornament
lauake ehk laadik (etnogrlex, *kalandus
lauapõsed ehk lauapõsk (etnogrlex, ÜLEM laud, pole MUIS
lauasaag ehk plokksaag (rahvakultlex, $$)
laubapael (adrastäkkeni, pole def
laud (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
laudi (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, seinariiul, mitu täh vs laudu (etnogrlex, nurkriiul e laits (rahvakultlex);
laudkatus (etnogrlex,
laudpõrand (etnogrlex, ÜLEM põrand
laudu (etnogrlex, ÜLEM riiul
laulatus (rahvakultlex, $$)
lauluema (adrastäkkeni, pole def
laulumäng ehk laulumängud (rahvakultlex, etnogrlex, raskem!
laupäev ehk poolpäev (rahvakultlex, esivanvar
lauritsapäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
lauritsatuli (etnogrlex, lauritsapäeval, www pole midagi
laut (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
laut ehk tari ehk lasted (rahvakultlex: ree ristpuudele tuginev varbpõhi
lauter ehk valgma ehk joom (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar)
lautsi (rahvakultlex, (surnulava (see on põhisõna, mitte lautsi, mis peaks vist murdes olema, ent rahvakultlex pole märgitud!
lava (mitu täh, etnogrlex
lavats (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, magamislava seina küljes, EKSS: murdes laavits) e lavits ehk lantsak ehk lantsakas ehk koigas (rahvakultlex), TEE SYS
lee (etnogrlex, ehk kolle?? (viki: reheahju suu esine kividega piiratud süvend, kuhu tõmmati söed ja tuhk) e tuhkhaud
leedutuli (etnogrlex
leegiline (etnogrlex, teatud ornament
leelo (adrastäkkeni
leem (etnogrlex, esivanvar)
leem ehk supp (rahvakultlex, ilmselt supp muu asi??)
leen (etnogrlex,
leeplatt ehk abilatt ehk penn (etnogrlex, *katus
leer (rahvakultlex, adrastäkkeni
leesitused ehk leesitu (adrastäkkeni, lõikuslaulud
lehekuu (etnogrlex
lehelis (rahvakultlex, $$)
lehepill ehk tohupill ehk heinapill (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
leheristipäev ehk heinaristipäev (etnogrlex
lehesed ehk lehised (mitu täh, kui kaseoksad, millest saunavihtu tehtid, etnogrlex, adrastäkkeni) e lehioksad (rahvakultlex); lehesed ehk lehioksad ehk lambalehed (rahvakultlex, esivanvar, kui loomasööt)
lehmakell (adrastäkkeni, pole def
lehtede kolletamise päev (etnogrlex, TEE SYS *päev
lehter ehk trehter (rahvakultlex: riist vedeliku valamiseks, etnogrlex) (e trehtel ehk valim ehk täidi (rahvakultlex)
lehter (rahvakultlex, $$)
leib (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
leid ehk lentsid (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, *rakmed
leigar (adrastäkkeni
leilikibu (etnogrlex, *saun, ÜLEM kapp (nõu), leil
leisikas (rahvakultlex, $$)
leitseauk (rahvakultlex, $$

--

leivakile (etnogrlex, pole EKSS, on www
leivakõrvane (adrastäkkeni
leivakott (rahvakultlex, adrastäkkeni, sarnane märsiga, :de puht militaarne kott: Brotbeutel
leivaküna (rahvakultlex, etnogrlex :de: Backtrog, ÜLEM küna
leivalabidas ehk leivalasn (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
leivamärk (etnogrlex, märgistus leival
leivasupp (adrastäkkeni

--

lell (adrastäkkeni
lemmkibu (adrastäkkeni, andide kogumine noorpaarile
lendva ehk rabandus (mitu täh, rahvakultlex, adrastäkkeni, kas seotud jooksva (rahvapärane) e liigesereuma (:et on selgitatud)
libahunt (rahvakultlex, adrastäkkeni
libekala (adrastäkkeni, tuhavees, mis pehmeks leotatud
libisti (adrastäkkeni, künni tasandamiseks
lihaõrred ehk piirualuõrred (etnogrlex, ÜLEM parred
lihavõtted ehk ülestõusmispühad ehk ülestõumispüha? ehk munapühad ehk munapüha ehk kevadpühad ehk kevadpüha ehk kiigepühad ehk kiigepüha (rahvakultlex, etnogrlex
lihtne kaustregi (etnogrlex, ÜLEM regi
lihttanu (adrastäkkeni, pole def
lihttriibuline rahvavaip (etnogrlex,
liigaasta (etnogrlex
liiglagi (etnogrlex, ÜLEM lagi
liigtoapealne (etnogrlex, ÜLEM liigtuba
liigtuba (etnogrlex, rehielamus ruum, *ehitus, ÜLEM rehetuba
liigud ehk liigujoomine (rahvakultlex, adrastäkkeni, kas :fi Harjakaiset?
liimeister ehk koorimisnuga ehk niimeister (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
liistik ehk liivistik (rahvakultlex, esivanvar, adrastäkkeni, saare abu (naiste, sarnane vestiga (esivanvar; viki segadus); abukasukas (adrastäkkeni,
liiv ehk liim (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar)
Liiva-Annus (rahvakultlex, adrastäkkeni
lillkiri (adrastäkkeni

--

lina ehk ümbervõtmise riie (mitu täh, etnogrlex, esivanvar, sh õlakate, etnogrlex ei ütle, kas N või M
linahari ehk äkkel (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
linaharimine (rahvakultlex, etnogrlex
linakamm ehk kraapli JT SÜN! (rahvakultlex, etnogrlex
linaleotamine ehk linaleotus (flax retting) ( :de Flachsrotte);
linaligu (rahvakultlex, $$)
linalõugutamine ehk lõugutamine (pole dic; linavartelt luude lahtimurdmine
linamasin (rahvakultlex, $$)
linamasin (rahvakultlex, murdes ürss (EKSS)
linamees (rahvakultlex, linakuparde kuiv alus, murdes linapoiss
linavurr (rahvakultlex, $$)

--

ling (mitu täh (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
linik (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
link (sulus) {link} (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
linnased ehk linnas (rahvakultlex, adrastäkkeni
linnukuju (rahvakultlex, meelitamiseks
linnupaelad ehk linnupael (etnogrlex, esivanvar, *jahindus, on EKSS, pole MUIS
linnupete ehk käopete (rahvakultlex, adrastäkkeni
linnupihid (etnogrlex, kui vette kukkunud lind, siis ta võtta, *jahindus, pole EKSS, pole MUIS
linnuristipäev (etnogrlex
linnus (adrastäkkeni
linuk ehk sabaga tanu ehk linukas (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni'
linutamine (mitu täh, , adrastäkkeni
lipp (P-E-s sees (etnogrlex, osa vatil mitu täh vast
litter (õhuke, ketasjas tav, metall-leheke, rõivasta ilustamine, nt õmbles nukule litrid silmiks pähe, EKSS
litter (rahvakultlex, etnogrlex
liulaul (adrastäkkeni, vastlalaul
lõbutanu (etnogrlex, ÜLEM tanu
lodi (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
lõhandik (rahvakultlex, poolitatud palk
lõhekida (rahvakultlex, *kalandus
lohisti (rahvakultlex, adrastäkkeni
lõhn (etnogrlex, partepealne ruum]] ehk rehekast (rahvakultlex on artiklis rehetuba), rehekast ehk pääkapp (etnogrlex, ruum vilja sisseveoks, MUIS on halb joonis, EKSS: 2 täh:1. lahtine juurdeehitis rehehoonel, kuhu vili enne ahtmist veeti.;2. rehetoa partepealne ruum.)
lohukapsad ehk lohukapsas (adrastäkkeni, hapendatud kapsad suurte tükkidena
lõikader (rahvakultlex, adrastäkkeni, ÜLEM ader
lõikelaud (adrastäkkeni, pole def
lõikus (rahvakultlex, $$). Pers: viljalõikus (lõikus) (dewiki jt Getreideernte
lõikuspüha ehk lõikuspidu ehk lõikustänupüha (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
lõim (etnogrlex,
lõimevill (etnogrlex, I vill kevad pügamisel, ÜLEM vill
loits (rahvakultlex, adrastäkkeni
loivad ehk loib (etnogrlex, teatud pastlad, ÜLEM pastlad
lõks (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
lokspäri (rahvakultlex, SA nõidade pidupaik
lokulaud klopp ehk lokk JT SÜN! (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
lõmmukivi (etnogrlex, kivi, kus peenestat peerge, ÜLEM lõmm
lõngaõrred (etnogrlex, riideaidas, kuhu pandi lõngad, ÜLEM lõng
lont (etnogrlex, takune nöör nagu küünal
lontmüts ehk luntega kübar ehk talikübar (etnogrlex, esivanvar, ÜLEM müts
lood (rahvakultlex, $$)
lõõg (rahvakultlex, $$)
loogaga vikat (etnogrlex, ÜLEM vikat
loogused (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, nt heinakandmisvahend, (
look (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni ,kõv koolutatud puu
loomus ehk loom (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar) ja talveloomus (etnogrlex, koht jääl, kus veeti talvenoota
lõõrid (etnogrlex, ahju tõmbekanalid
lõõts (mitu täh, rahvakultlex, esivanvar, adrastäkkeni, pole EE, nt :de Blasebalg
lõõtspill ehk härmoonik ehk harmoonik ehk jõrmul ehk kortspill (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
lööv (etnogrlex
lõpepidu (adrastäkkeni, pärast suuremat tööd
lõpepuder ehk lõputoit ehk lõpetis (adrastäkkeni
lõputoit (etnogrlex, *pulmad
lõuend (adrastäkkeni, pole def
lõugas (mitu täh, etnogrlex, adrastäkkeni, iste ahjusuu ees
lõuguti ehk kolgispuu (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni. pers: linalõuguti (lõuguti) (svwiki jt Linbråka, on pilt
Lõuna-Eesti harkader ehk nudiader ehk mulgi ader (etnogrlex, ÜLEM harkader, ader
Lõuna-Eesti sõbakirjaline rahvavaip (etnogrlex,
lubjaahi (rahvakultlex, $$)
lugunädalad ehk lugunädal (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
lüht (rahvakultlex, adrastäkkeni, voki ketrusvahend, *tekstiil
lühter (rahvakultlex, $$)
luisk ehk laast (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
luisutasku (etnogrlex, ÜLEM luisk
lujapäev (etnogrlex, vaid SA
lükanduks (etnogrlex, ÜLEM uks
lüke ehk pikkhöövel (etnogrlex, esivanvar)
lukk (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, EE?
lükk ehk toobrijalas (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, puu nt veetoobri lükkamiseks, ÜLEM lohisti
lükkekäru ehk käru (etnogrlex, nt müüri- ja mullatööde
lumekingad (etnogrlex, esivanvar)
lunt (etnogrlex, teat müts, ÜLEM müts
lüpsik (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
lüsi (adrastäkkeni, vikativars
lusikanuga ehk kõveldi (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
lusikas (etnogrlex, esivanvar
lusikavarn (etnogrlex, ÜLEM lusikas, varn
lutsumänd (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar) vs varrega mänd (etnogrlex, lutsude püüdmiseks, *kalandus
lutsuõng (etnogrlex, *kalandus
lutt (rahvakultlex, $$)
luukapäev (etnogrlex, esivanvar
luup (rahvakultlex, *merendus, ÜLEM paat
luupainaja (adrastäkkeni
luutsinapäev ehk luutsipäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
luuvalupäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
luuvurr (adrastäkkeni, pole def

maa-alused ehk maalised (mitu täh, rahvakultlex, adrastäkkeni
maadlus (rahvakultlex, $$)
maagelõng (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
maajumal (rahvakultlex, $$)
maakäsitöölised ehk maakäsitööline (etnogrlex
maakeel (adrastäkkeni
maakoda (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
maakond (adrastäkkeni
maarahvas (adrastäkkeni, pole def;
Maarja (rahvakultlex, $$)
maarjapäevad ehk maarjapäev (rahvakultlex, etnogrlex
maarjapuna (adrastäkkeni, punane vein, joodi maarjapäeval
maavaim (adrastäkkeni
mädakuu (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
madala peaga regi (etnogrlex, ÜLEM regi
madalregi ehk kiviveokelk ehk kiviveoregi (etnogrlex, ÜLEM regi
madarapunane ehk maitsepunane (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, m. pole EKSS!
mademed (etnogrlex
madisepäev ehk matsipäev (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
madlipäev ehk maarjamagdaleenapäev ehk maarja-magdaleenapäev (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
magamisase ehk nari (etnogrlex, rannamajas ütleb see allikas, EKSS ehk magamislavats ehk lavats ehk magamislava, TEE SYS; ase (0 voodi vm magamiskoht, seotud kodulooma magamiskoht (hrl inimese valmistatud)
magamislava ehk lava (etnogrlex, TEE SYS
magamispukk (etnogrlex, TEE SYS
magasiait (rahvakultlex, adrastäkkeni
magasipulk (etnogrlex, ÜLEM pügalpulk
mähk (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
mähk ehk mähkleib (rahvakult) (teat leib, esivanvar) (mitu täh + rahvakultlex (kude puukoore all, söödav)
mähkleib (rahvakultlex, $$)
mahlatila (etnogrlex, nt kevadel puudelt mahla saamiseks, MUIS ka pilte)
mailid (etnogrlex, *kalandus
majahaldjas ehk majavaim (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni, *rahvausund, ÜLEM haldjas
majauss ehk koduuss (rahvakultlex, $$)
makk (etnogrlex, esivanvar, SEGADUS, EKSSi järgi murdesõna!, vs mauk, *kokandus
maksamerelised ehk maksamereline (etnogrlex, SA teat nõiad, ÜLEM Maksameri
malid (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
mämm ehk mähk-kakk (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, tuleb ilmselt soome rahvustoidust mämmi (EEvana), *kokandus
manala (etnogrlex, adrastäkkeni, *rahvausund, raskem?, EE?
manalased (adrastäkkeni
manatark (adrastäkkeni, pole def
mänd ehk pudrumänd (etnogrlex, esivanvar), mitu täh?? ka pudrumänd (esivanvar)
mäng (rahvakultlex, $$)
mänguasjad ehk mänguasi (rahvakultlex, $$)
mängukaardid ehk mängukaart (rahvakultlex, $$)
mängutuba (rahvakultlex, etnogrlex, külanoored, kus õhtul koos, tav kõrtsi v talutoas
mantelkorsten (etnogrlex,

--

mardiisa (adrastäkkeni; vt ka #kadrivärk
mardilaulud ehk mardilaul (etnogrlex, adrastäkkeni
mardipäev (mardilaulud, mardisandid)"
mardipäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
mardipukk ehk mardi-isa (etnogrlex, mardisantide pere juht
mardisandid ehkmardisant ehk mardid ehk mart (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
mardisokk (etnogrlex, adrastäkkeni, lastemänguasi

--

mardus (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
maretapäev ehk karusepäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
margapuu ehk kaalunui ehk päsmer ehk pässul (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
markusepäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
märss (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
märsskorv (etnogrlex, ÜLEM korv
mätaskatus (etnogrlex, ÜLEM katus
matmine (etnogrlex,
mätska ehk lihtmähisega kivi (etnogrlex, *kalandus
matt (mitu täh?, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
matused ehk peied (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni, või vs peied??
mauk (etnogrlex, on EKSS, SEGADUS vs makk, *kokandus
meiud ehk meig (etnogrlex, nt suvistepühaks toodud tuppa kased, EKSS ütleb, et murdesõna
meresi ehk pärata tõmbevõrk (etnogrlex, *kalandus
meretekk (etnogrlex, teat vaip, ÜLEM vaip, *merendus
mesikäpp (adrastäkkeni
mesindus (etnogrlex
meski (adrastäkkeni
meskituber (etnogrlex, ÜLEM meski, tuber
meskitõrs ehk meskitoober ehk Saremaa meskitann (etnogrlex, adrastäkkeni, ÜLEM meski, tõrs
metsaema (adrastäkkeni, pole def, folk.
metsavaimud ehk metsavaim (etnogrlex, *rahvausund, ÜLEM vaim
metsavana ehk metsaisa (adrastäkkeni, pole def
metshaldjas ehk metsavaim (rahvakultlex, adrastäkkeni
Metsik (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni, viljatushaldjas
midrilind (adrastäkkeni, pole def, folk.
midrusk (rahvakultlex, adrastäkkeni, õigeusu kalender isikuline
mihklipäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
mihklituled (etnogrlex, ÜLEM mihklipäev
miiliauk (rahvakultlex, etnogrlex
mõdu (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
mõis (rahvakultlex, adrastäkkeni
mõisavalitseja ehk opman (majlex, mõisavalitseja (adrastäkkeni, pole def; e opman (majlex: pole def, de:Obmann), mõisnik (adrastäkkeni, pole def
mõisnik (adrastäkkeni
mõla mõrd (rahvakultlex, $$)
mold (etnogrlex, nt söök sigadele, ÜLEM küna, kuhu tehagi redir. Pers: mold ehk? küna? (ruwiki jt Корыто, on pilt
mölder (rahvakultlex, $$)
moldpill ehk mollpill ehk laulukannel (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
mõõgaema (etnogrlex, *pulmad
mõõgateranurk ehk vana eesti nurk (etnogrlex, ÜLEM nurk (seinaehitus
moonakas ehk moonamees (rahvakultlex, adrastäkkeni
moonamaja (rahvakultlex, adrastäkkeni
mõrd (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
mõrrasalane (etnogrlex, palgaline kalur, *kalandus
mõrratiib (etnogrlex, *kalandus
mõrsja kübar (esivanvar, pers: ilmselt keeleliselt vigane termin!) ehk mõrsjakübar (etnogrlex, esivanvar, *pulmad, ÜLEM kübar
mosaiikvaip ehk lapiline (etnogrlex, ÜLEM vaip
Muhu põiktriibuline vaip (etnogrlex,
Muhu suletud kompositsiooniga naastuline vaip (etnogrlex,
muldpink (rahvakultlex, etnogrlex
mulgi kama ehk segakama (etnogrlex, *kokandus, pole EKSS, ÜLEM kama
Mulgi kapsad ehk paksud kapsad mulgikapsad (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
mulgikorp (adrastäkkeni
mulgi puder ehk läti puder ehk mulgipuder ehk lätipuder ehk segapuder ehk poolvillane puder JT SÜN! (etnogrlex, adrastäkkeni
Mulgi rätt ehk päärätt ehk mulgirätt (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, ÜLEM rätt
Mulgi suurrätid ehk Mulgi suurrätt (etnogrlex,
mulk ehk mulgid (etnogrlex, adrastäkkeni
munavõi (adrastäkkeni
muri (adrastäkkeni, õue- v karjakoer, kõnek
murueit ehk murumemm (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
murumüts ehk keram JT SÜN! (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
muruneid (adrastäkkeni, pole def, pseudofolkloorne
mustlaslukk (etnogrlex, mänguasi, on MUIS, pole EKSS
mutitäht ehk kobra JT SÜN! (etnogrlex, ankrukoha tähis nagu ujuk
müts (etnogrlex, EE?

mutt ehk muttnoot ehk mutnik (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
mütt ehk pull ehk põrk (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, peletamiseks kalade, esivanvar, adrastäkkeni)
muttader (adrastäkkeni, kerge ader
muttnina (etnogrlex, sarnane vannasadraga, ÜLEM vannasader, ader
muttnoot (etnogrlex, *kalandus
muttpära (etnogrlex, teat päratüüp, *kalandus

naad ehk nakid ehk nonnid (etnogrlex, katuselattidega seotud, *katus
nääk (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
nääl (adrastäkkeni

--

näärid (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
näärikäkk (adrastäkkeni, pole def
näärikroon ehk jõulukroon ehk pulmakroon ehk äll (etnogrlex, esivanvar
nääripäev ehk uusaasta (rahvakultlex, $$)
nääripoisid ehk nääripoiss (etnogrlex, adrastäkkeni
nääris (etnogrlex
näärisokk ehk nääripukk (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni

--

naaskel (etnogrlex, esivanvar, puuri eelkäija, (esivanvar, :de Ahle)
naast (rahvakultlex, adrastäkkeni, pole dic, nt metallist kaunistav, tugevdav v kinnitab kilbike vm nt rihmal, relval EKSS; sarnane sõlega)
naastkirjaga põiktriibuline rahvavaip (etnogrlex,
naber ehk kuhil (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
nädal (rahvakultlex, $$)
nael (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
naelatoos ehk naelaraud (etnogrlex, ÜLEM nael, toos
nahakook (rahvakultlex, esivanvar, etnogrlex: naha pehmitamiseks, *tekstiil
naharull (etnogrlex, nelinurkne ast, *tekstiil
nahkpüksid (etnogrlex, esivanvar, ÜLEM püksid
nakas (etnogrlex, esivanvar, langlõks, *jahindus, on EKSS, RASKE, on vaja pilti, ÜLEM lõks
näkk ehk näkineid ehk näkineitsi (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
nakkusvõrk ehk nakkevõrk (etnogrlex, *kalandus
naljalusikas (adrastäkkeni, 2 v kolm kaha
näri (adrastäkkeni, kalatõke väikeses jões
natt ehk kahv (rahvakultlex, adrastäkkeni
nelipühad ehk nelipüha (adrastäkkeni
nelja sopiga müts ehk nelja topiga müts (etnogrlex, esivanvar, sopiga/topiga?? ÜLEM müts
neljapäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
neolõng (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, ÜLEM lõng
netsmüts ehk võrkmüts ehk sudimüts (etnogrlex, esivanvar, ÜLEM müts
nidumine (adrastäkkeni, niinest v okstest punuma
nigulapäev (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, 2 x, st kevadine nigulapäev ja talvine nigulapäev
niied ehk niis (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, *tekstiil
niienõelakiri (etnogrlex, ca ornament
niin (adrastäkkeni
nikk (rahvakultlex, Häädemeeste rnas laadimispaat vs nääk (laadimispaat Häädemeeste
niks ehk lõngaviiul ehk viiul ehk nikats (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
nimekeeld (adrastäkkeni, tabu
nimepäev ehk nimepäevad (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
ninarätik ehk suurrätik ehk suurätik ehk higirätik ehk taskurätik (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar)
niplamispadi (adrastäkkeni, pole def
niplis ehk niplispits ehk pulgapits (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, $$)
nippel ehk pitsikudumispulk?? (adrastäkkeni
niru ehk leku (etnogrlex, teat õngpüünis, *kalandus
noalõks (etnogrlex, puupilbas, kus uure pandi nuga, pole EKSS
noatupp (etnogrlex, on EKSS, ÜLEM tupp
nõelakindad ehk nõelakinnas ehk viltkindad ehk viltkinnas (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, ÜLEM kindad
nõelakoda (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, ÜLEM nõel
nõelamäng (adrastäkkeni
nõiamärgid ehk nõiamärk (rahvakultlex, etnogrlex,
nõiarohi (adrastäkkeni, pole def
nõiasõnad ehk nõiasõna ehk nõidussõnad ehk nõidussõna (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni, $$)
nõiaveri ehk puupiiritus (adrastäkkeni, naljatlevalt
nõiavits ehk võluvits ehk pilda (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni)
nõid ehk nõiamoor (rahvakultlex, etnogrlex
nõidus (etnogrlex,
nokkmüts ehk ulaga müts (rahvakultlex, esivanvar, adrastäkkeni, ÜLEM müts

--

noodahargid (etnogrlex, kus kuivatat püüniseid, #kalandus
noodakast ehk noodaküna (etnogrlex,
noodakolk ehk noodapant (etnogrlex, esivanvar
noodakujuline tõmbevõrk ehk võrk (etnogrlex,
noodanõru (etnogrlex, kast, millega tõsteti noot paati
noodapüük (etnogrlex, esivanvar)
noodaregi (etnogrlex

--

nool (etnogrlex, vibuga seotud
nööriga männad ehk nööriga mänd (etnogrlex, söödata õngpüünis, *kalandus
noorik (rahvakultlex, $$)
nöörikonks (rahvakultlex, etnogrlex, puukonks keerutati takuheidest nööri, *tekstiil
nooriku tantsitamine (rahvakultlex, *pulmad
noot (kalandus) (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, *kalandus
nootkond ehk noodaselts ehk noodavägi ehk vadakond (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni, noodapüügil osalejad)
nootkonna poiss (etnogrlex, tegi neile sööki ja kuivatas riideid, *kalandus
nõrupakk (etnogrlex, noodakastiga seotud, *kalandus
nuga ehk väits (rahvakultlex, esivanvar
nukk (etnogrlex
nukukmäng (adrastäkkeni
nurganaine (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
nurgapähik (etnogrlex, Eesti arhitektuur: oskussõnastik, ÜLEM nurk (seinaehitus, pähik?
nurgik ehk vinkel (etnogrlex
nurk (seinaehitus) {nurk} (mitu täh??, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
nuudipäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni

odrakarask (adrastäkkeni
ohelik (rahvakultlex, $$)
oherdi (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
ohjad (rahvakultlex, $$)
ohutamine (adrastäkkeni, nõidusega v rahvatarkusega haigust arstima
ohutis (adrastäkkeni, TH amulett
ohverdamine (rahvakultlex, $$)
ohvriaed (rahvakultlex, etnogrlex
ohvriallikas (rahvakultlex, $$)
ohvrikivi (rahvakultlex, adrastäkkeni, EE sün: kultusekivi, vikis eri artiklid)
ohvripaik (adrastäkkeni, pole def
õits (etnogrlex, esivanvar
õitsilaulud (adrastäkkeni,
õitsilkäimine (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
okslohisti (etnogrlex, ÜLEM lohisti
õlak ehk õlalapp (adrastäkkeni, rahvariide särgil (EKSS)
õlakatted ehk õlakate ehk ülevisked ehk ülevise (etnogrlex, *tekstiil
õlarätik (etnogrlex, esivanvar, ÜLEM rätik
õled ehk õlg (etnogrlex, esivanvar
õleladu (etnogrlex, rehetoa otsseinas ruumijätk, pole MUIS, pole EKSS)
õleriie ehk põhurõivas (rahvakultlex, et kanda õlgi)
olevipäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
õlgkatus (rahvakultlex, etnogrlex, ÜLEM katus

–

õllekamber (etnogrlex, sauna- ja köögirait) (etnogrlex)
õllekann ehk kann (jooginõu {kann} ehk õllekapp (rahvakultlex, adrastäkkeni, esivanvar
õllesupp (etnogrlex, adrastäkkeni
õlletegemisnõud ehk õlletegemisnõu (etnogrlex)
õlu (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar

–

olv ehk olviauk (adrastäkkeni, suitsuauk katuseviilu otstes

–

õng (rahvakultlex, adrastäkkeni, :de Angelrute, #kalandus
õngekarp ehk jagar ehk karbik (etnogrlex)
õngekast ehk unnakast (etnogrlex)
õngpüünised ehk õngpüünis (etnogrlex, esivanvar

–

õnneraha (adrastäkkeni, nõiaraha, tuleb omaniku juurde tagasi ja teeb rikkaks
onu (adrastäkkeni
oode ehk vahepaluke (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni. Pers: oode (sh lõunaoode on EKSS, enwiki jt Elevenses)
õõnestamine (etnogrlex, millegagi puu töötlemine
orasaag ehk tikksaag (rahvakultlex, etnogrlex
orduaeg (adrastäkkeni
ordumeister (adrastäkkeni
ordurüütel (adrastäkkeni,
orduvend (adrastäkkeni
orel (rahvakultlex, $$)
orikas (etnogrlex
osjapill ehk lörp ehk rukkipill (etnogrlex, esivanvar
oss (adrastäkkeni, liha naljatlev
otsaline (adrastäkkeni
otsiktanu ehk harjakas ehk harakas (etnogrlex,
otstakud (adrastäkkeni, jämedaimad, esialgsed takud
õu (rahvakultlex, $$)
oub ehk saksatanu ehk linnatanu (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, ÜLEM tanu
õuekamber (etnogrlex
õuekohus (adrastäkkeni
õuekolle (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, ÜLEM kolle

paaba-praasnik ehk paabaprasnik ehk paabapäev (rahvakultlex, adrastäkkeni
paadikuur (rahvakultlex, $$)
paadipöör (etnogrlex, *kalandus
paasapäev (rahvakultlex, $$)
paastumaarjapäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
paat (rahvakultlex, etnogrlex
paater (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, kui kaelaehe, TEE SYS!
paatkond ehk seur ehk paadivägi ehk artel ehk selts ehk mest (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar)
paavlipäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
pada ehk katel (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar EE?? vs pott (adrastäkkeni; tirin (fr keelest, :de Terrine)
padinad ja padin (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, lauakesed saabaste all)
paekivikatus (etnogrlex, ÜLEM katus
pael ehk silmus (rahvakultlex, etnogrlex
pähitslaud ehk pähitspakk (etnogrlex, padja alla pandav laud, TEE SYS, ÜLEM magamisase, pähits on murdesõna 'päits ehk peats' vs jaluts (kõik EKSS)
pähklikauss ehk pärnakauss ehk särjesapikauss (etnogrlex, ÜLEM kauss
pahmamine ehk tallamine (rahvakultlex, adrastäkkeni, pahma tallamine, on EKSS, ÜLEM pahmas
pahmas (esivanvar, adrastäkkeni ja vaid nendes kahes allikas, nt suvivilja kiht
päikesekell ehk päevakell (rahvakultlex, $$)
painaja ehk luupainaja (rahvakultlex, :en ca incubus
painard (rahvakultlex, ree kodarapaaride ühendamiseks ristpuu, ÜLEM regi
painik ehk painepakk ehk painesammas (rahvakultlex, etnogrlex, painutamisriist $$)
paistekakk ehk karask (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
päitsed (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, TEE SYS
päitsislaud ehk jalutsilaud (etnogrlex, seinasängi laud, TEE SYS, ÜLEM magamisase

–

paja ehk pajaaken (etnogrlex, mitu täh??, Eesti arhitektuur: oskussõnastik; EKSS ka sün pajaauk)
pajaahelad ehk katlaahelad (rahvakultlex, $$)
pajakook ehk katlakook (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni, ÜLEM katel, kook (abivahend)
pajakrants (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
pajapink (etnogrlex, esivanvar)
pajapraad (adrastäkkeni
pajaraud (adrastäkkeni
pajarõngas ehk pajakrants (etnogrlex, esivanvar

–

pajupill (adrastäkkeni. Pers: pajupill (enwiki jt Willow flute, on pilt
pajuvenelane (adrastäkkeni, eestlane, kes peab ennast venelaseks
pakasetaat (adrastäkkeni
pakkäke ehk liigestega äke JT SÜN! (rahvakultlex, esivanvar, ÜLEM äke
pakkratas ehk rummratas (etnogrlex, ÜLEM ratas
pakktaru (etnogrlex, adrastäkkeni, ÜLEM taru
palakas (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
palend ehk palestik (etnogrlex, nt aknaava külg, kuhu kinnitati piidad, *aken
palgikelk (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni, ÜLEM kelk
palgipakk ehk eesti pakk (etnogrlex, ree keskele pandud pakk, ÜLEM regi
pali (adrastäkkeni, teat anum
pallapool (mitu täh, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
palmik (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, soengutäiendus)
palmipuudepüha (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
palmitsemine ehk punumine (etnogrlex, lõimi üle viima, *tekstiil
palvekee ehk paater (etnogrlex, TEE SYS, vt paater
pandlakiri ehk lapikiri (etnogrlex, ornament?
pand (etnogrlex, esivanvar, kütke (kinnitusvahend) osa, ÜLEM kütke (kinnitusvahend)
pandur (etnogrlex, kalade hoidmiseks nt kast
pandurvene (etnogrlex, hoiukast kalade säilitamiseks, *kalandus
pang (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex
pann ja ahjupann (rahvakultlex, etnogrlex)
pannal (etnogrlex, etnogrlex
pannilöömine ehk panni löömine (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
panninäpits ehk pannihammas ehk pannijalg ehk pannitangid (etnogrlex,
pant (rahvakultlex, $$)
parbe ehk parberätik (adrastäkkeni, kolmnurkne rätik
pardipill ehk piilupart ehk ehk savipiilu ehk savipill (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, $$)
pärg (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, EE?
parisnik (rahvakultlex, hobusekaupmees (EKSS ka hobuseparisnik)
pärisori (adrastäkkeni, pole def; pärisorjus ja sunnismaisus (majlex, seotud, aga iw-des pigem esimesest räägitakse)
pärisorjus (adrastäkkeni
pärlid ehk helmed; kaelakee (rahvakult+ (esivanvar; vs tehispärl 1 + orbarutelu + EKSS); kaelakett (etnogrlex, esivanvar) (rahvapäraselt kee); kudrused ehk helmed ja piiprellid (esivanvar), etümol??); krõllid (esivanvar); rinnakee (arheol muistne naiste rinnaehe, EEvana); rinnanõel (e
pärm (rahvakultlex, $$)
parmas (rahvakultlex, sõletäis viljavihke
parmupill ehk huulepill JT SÜN! JT SÜN ka esivanvar (rahvakultlex, adrastäkkeni
parraslaud (etnogrlex, voodi külglaud, ÜLEM voodi
parred ehk pars? (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
pärtlipäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
parv (rahvakultlex, $$)
parvetus ehk parvetamine (rahvakultlex, etnogrlex
pasmas (rahvakultlex, adrastäkkeni, 60 haspliringitäit lõnga $$)
pastlad ehk pastel (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
pasun (etnogrlex, esivanvar
pätid (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
pätid ehk pikemalt pommpätid?
patsas (etnogrlex, tuleasi paadis, *kalandus
pau (adrastäkkeni, suur hõbepärl
peahari (rahvakultlex, etnogrlex, seaharjastest kamm kammimiseks
peakott (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni, ÜLEM kott
pealaud (etnogrlex, laud, kus kammiti
pealinik ehk saaremaa pealina ehk Hiiumaal nuutislina (etnogrlex, ÜLEM linik
peapael ehk pealõng (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, ÜLEM pael
pearätik (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, ÜLEM rätik
peatugi (etnogrlex, magamisel, padja eelkäija, ÜLEM padi
peavöö (rahvakultlex, etnogrlex, ÜLEM vöö
peedu (etnogrlex, esivanvar, Ida-Viru tööseelik)
peenleib (adrastäkkeni, püülijahust magushapu leib

–

peerg ehk piirg (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
peergkorv ehk piirgkorv JT SÜN (etnogrlex, ÜLEM korv, peerg
peergmõrd (etnogrlex, silmude püügiks, *kalandus
peeruhark (etnogrlex, peeruhoidja, seotud pilakuga, TEE SYS
peerukiskumine (etnogrlex,
peeruõrred (etnogrlex,

–

peetripäev (mitu täh (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
peibutis (etnogrlex, EE?
peitel (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar)
peitsimine (sh värvi kinnitamine??; peits pole dic, nt leelise lahus puidu pinna töötlemiseks EKSS)
peitus ehk peitemäng (rahvakultlex, $$)
peiupoiss (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni, *pulmad
pekk-kook ehk pulmakook (etnogrlex, *pulmad
Peko (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
peldik ehk käimla ehk kemmerg ehk väljakäigukoht (rahvakultlex, $$)
peletamisraud ehk kõristamislatt (etnogrlex, *kalandus
Pell (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni, mulgi viljakushaldjas
pendipäev (esivanvar, ja ongi vaid esivanvar
penik ehk pennik JT SÜN! (etnogrlex, esivanvar, HI neidudel, ÜLEM pärg
penikoorem ehk miil (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
penn (mitu täh, etnogrlex
peo ehk linapeo ehk pihu (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, $$)
pere ehk talupere (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
perekell (adrastäkkeni, märguandmise kell mõisas ja suurtalus
peremärk ehk puumärk (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, ja laiem perepärimus (EMS), terminiprobleem? commons House marks (ka seal vastav kat Eestile, majamärk?, omandimärk?, ent keelelingiliselt seotud peremärk
peremees (rahvakultlex, $$)
perenaine ehk taluperenaine (rahvakultlex)
peretuba (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
peru ehk vitskorv (rahvakultlex, etnogrlex, teatud vitsmõrd
pesamuna (adrastäkkeni

–

pesuküna (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
pesukurikas ehk tõlv (etnogrlex, esivanvar
pesunui (etnogrlex,
pesupali ehk kolmjalg (rahvakultlex, $$)

–

petipiim ehk pett ehk võipiim (etnogrlex, esivanvar
pettus (rahvakultlex, etnogrlex. teatud üleriie, rinnaesisena naistel)
pigi (rahvakultlex, $$)
piiäke (etnogrlex, esivanvar, ÜLEM äke
piibualasi (etnogrlex, ÜLEM piip
piibupuur ehk piibuora ehk piibulipsupuur ehk vibupuur (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, ÜLEM puur, piip
piibusoon ehk seinasoon (etnogrlex, ÜLEM piip
piimakamber (etnogrlex, ruum rehiemalus, kus piima säilit ka magati, ÜLEM kamber (taluarhitektuur)
piimakirn (etnogrlex, ÜLEM kirn
piimapütt ehk sõõrik (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
piip (rahvakultlex, etnogrlex
piipkann ehk iiskann (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
piiprellid (etnogrlex, esivanvar, teat klaashelmed, ÜLEM helmed
piiramispüünis (etnogrlex, *kalandus
piirits (adrastäkkeni
piirupunutis (etnogrlex, ÜLEM punutis
piit (rahvakultlex, istelaud paadis
pikk-kuub (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, ÜLEM kuub
pikkvanker (rahvakultlex, $$)
pikkvitsik (etnogrlex, teatud puunõu, ÜLEM puunõud
pikne (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
piksekivi (rahvakultlex, $$)
pilak (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
pilakujalg ehk peerupiht ehk pirrujaak ehk tulehammas ehk tulejalg JT SÜN! (etnogrlex,
pilpakiskumine (etnogrlex, *katus
pilpa-liimeister (etnogrlex, ÜLEM liimeister
Pilu (käsitöö) {pilu} (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, vist auguline tikand
pimesikk ehk pimesikumäng (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
pindpõimeline põiktriibuline rahvavaip (etnogrlex,
pined ehk pinge (etnogrlex, unkalaudade kinnitamiseks, *katus
pingipill ehk tuhkapill (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar adrastäkkeni, $$)
pink (rahvakultlex, etnogrlex $$)
pinn (etnogrlex, vikati teritamiseks, EE?
pinnmüts (adrastäkkeni
pinutagune (adrastäkkeni
piparkook (adrastäkkeni
pirruhalg ehk pirrulõmm (adrastäkkeni
pirrujaak (etnogrlex, peeruhoidja Hanikatsi laiult, ÜLEM peerg
pirukas (rahvakultlex, $$)
pistandaed ehk pistandtara (adrastäkkeni
piste (etnogrlex, lõnga- v niidiosa, *tekstiil
pistemaker (etnogrlex, ehtesepp
pits (rahvakultlex, etnogrlex
pitsipadi ehk pilupaun (etnogrlex, esivanvar, ÜLEM padi
plaanvanker ehk laamvanker (rahvakultlex, ÜLEM vanker
plaaster (rahvakultlex, haavaplaaster (etnogrlex, EE?
pliit (etnogrlex, esivanvar
plõksunui ehk peksunui ehk põrunui (etnogrlex, esivanvar, nui jää juures löödi uimastamiseks
podrätsik (etnogrlex, parvetustööga tegeleja ettevõtja, RASKEM, sest EKSS järgi van tähenduses tööettevõtja või töödejuhataja ja nendes tähendustes ka :ru järgi see sõna
pohemold ehk puhemuld (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
Põhja-Eesti harkader (etnogrlex, ÜLEM harkader, ader
Põhja-Eesti kompositsiooniga punasepõhjaline kombineeritud tehnikas vaip (etnogrlex,
Põhja-Eesti sõbakirjaline rahvavaip (etnogrlex,
põhjaõnged ehk põhjaõng (etnogrlex, *kalandus
põhukorv (rahvakultlex, $$)
pöialpoiss (adrastäkkeni, ee, mitte 12 ja etnolexides pole pole ja siis vikis korda, EKSS pole, ilmselt nii härjapõlvlane kui päkapikk (osaliselt kattuvad) e päkapikumees (palju sün rahvakultlex); kääbus (EE pole ja kääbus ehk ca härjapõlvlane (:en mingist muinasjututegelasest: Däumling
pöidratas (etnogrlex, ÜLEM ratas
põiktriibuline rahvavaip (etnogrlex,
põispill (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni $$)
poissmeheõhtu (adrastäkkeni, pole def
põld ehk põlispõld (rahvakultlex, $$)
põletuskiri (etnogrlex, ornament?
põletusora (rahvakultlex, $$)
põll (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
põllelappimine ehk põllepaikamine (adrastäkkeni, pulmakomme, kui kogutakse anneutis noorpaarile
põllerätt (etnogrlex, ÜLEM rätt
põllupeenar (adrastäkkeni, pole def
põllurull ehk rull ehk maarull (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
põlvpüksid (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, ÜLEM püksid
pook (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, kitsas äärispael)
pool ehk kääv (koelõngarull torukesel, *tekstiil
pooleteramees (adrastäkkeni, pole def)
pooleterarent (adrastäkkeni,
poolivokk (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
poolkasukas (adrastäkkeni
poolkelpkatus (etnogrlex
poolsaapad (etnogrlex, esivanvar, ÜLEM saapad
pooluks (adrastäkkeni, rehetoa 2-osalise ukse alumine pool
poolviilkatus (etnogrlex, ÜLEM viilkatus
põõnasaag (etnogrlex, (põõn (pole dic, puidust põikliist eseme ühendamiseks ja tugevdamiseks, EKSS)
pöör (kinnitusvahend) {pöör} (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, sh nööbi eelkäija)
pöörduks (etnogrlex, ÜLEM uks
pööripäevad ehk pööripäev (etnogrlex, esivanvar
poort ehk kirjuts (rahvakultlex, etnogrlex, seeliku allääres; :de ca Borte, sest seal laiem,]] ehk [[Hiiumaal toot (riideriba seeliku all
pootshaak ehk käks JT SÜN! (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
põrand (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
põrgu (rahvakultlex, $$)
põrsakong (etnogrlex, hoiukoht vankri tagaotsas, ÜLEM vanker
põrutamispüük (rahvakultlex)
postivahe (rahvakultlex, teatav maatükk

–

potihark (etnogrlex, adrastäkkeni
potilaat (etnogrlex
potilöömine (adrastäkkeni
potipõllumees (adrastäkkeni, naljatlev
potisinine (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
pott (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
pottmüts ehk kinnipeamüts JT SÜN! (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
pottsepis (etnogrlex
pottsepp (pole dic, mitu täh: aj: käsitööline, kes tegi savinõusid, 2) ahju, pliitide jt väljaõppinud ehitaja (EKSS, pole ee

–

prees (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
priipass (rahvakultlex, lisarakend
priit (rahvakultlex, teatav purje osa)
pruslap (etnogrlex, Jüri khk meeste vest, ÜLEM vest

–

pruudi aitamine (rahvakultlex, veimedega seotud, #pulmad,
pruudikingaraha (etnogrlex,
pruudipärjamäng (adrastäkkeni, meloodia pärit Webery ooper "Nõidkütt")
pruudivend (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
pruuttüdruk ehk pruuttüdrukud (rahvakultlex, etnogrlex, rahvakultlex (par analoogid!!

–

pudelpill (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar)
puder (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
pudrumänd (adrastäkkeni
pügalpulk (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
pühad hiied ehk püha hiis (etnogrlex, (inglise k hiied = sacred groves)
pühapäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
pühasekapp (rahvakultlex, adrastäkkeni, seinakapp setudel ja vanausul venel, ehk kibot?
pühaselamp (adrastäkkeni, pole def
pühasenurk (adrastäkkeni, ahjuga diagonaalis asuv toa tähtsaim nurk, seal pühapildid
pühaserätik (adrastäkkeni, pühasenurka ehtiv rätik
puhaslagi (etnogrlex, ÜLEM lagi
puhaslaut (etnogrlex, klaasitud akendega laut, ÜLEM laut
puhasnurk ehk tappnurk (etnogrlex, Eesti arhitektuur: oskussõnastik
puhk (etnogrlex, adrastäkkeni, nt kasukate karusnahast ääris, *tekstiil
puitpõrand (etnogrlex, ÜLEM põrand
pujus ehk neel (etnogrlex, mõrra osa
pujuseta varbpüünis (etnogrlex, *kalandus
pujuseta võrkpüünis ehk tõkkekott ehk voluk (etnogrlex, *kalandus
pukk (adrastäkkeni, ristjalgade alus puude saagimiseks
pukktuulik (etnogrlex
püksid (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
pull ehk võrguujuk ehk pullud (rahvakultlex, adrastäkkeni

–

pulmad ehk saajad (rahvakultlex, etnogrlex, #pulmad
pulmakott (etnogrlex, pulmaliste toodud kokk toiduga
pulmalaud (etnogrlex,
pulmalaulud ehk pulmalaul (etnogrlex,
pulmaleib ehk pulmakook (etnogrlex, adrastäkkeni
pulmaline (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
pulmalipp (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
pulmamõõk (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
pulmanaljad ehk pulmanali (rahvakultlex, $$)
pulmaoksjon (etnogrlex,
pulmarong (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
pulmatohterdamine (etnogrlex, pulmanali testiti saunas pulmalisi
pulmatoit (etnogrlex,

–

punane kübar (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
punane lõng (rahvakultlex, $$)
punik (adrastäkkeni, punakarva lehm
punutud katus (etnogrlex, ÜLEM katus
purask (etnogrlex, esivanvar, puusepapeitel, ÜLEM peitel
puri ehk seil (rahvakultlex, esivanvar
purre (rahvakultlex, $$)
puss ehk pussnuga (etnogrlex, esivanvar, EE?
püss ehk jahipüss (rahvakultlex, EE?!!
pussak (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, teatav vöö, ÜLEM vöö
püssirohusarv ehk jahisarv (mitu täh?, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
püstaed ehk püsttara (adrastäkkeni
püstandaed ehk püstand ehk püstandtara (etnogrlex, adrastäkkeni, ÜLEM aed, vs püstaed ehk püsttara (adrastäkkeni, tihe palkidest v postidest tara
püstkoda (rahvakultlex, esivanvar, adrastäkkeni
püstkoda ehk hirreköök JT SÜN! (etnogrlex)
pütaõlu (etnogrlex, püügihooaja tradit, *kalandus, ÜLEM õlu
putkevile ehk putkpill ehk putkepill (rahvakultlex, adrastäkkeni, etnogrlex, esivanvar
pütt (adrastäkkeni, väike puust tünn; EKSS:pütt = (väiksemate) puunõude (näit. lännik, piimapütt, lähker) rahvapärane ühisnimetus
puuader (adrastäkkeni, pole def
puud (massiühik)
puud (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
puuk (rahvakultlex, $$)
puuk (varavedaja nt L-E ja Saarem rahvapäri)
puukingad ehk puuking (etnogrlex, ÜLEM kingad
püünis (etnogrlex,
püünisauk (etnogrlex, esivanvar, *jahindus
püünisraud (etnogrlex, esivanvar, *jahindus, ilmselt sama mis rauad
puunõud ehk puunõu (etnogrlex, ülevaateartikkel, ülemmõiste
puusapõll ehk küljerätt ehk puusarätt (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
puusärk ehk surnukirst ehk kirst (rahvakultlex, etnogrlex
puusepp (rahvakultlex, etnogrlex
puutõrs ehk kumm ehk ummik (etnogrlex,
puu-uitmed (etnogrlex, *kalandus
püüvile ehk püüpill (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)

raadamaa (adrastäkkeni, metsast ja võsast puhastat põllumaa
raagtanu ehk raagtanud (adrastäkkeni
raamäke (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
raamatukott (etnogrlex, esivanvar, ÜLEM kott
raamsaag (etnogrlex
raamsäng (etnogrlex, ÜLEM säng
raamvoodi (etnogrlex, ÜLEM voodi
raamvõrk (etnogrlex, , ÜLEM võrk
raand (etnogrlex, esivanvar, teatud ämber, ÜLEM ämber
raapuri ehk ristpuri (rahvakultlex, $$)
rääts ja rääts (anum) (mitu täh, etnogrlex, esivanvar
raats ehk kraap (rahvakultlex, esivanvar), lina seemnekuprad ära, tegevus: kupardamine ehk raatsimine)
raba (adrastäkkeni
rabamine (rahvakultlex, adrastäkkeni, teradest tühjakslöömine; :fi: puinti, sh pilt!
rabamispink ehk rehepink (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
räbik (etnogrlex, setunaiste ülerõivas, ÜLEM pikk-kuub
raejalad ehk kraejalad (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
raga (etnogrlex, rannanoot Peipsi lähedal, *kalandus
ragli (etnogrlex, karuäkke tüüpi, ÜLEM karuäke, äke
rahaauk (rahvakultlex, $$)
rahnkala (adrastäkkeni, kuivatatud tursk
rahvaarst (rahvakultlex, $$)
rahvaastronoomia (etnogrlex
rahvakalender (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
rahvakultuur (etnogrlex) ja talupojakultuur (talurahva loodud vaimsed ja ainelised väärtused (aj mõisteid g-le); rahvuskultuur ehk etnokultuur (majlex); eesti rahvakultuur (vikis head ülemmõisted!, mida saab kasutada kat-miseks)
rahvakunst (etnogrlex
rahvalaul (etnogrlex, olemas vanem e regilaul ja uuem rahvalaul (19. saj ja edasi)
rahvamäng (etnogrlex, RASKEM, on EKSS
rahvamuusika (etnogrlex, iw on vigased ja dubleerivadiki) e (viki: pärimusmuusika (etnogrlex, ; hola (folk ehk folkmuusika (EKSS vist; :et tehtud ka kategooria Folkansamblid, folkmuusika (vikis liiga kitsas!, e folk ehk hola (:en folk music
rahvapärased mahu- ja raskusmõõdud (etnogrlex, :et on [[vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend]
rahvapärased pikkusmõõdud (etnogrlex, :et on [[vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend]
rahvapillid ehk rahvapill (etnogrlex
rahvarõivad ehk rahvarõivas (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
rahvastepall (adrastäkkeni
rahvatants (rahvakultlex, etnogrlex
raiekiviruutudest põrand (etnogrlex, ÜLEM põrand
rait (etnogrlex, suur pikk hoone, liithoone Saarem ja Muhus, EKKS, Eesti arhitektuur: oskussõnastik)
rajad ehk soorajad (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, ehk räätsad ehk rääts? (vt viki ja murdeline?)
rake ehk rakked (ref??, pers kaevurake etwiki vale!
rakend (etnogrlex, ka ee ents: loom koos rakmetega
rakk (etnogrlex, esivanvar, ämber Saaremaal jm, vs raand, (esivanvar)
rakmed (etnogrlex, esivanvar, TEE SYS, pers (hobuserakmed) EEvana 7: 6); seal läh ka rangid ehk taosed EEvana7; kas vaja eraldi märksõna rangipuu ehk taoslaud (spets puu, millest tehtud rangid, ee ei erista eraldi); ratsarakmed (täps: valjad ja sadul ühes nende juurde kuuluvate osadega, mis vajalikud ratsasõiduks, EEvana:40); ratsmed ehk ratsutid EEvana:7:44); ratus (täps: ratsmeile vastav rihm töö- ja sõiduvaljastel EEvana7: 45)
raknik ehk rakkekohustuslane ehk rakketalupoeg (adrastäkkeni, pole def
rändpüük (etnogrlex, esivanvar, *kalandus
rangid ehk taosed (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
rankamüts (etnogrlex, esivanvar, ÜLEM müts
rannaelamu (rahvakultlex, $$)
rannanoot (etnogrlex, *kalandus
rannapöör (etnogrlex, nootade vedamiseks, *kalandus
räsa (etnogrlex, teatud põigitine pulk, nt labidaräsa, ca ristpulk nt labidavarrena EKSS e kark ehk näsa
räsasratas (etnogrlex, ÜLEM ratas
rasi (mitu täh, etnogrlex, (künataoline nõu ja mitu täh
rask (adrastäkkeni
rasud ehk rask (etnogrlex, esivanvar, EKSS: pikk kitsas villase riide riba sääre ümber mähkimiseks)
rasvamüüser (etnogrlex
ratas (rahvakultlex, $$)
rataslohisti (etnogrlex, ÜLEM lohisti
ratassepp (etnogrlex,
ratastanu (adrastäkkeni, pole def
ratastreipink (etnogrlex, ÜLEM treipink
ratasüll (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, ÜLEM üll
rätsep (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
ratsuti (rahvakultlex, $$)
ratt (etnogrlex, (Ida-e ait, Saarem teat rehekamber
rätt ehk Mulgi rätt (etnogrlex, EE?

–

ratta piirelaud ehk piirilaud (etnogrlex,
rattapainik (etnogrlex,
rattapink (etnogrlex,
rattaviskamine (rahvakultlex, $$)

–

rauad (rahvakultlex, adrastäkkeni, adrastäkkeni, vist vedrupüünis, nt :de Tellereisen, sh pilt, ilmselt sama mis püünisraud
raudäke ehk vedruäke (etnogrlex, ÜLEM äke
raudjas (adrastäkkeni, punakaspruun hobune
raudvara (viki vale täh, EE: talu maj vajalikud vahendid, mida ei saanud võõrandada)
rautamine (etnogrlex
rauts ehk iiroots ehk läti vikat (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
rebane (etnogrlex, teat mäng
rebasetonn (sic!) ehk rebasetorn (sic!) (rahvakultlex, etnogrlex, kas tonn või torn?? *jahindus, pole EKSS
redel (rahvakultlex, $$)

–

ree püstkorv (etnogrlex, ÜLEM regi, korv
reede (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
reekaartele toetuv korv ehk konklaavkorv (etnogrlex, korv kaustreel, ÜLEM korv, regi
regede veokorvid ehk ree veokorv (etnogrlex,
regi (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
regilaul (adrastäkkeni
regivärss (adrastäkkeni

–

reha (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni

–

rehealune (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, :en treshing floor)
rehealune ehk rehala (rahvakultlex, $$)
rehekamber ehk eeskoda (etnogrlex
rehekäpp ehk karukäpp (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
rehekast ehk pääkapp (etnogrlex
rehepapp (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
rehepeks ehk viljapeks (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
rehepeks (:en Treshing
rehereha (adrastäkkeni, hõredate piidega; kas sama mis?
reherull ehk rehetamp ehk tamp (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
rehetont (adrastäkkeni
rehetuba (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
rehevärav (etnogrlex,
rehi (mitu täh, rahvakultlex, esivanvar, adrastäkkeni) 2 täh kui pekstav vili (esivanvar); aga rehehoone 1 vs rehihoone (both ref??; terminiprobleem rukkirehi (ref??, kui EKSSi rehi 2. ja 3. täh]] ehk [[kui pekstav vili ja 3) rehepeks
rehielamu (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni

–

reisivakk (etnogrlex, ÜLEM vakk
renniotsaaken ehk rennitagune aken (etnogrlex, *aken, , ÜLEM aken
rennitagune pink ehk kogas ehk rennipink ehk suurpink (etnogrlex, ÜLEM pink
reomägi (rahvakultlex, $$)
repneauk (etnogrlex, *aken, ÜLEM aken
repnetropp (etnogrlex, ürgakna et repneauguga seotud, *aken, ÜLEM aken
ribad (rahvakultlex, $$)
ridaküla (etnogrlex, adrastäkkeni
ridaõnged ehk ridaõng ehk põhjaõnged ehk põhjaõng (rahvakultlex, etnogrlex adrastäkkeni
ridvad ehk ritv (mitu täh, etnogrlex, peeruhalgude õrred, etnogrlex ka ritv
riigivanem (adrastäkkeni
riimsool (adrastäkkeni, esialgne sool, verisool kala vm soolamisel
riiul (etnogrlex,
riiv (rahvakultlex, $$)
rindpuu (adrastäkkeni, kangaspuude esimene, kudujapoolne võll
ringmäng ehk ringtants (adrastäkkeni
rinnaleht (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
rinnanõel (etnogrlex, adrastäkkeni, ÜLEM nõel
rist (rahvakultlex, $$)
ristikuusk ehk ristimänd (etnogrlex, ristipuuga nagu seotud
ristimägi (adrastäkkeni
ristipäevad ehk ristipäev ehk suur ristipäev ehk ristineljapäev JT SÜN! (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
ristipuu (rahvakultlex, $$)
ristitants (adrastäkkeni
ristsed ehk varrud (etnogrlex, EE?
ritv (mitu täh, etnogrlex, avamerepüügil peletamisraud, ja etnogrlex ridvad
rogusk (etnogrlex, adrastäkkeni, pärnaniin ja sellest riie, *tekstiil
rohi (rahvakultlex, $$)
rõhtaed (etnogrlex, ÜLEM aed
rõhud (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
rokepiim (etnogrlex, *kokandus, pole EKSS
rokk (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
rõngasmähisega kivi (etnogrlex, *kalandus
rõngastaaler (adrastäkkeni, ehe, auguga metallraha
rööbits ehk kriipsmaaker JT SÜN! (etnogrlex, kriipsude tõmbamiseks ehitustöödel
rood (etnogrlex, katusega seotud
roog ehk teraroog (etnogrlex, vanim teraviljatoit E-s
roogkatus (etnogrlex,
roomad (etnogrlex, esivanvar, seotud rangid, TEE SYS
roop ehk ahjuroop (rahvakultlex, adrastäkkeni
roopill ehk kõrrepill ehk rukkipill (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar)
roos ehk roosid (mitu täh??, rahvakultlex, etnogrlex, noor kirjamotiiv
roosimine (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, teatav kaunistamisvõte, (esivanvar; murd: sama mis tikkimine adrastäkkeni)
roositud sukk (adrastäkkeni
rõõsk (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, *kokandus
rootsi nurk (etnogrlex, ÜLEM nurk (seinaehitus
rootsi punane (adrastäkkeni, looduslik värvimuld
roovialune (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar; lahtise koldega, laega köök, Eesti arhitektuur : oskussõnastik)
roovik ehk roovlatt (adrastäkkeni
roovikat (adrastäkkeni, hambuline rauts

–

ropsilaud (etnogrlex, #tekstiil
ropsimine (rahvakultlex kaudselt)
ropsimõõk (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
ropsipink (etnogrlex, adrastäkkeni
ropstakud ehk eietakud ehk põlvealused takud JT SÜN! (etnogrlex,

–

rossvärk (rahvakultlex, rehepeksumasin ajam
rõugutaja (adrastäkkeni, olend, kes kaitses sünnitajaid ja rinnalapsi
rõuk (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar)
rõukpakk (rahvakultlex, vankri teljepakule kinnitatud aluspakk)
ruhi (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
rüiu (rahvakultlex, $$)
rüiuvaip (adrastäkkeni
rukkihall (adrastäkkeni
rukkimaarjapäev ehk külvimaarjapäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
rukkirääk (rahvakultlex, mänguasi
rull (mitu täh, etnogrlex
rummuvõru (etnogrlex, pole www, MUIS mainitud, ent pildita, pole EKSS)
runo ehk (pers runolaul) (adrastäkkeni, nt soome vanem rahvalaul (on ka orbarutelu runo)
rüpepoiss (etnogrlex, adrastäkkeni, *pulmad
rüpp (etnogrlex, esivanvar, nt heina v põhu kandmiseks korv
rüsa ehk võrkmõrd ehk mõrd (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, :de nt: Aalreuse, interwikide probleem)
rüü (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
ruudulise dekooriga rahvavaip (etnogrlex
ruunikalender ehk puukalender ehk sirvilauad ehk sirvilaud (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
ruup (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)

saad (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
saag (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
saaja ehk saajad ehk saajaline (mitu täh, adrastäkkeni
saajapäev (etnogrlex, *pulmad
saajasõit (etnogrlex, *pulmad
saan (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni; TEE SYS, ÜLEM regi (iw-dega segadus)
saanitekk (adrastäkkeni, tähelepanuväärsus?
saapad (etnogrlex, esivanvar)
saapasääred (adrastäkkeni
saapasulane ehk saapapoiss (rahvakultlex, adrastäkkeni, säärsaapa ära võtmiseks)
Saaremaa sõbakirjaline vaip (etnogrlex,
säärepaelad ehk säärepael (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
säärised ehk sääris (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, nt :de kaudmõiste Beinlinge)
säärsaapad ehk säärikud (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
sääs ehk tähes (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, *kalandus
sabaraha (adrastäkkeni, jootraha looma ostmise puhul
sabatants (adrastäkkeni
sadul (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, murdes rübi
säilitis ehk last (rahvakultlex, $$, aga sälitis (EKSS??)
salapulk ehk salanaga ehk salatapp ehk kikastapp (etnogrlex
sälitis (vana viljamõõt, suurim; (EKSS ka et säilitis
šalnik (etnogrlex
sammaspool (rahvakultlex, ca ekseem
sanditamine (adrastäkkeni, EKSS: kadriks või mardiks käima
sant (adrastäkkeni
saohaod (rahvakultlex, adrastäkkeni
sara (adrastäkkeni
sarajas (rahvakultlex, adrastäkkeni, katuskuhi
sard (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, ca rõugu (rõuk) analoog Lõuna-E-s, ehituslik erinevus??
särgipiht (etnogrlex, ÜLEM särk, piht
sari (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
sarikad ehk sarikas (etnogrlex,
sariküll ehk sarvilik üll ehk sarilik üll (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, ÜLEM üll
särk (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, ehk L-Eestis hame ehk ame (esivanvar, etnogrlex, kas on ikka samad?; ame ehk hame (etnogrlex, adrastäkkeni, teat särk
särmestusraud (etnogrlex, korvipunumisele eelnev töö, kus kasut lõikeraud, on EKSS, pole MUIS
sarvepill (adrastäkkeni, pole def
sarvesai (adrastäkkeni, pole def, ilmselt sama mis timpsai ehk timp ehk timpu (EKSS
saterkuub (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni; TH satt 'täis, deep', :en ehk [[bonjour??), ÜLEM kuub

–

saun (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
saunakibu (adrastäkkeni
saunalava (etnogrlex,
saunaviht (etnogrlex
saunik (adrastäkkeni

–

savikatus (etnogrlex, ÜLEM katus
savikauss ehk savipütt (adrastäkkeni,
savipõrand (etnogrlex, ÜLEM põrand
savitampsein (etnogrlex, ÜLEM sein, kuhu tambitud savi
searangid (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, ÜLEM rangid
sebaregi ehk Ida-Euroopa regi (etnogrlex, ÜLEM regi
sebavits (adrastäkkeni, reejalaste esimest otsa ja raami ühendav punutis
sedelgas ehk telka (rahvakultlex (!! uuri kas telka on murdes??), etnogrlex, esivanvar
seek (adrastäkkeni
seelik (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
seenetoit (rahvakultlex, $$) (vaid lvwiki lv:Sēņu kulinārija)
seep (rahvakultlex, $$)
sein (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
seinapink (etnogrlex,
seinasäng ehk polut JT SÜN! (etnogrlex, ÜLEM säng
seitsmemagajapäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
seitsmevennapäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
selgnöör ehk emanöör ehk selgpael (etnogrlex, *kalandus
selgrauaga ahing (etnogrlex, ÜLEM ahing
selis ehk äärenöör (etnogrlex, esivanvar, *kalandus
seljakorv (adrastäkkeni, heinte kandmiseks
semmipuu (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni

–

sepahaamer ehk sepahaamrid (etnogrlex,
sepalõõts (etnogrlex
sepik (rahvakultlex, adrastäkkeni
sepikoda (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
sepp (rahvakultlex, $$)
seppel (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, pärja liike, de: Brautkranz, ÜLEM pärg

–

setu (adrastäkkeni
setu elamu (etnogrlex, pikem, *ehitus
Setu sõlg (etnogrlex, ÜLEM sõlg
setverik (rahvakultlex, adrastäkkeni, mahuühik
setvert (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
sidepulkregi (etnogrlex, ÜLEM regi
sidus (etnogrlex, nt lõime põimumise kord
sikuska ehk sikusk (etnogrlex, esivanvar, vs sikuti, *kalandus
sikuti ehk mänguõng ehk sikuska (rahvakultlex, adrastäkkeni, vs sikuska *kalandus
sild (rahvakultlex, $$)
silgukaste (adrastäkkeni
silk (rahvakultlex, esivanvar, adrastäkkeni)
sillakohus (adrastäkkeni
sillakohtunik (adrastäkkeni
silmalaud (rahvakultlex, veise ette, et ei hüpaks üle aia jne
silmiksõlg (etnogrlex, adrastäkkeni, ÜLEM sõlg
silmus (etnogrlex,
silmuskudumine (etnogrlex
silmusnelinurk (rahvakultlex, etnogrlex, teat motiiv, :fi jt: Hannunvaakuna
silmutorbik ehk silmumõrd (rahvakultlex, etnogrlex
simman (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
simmanilaul (adrastäkkeni
simunapäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
sirbiviskamine (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
sirkel (rahvakultlex, $$)
sirp (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
sirvilaud ehk sirvilauad (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
sitikakiri ehk käppkiri (etnogrlex, ca ornament
sitmed ehk hitsmed (etnogrlex, esivanvar, ett, th esi, märkivad jooned v vaod)
sõba ehk sõuke ehk kõrik (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar (ehkki seal on sõba ja kõrik eraldi märksõnaartiklid), adrastäkkeni
sõbakirjutriibuline rahvavaip (etnogrlex,
sõber (etnogrlex, esivanvar
sõbrakaubandus (rahvakultlex) ja sõber (rahvapärases vahetuskaubanduses
sõel ja sari (mitu täh??, rahvakultlex
sõelapõhjakiri (etnogrlex, ca ornament
soemüür ehk truup (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni)
soenurk (etnogrlex, ÜLEM nurk (seinaehitus)
soeõlu (rahvakultlex, etnogrlex
söepüss (etnogrlex
soetapp (etnogrlex, palgi liite vah soon
sõidutekk (etnogrlex, esivanvar)
sõiduvanker (adrastäkkeni, õõtsuva istmelauaga vedruvanker
sõim (mitu täh?, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, loomadele nt servee kuivsööta
sõir (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
sõklad ehk sõkal (adrastäkkeni, kõrreliste õie katteleht: EKSS
sokupill ehk uulepill ehk lehepill ehk kukepill (etnogrlex, esivanvar) e tohupill (rahvakultlex)
sokusarv ehk sikusarv ehk lutusarv ehk karjasarv ehk luik (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni)
soldatikoht (rahvakultlex, $$)
sõlg (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
sõlgpuu ehk penn ehk nõumpuu (pers viki penn (arhitektuur))e nõumpuu (etnogrlex, sarikapaari ühendav puu
sõnajalaõis (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
sõnnikuhark ehk sitaork ehk sõnnikuvigel (etnogrlex, adrastäkkeni
sõnnikukonks ehk sitakikk ehk sõnnikukook (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar), sõnnikukonks ehk sitakikk ehk sõnnikukook (etnogrlex,
sõnnikulaut (etnogrlex,
söödaõng (etnogrlex,
söödata õng (etnogrlex,
söödipõllundus (eesti rahvakult mainib, 2008: algeline maaharimisviis)
sookäru ehk heinakäru (etnogrlex
sookingad ehk sooking (etnogrlex, esivanvar)
sookoll ehk soohaldjas (adrastäkkeni
soolatops ehk soolavakk (adrastäkkeni
soolavakk (rahvakultlex, $$)
söömaaeg (rahvakultlex, $$)
söömavahe ehk söögivahe (rahvakultlex, $$)
Soome kelk ehk tõukekelk (rahvakultlex, $$)
soome leib (etnogrlex,
soome müts ehk rannamüts (etnogrlex, esivanvar)
Soome saan (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
Soome sussid (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, meestel Soome saapad)
soonetasumine (rahvakultlex, $$)
sõõrd ehk sõõrumaa (adrastäkkeni, metsa maharaiumise ja põletamise teel saadud põllumaa, ale]] ehk tulemaa, uhtmaa (etnogrlex); alepõletamine 1,
sõõrik (mitu täh, adrastäkkeni, rasvas küpsetatud rõngaspirukas
soosild (rahvakultlex, $$)
sööt (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
sopiga sõba (etnogrlex, vaiba jalutsipoolne ots
sopp (rahvakultlex, pususeta võrkkott
sora ehk sorakene (adrastäkkeni, väga väike pärl
sorid ehk sorirakmed (rahvakultlex, esivanvar
sõrmnuga (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
sõrmus (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
sorokasveet ehk tsirgupäev (etnogrlex
sorts (adrastäkkeni
sõtse (adrastäkkeni
sõuke (adrastäkkeni
subrik (adrastäkkeni, tüdrukute sügisesed ühistööõhtud
südamekujuline sõlg (etnogrlex,
suga ehk piird (mitu täh?, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, kangaspuude osa
suhkrupea (rahvakultlex, $$)
suiste (etnogrlex, teat parv
suistmeauk (etnogrlex, talveajal kalastuskoht
suitsed (etnogrlex, esivanvar, teatu sõidupäitsed
suitsukast ehk rehelõhn ehk toalõhn (etnogrlex, rehetoa osa
suitsutuba ehk suitsutare (rahvakultlex, esivanvar, adrastäkkeni, $$)
sukad ehk sukk (rahvakultlex, etnogrlex
sukman (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, setu naiste pihtseelik
sulane (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
sulastemaja (etnogrlex, esivanvar); sulasemaja ehk sulastemaja (murretes sulasetare ehk alatare
sulastemaja ehk sulasemaja (rahvakultlex, $$)
süld (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
süldipidu (adrastäkkeni, kõnek
sülepoiss (rahvakultlex, pruudile rüppe vs rüpepoiss (etnogrlex,
suletud kompositsiooniga rahvavaip (etnogrlex,
sulg (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
sulp (rahvakultlex, loomasööt
sült (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
sültkapsad ehk sültkapsas ehk haudekapsad ehk haudekapsas (etnogrlex, esivanvar)
sumbküla (etnogrlex
sump ehk kumm (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
susla (mitu täh, rahvakultlex, adrastäkkeni, nt siirupist jook, mitu täh - kitsarööpmeline rong)
süstik ehk surnuk ehk kotspool (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
süstikukiri (etnogrlex,
sütevakk (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
suupill (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
suur maarjapäev (adrastäkkeni
suur nädal ehk vaikne nädal (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
suur neljapäev (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
suur reede (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
suurauad (rahvakultlex, adrastäkkeni, valjaste suuosa
suurnädal ehk vaikne nädal (etnogrlex, esivanvar
suurpere (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, $$)
suurrätt ehk suurrätik (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
suursaag ehk kahemehesaag ehk nurgasaag (rahvakultlex, $$)
Suur Tõll (adrastäkkeni
suurvarnapulgad ehk suurvarnapulk (etnogrlex, rattaringi tugevdamiseks
suusad ehk suusk (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
süütis (EKSS, tulehakatis; süütevahend
suveköök ehk irrekoda JT SÜN! (etnogrlex, esivanvar; seotud irrekoda etnogrlex; murd paargu, vikis probleem!; s. oli ehituselt sageli püstkoda), Eesti arhitektuur: oskussõnastik, kus ka sün suvekoda
suveköök (rahvakultlex, esivanvar, adrastäkkeni
suviline (adrastäkkeni, suveks palgatud tööline
suvine pööripäev (etnogrlex
suvisted ehk karjasepühad ehk nelipühad JT SÜN! (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar

taak (adrastäkkeni, sõletäis, 1 inimese kandam
taar (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
Taara ehk Tooru (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
taarausuline (adrastäkkeni
taaripudi (etnogrlex
taaritõrs (etnogrlex,
tääv (rahvakultlex, paadi osa
tabanipäev ehk tehvanipäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
tabu (etnogrlex
tael (adrastäkkeni
taevaminemispäev ehk suur ristipäev ehk ristipäev (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
taevaskäijad ehk taevaskäija (adrastäkkeni
tagapõll (etnogrlex, adrastäkkeni
tagid (etnogrlex, *tekstiil
tagumine paar (adrastäkkeni, mäng
tähekiri (etnogrlex,
tähistaevas (rahvakultlex, $$)
tahitisküna (etnogrlex, puuküna, kus tambiti aganaid
Tahk (ihumiskivi) ehk kõvasi (rahvakultlex, esivanvar)
Tahma-Toomas (etnogrlex, esivanvar
taimeaed ehk taimelava (etnogrlex, EKSSi järgi teine täh, EE? vms
täisuks (etnogrlex,
takk ehk takud (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni)
takuhark (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
taldader ehk kossel (etnogrlex,
taldrik (rahvakultlex, etnogrlex, ee pole, vikis on taldrikud
talgud (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
talguline (adrastäkkeni, pole def
talgurahvas (adrastäkkeni, pole def
taliharjapäev ehk talihari (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
talisted ehk talistepühad ehk talistepüha ehk talsipühad ehk talsipüha (adrastäkkeni
talitee (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
tall (etnogrlex, esivanvar
talu (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
taluehitised ehk taluehitis (etnogrlex) või taluelamud või taluhooned (taluhoonete kompleks e talukompleks (EKRR??);
taluõu (etnogrlex
talupere (adrastäkkeni
talveloomus (etnogrlex
talvenoot ehk jäänoot (rahvakultlex, $$)
talvetaat (adrastäkkeni
talvine nigulapäev (etnogrlex
tambilasn ehk aganalasn (rahvakultlex, $$)
tamp ehk tambits (etnogrlex, adrastäkkeni, mitu täh, nt puulabidas
tänavküla (etnogrlex
tang (rahvakultlex, etnogrlex
tang (etnograafia) (rahvakultlex, etnogrlex, hülgepüügi juures abivahend)
tangukast ehk kroovikast (etnogrlex, nt tuulikus kuhu pandi tangud, teatud kast
tanguleem (etnogrlex,
tangupuder (etnogrlex)
tanguvorst (etnogrlex)
tann (mitu täh, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, l-Eesi ja saarte puunõu)
tanu (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
tanunäitamine (etnogrlex, pulmades rahakorjamise komme
tanutamine ehk linutamine (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni, peakate pähe, pruudist sai noorik)
tapper (rahvakultlex, $$)
tara ehk aed (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
tare (adrastäkkeni
tari ehk kalatõke (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
tari ehk kudrustükk (etnogrlex, esivanvar
taru ehk mesipuu ehk linnupuu (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
tarukirves (etnogrlex, pole EKSS, ÜLEM pakktaru, kirves,
tarupuu (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
tarutuur ehk ummikraud (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar)
taruvaik (adrastäkkeni
tattnina (etnogrlex, teatud lamp, oli petrooleumlambi eelkäija
tavandilaulud, tavandilaul (regivärsilised rahvalaulud, EE)
teadmamees (adrastäkkeni, pole def
tee (rahvakultlex, $$)
teemoon (adrastäkkeni, pole def, toidumoon ehk toidupoolis (adrastäkkeni, pole def
teisipäev (etnogrlex, esivanvar
teisipäevtelg (rahvakultlex, $$)
teivaslohisti (etnogrlex,
tekk (etnogrlex, esivanvar, vikis pole seda täh mainitud, naiste õlakate
temp (mitu täh, adrastäkkeni, kanepiseemnepuder, mitu täh
teomehe ase (etnogrlex, ahju juures magamiskoht
teopulk ehk pügalpulk (etnogrlex, vist teat pügalpulk
tessel (rahvakultlex, etnogrlex, :de Dechsel) ja väga sarnane: künakirves ehk kõblas ehk vessim ehk vesim
tihv ehk vöösuga (rahvakultlex, $$)
tiin ehk tessatiin (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
tiisel (rahvakultlex, hoburakendi vahepuu
tikand (rahvakultlex, etnogrlex
tikitud vaip (etnogrlex,
tinarind (adrastäkkeni, metafoor
tindikuivati (rahvakultlex, $$)
tinuline ehk tinulised (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
tirinui (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
tiritamm (rahvakultlex, $$)
tisler (rahvakultlex, etnogrlex) e mööbelsepp e? laudsepp (EEvana 8: 186) viki: puusepatöödest täpsem töötlus) vs puusepp (viki arutelu)
titemüts (etnogrlex
titepuder (adrastäkkeni
titeside (etnogrlex, adrastäkkeni, lapse ümber pael
titevarbad (adrastäkkeni, titepudru jääk, mis saadeti tooja lastele
toatagune aganik (etnogrlex,
tohilakk (etnogrlex, teat mees, ülistas välivalitud häid külgi
tohukuubik (etnogrlex, mänguasi
tohupakk (etnogrlex, paadis hoiti tuld
tohupill (adrastäkkeni, õhukesest kasetohuribast pill
tohusaapad (etnogrlex,
tohuuitmed ehk pullad ehk pullud (etnogrlex,
toidukarp (etnogrlex, esivanvar)
toidukord (rahvakultlex, $$)
toidumoon ehk toidupoolis (adrastäkkeni
toimne sidus (etnogrlex
tökat (rahvakultlex, etnogrlex
tõke (rahvakultlex, etnogrlex
tõkkekott (etnogrlex
toll (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
tollipulk (etnogrlex
tõmbamine (rahvakultlex, röövida naine eesmärgiga abiellu)
tõnisepäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
Tõnn (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
tõnnijoodud (etnogrlex, tõnisepäeval e 17. jaan suured pidustused
tõnnivakk (etnogrlex, adrastäkkeni
tont (rahvakultlex, adrastäkkeni
toober (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
toobrikäru (rahvakultlex, $$)
toobripuu (rahvakultlex, $$)
tool (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
toomapäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
toonela (etnogrlex, adrastäkkeni, ca manala ja manala (etnogrlex, ja manalased (adrastäkkeni, pole def; :en Tuonela
tooni ehk toon (rahvakultlex, etnogrlex, mitu täh??; Tooni vikis: on eesti mütol surmajumal
toop (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, mitu täh, ka jooginõu
tööpink (rahvakultlex, $$)
toosehark (etnogrlex, kasutati ööpüügil
tooselatern (etnogrlex,
toosepüük (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
tooseraud ehk mereraud JT SÜN! (rahvakultlex, etnogrlex, vs tuluseraud (adrastäkkeni, tulealus paadis öisel kalapüügil
toot (rahvakultlex, $$)
tops (etnogrlex, jooginõu, RASKE, TH tikutops, seega mitu täh
topsmüts ehk loomüts JT SÜN! (etnogrlex,
torbik (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
torp (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
tõrs (rahvakultlex, esivanvar, adrastäkkeni, :de Bottich, võru viki ilmselt Tõrdu
torupill ehk kotipill (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
tõrv (rahvakultlex, $$)
tõrvaahi (rahvakultlex, $$)
tõrvas ehk tõrvased (rahvakultlex, etnogrlex
totemism (etnogrlex
tõukekelk (adrastäkkeni
traal (mitu täh, etnogrlex
traalnoot ehk traal (etnogrlex,
tragi (rahvakultlex
treemel (etnogrlex
treipeitel (etnogrlex,
treipink (rahvakultlex, $$)
treng ehk trengid (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
tress (adrastäkkeni, ÜLEM pael
trihvaa (adrastäkkeni
triikpuu (rahvakultlex, puu, millega vili mõõdunõus triiki
triivvõrk (adrastäkkeni
trips-traps-trull (adrastäkkeni
troska (adrastäkkeni, sõiduvanker
tross (ca sama mis vaier, tross on teatud köis. Merenduses tross laialivalguvam (EE)
trou (rahvakultlex, $$)
trükipakk (pakk, mustri tegemiseks, riidele?, rahvakultlex)
trükipakk (rahvakultlex, etnogrlex
trumm (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
tsurr (adrastäkkeni, lastemänguga seotud
tuba (mitu täh. etnogrlex
tubakakott (rahvakultlex, etnogrlex
tubakalaud (rahvakultlex, etnogrlex
tubakanuga (etnogrlex
tuber (rahvakultlex etnogrlex, adrastäkkeni, ilmselt sama mis meskituber, ÜLEM meski
tuhkapäev ehk tuhapäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
tuks (adrastäkkeni, musta õuekoera levinuim nimi
tulbakirves (etnogrlex,
tuleaed (etnogrlex
tulekivi (adrastäkkeni
tulekultus (etnogrlex,
tuleraud (adrastäkkeni
tulihänd ehk pisuhänd (rahvakultlex, $$)
tuljak (etnogrlex
tulup (mitu täh, etnogrlex, esivanvar, sõidukasukas, RASKE? ehk laapkuub ehk laabruk ehk ärmak ehk tulup ehk härmak (esivanvar, adrastäkkeni (ehkki laapkuub ja härmak on eraldi märksõnaartiklid), ÜLEM kuub
tulused ehk tuleraud ehk tulekivi ehk tael (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, sh tael (adrastäkkeni, süttiv materjal), tulekivi (adrastäkkeni, pole def (viki e ränikivi kirj rahvakultuuri tähenduses kui ränikivi endisaegne tööriistamaterjalina ja tulelöömise vahendina, EKSS), sh tuleraud (adrastäkkeni, pole def
tulusekarp (adrastäkkeni, tuluste hoidmiseks
tulusel käimine (adrastäkkeni
tuluselkäimise küna (etnogrlex,
tulusepüük ehk aelkäimine ehk toosepüük (etnogrlex, esivanvar
tuluseraud (adrastäkkeni
tünder (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
tündrimaa (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
tünn (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
tunnamüts (etnogrlex, adrastäkkeni: valge kootud sukkmüts
tupele kutsumine ehk tupelkäimine (etnogrlex, noahoidja kui tupega seotud mäng, *pulmad
tupenuga (etnogrlex, esivanvar)
tupp (etnogrlex, esivanvar, nugade jaoks
Türi suletud kompositsiooniga naastuline vaip (etnogrlex,
turvapost (etnogrlex, kerisahju juures
turvaskatus (etnogrlex, pole seotud turbaga katus
tuttmüts ehk nolkmüts (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
tuudiköis (etnogrlex, kasutat muttnootadel
tuulamine (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
tuulamismasin (etnogrlex
tuulepesa (rahvakultlex, $$)
tuulelipp (etnogrlex
tuulepill ehk tuulekannel (rahvakultlex, $$)
tuulerehala (etnogrlex, väljaehitis rehealuse tagaküljes
tuuleristipäev (etnogrlex
tuuletark (adrastäkkeni
tuulik ehk tuuleveski (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
tuulilehvik (rahvakultlex, $$)
tuuliluud (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
tuulipink ehk ?tuulamispink (adrastäkkeni, pole def
tuulispask (rahvakultlex, $$)
tuumikküla (etnogrlex
tuur (tööriist) (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, tuur) vs jäätuur (etnogrlex
tuusija (etnogrlex, nõid eesti rahvausu, ka rahvaarst
tüvikatus (etnogrlex,

udarmüts ehk kolme sopiga müts (etnogrlex, esivanvar)
ühepajatoit (adrastäkkeni
uhmer ehk tambipakk (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
uhmrinui (adrastäkkeni
uiduhang (etnogrlex,
uig ehk uju (rahvakultlex, esivanvar, adrastäkkeni
uisk (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
uisud (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
ujukid ehk ujuk (etnogrlex, esivanvar)
ujukpaat (etnogrlex, ee, mitte 12: kitsas merepaat, ilmselt pea sama mis ruhi)
ujupaat (etnogrlex,
ujuvad õnged ehk ujuv õng (etnogrlex,
uks (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
uksekang (rahvakultlex, $$)
uksetugi (rahvakultlex, $$)
üksjalg (adrastäkkeni - kehviktalupoeg, mõisale tegi nädala 1 jalateopäeva (ilma hobuseta)
Uku (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
ukukivi (etnogrlex, adrastäkkeni, ohverduseks
ukuvakk (etnogrlex, adrastäkkeni, ohvrialtarina õnnevakk, ÜLEM Uku, vakk
ülalistumine (käsitööõhtu tüdrukuil
ülalistumine (rahvakultlex, $$)
üleadne (adrastäkkeni
ülem-maakohus ehk ülemmaakohus (adrastäkkeni
ülestõusmispüha (adrastäkkeni
üll (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
ulu (etnogrlex, piklik nelinurkne ehitis
umba ehk jauram ehk soku-loku ehk sokuloku (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, vikis halb lahendus!)
umbahi (etnogrlex, adrastäkkeni
ümbervõtmise riie, vt lina (etnogrlex)
umbahi (adrastäkkeni
umbkuub (mitu täh?, rahvakultlex, $$, adrastäkkeni)
umbluu (rahvakultlex, adrastäkkeni, matmata surnuluu
ümbrik (rahvarõivas) (etnogrlex, esivanvar, teatud seelik Saaremaal) e ümbrikseelik (EKSS)
ummik (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, vist ülemmõiste, nõu)
ummiskingad ehk ummisking (adrastäkkeni
und (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
unkaauk ehk karuperseauk ehk ungas JT SÜN! (etnogrlex, esivanvar)
unkalauad ehk unkalaud (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni, vs agerilauad (e agerilaud ehk angerlaud (seotud harilaud etnogrlex), kelbalaud, karuperselaud, ongilaud, tormilaud, viilulaud) (etnogrlex; kas on üldse erinevust, ehkki etnogrlexis on mõlemad märksõnad sees üksteisele viitamata)
unnahark ehk piirits (etnogrlex, kalastamisel hark
unnakook (etnogrlex, teatud konks
untjalg ehk kurujalg (etnogrlex, nt kaeravihkude hakilaadne hunnik, ÜLEM hakk (heinakoristus)
urbanipäev (etnogrlex, esivanvar
üsked (adrastäkkeni, pekstud, kuid veel tuulamata vili, on EKSS
ussikuningas (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
ussimaarjapäev ehk väike maarjapäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
ussisõnad ehk ussisõna (adrastäkkeni
uudsevili (adrastäkkeni, pole def
uuk (etnogrlex, katusest eenduv osa
uurdenuga (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
uurdesaag (rahvakultlex, etnogrlex
uusaasta ehk näärid (etnogrlex, esivanvar
uusad (etnogrlex, esivanvar, teatud püksid

vaalikaigas (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni)
vaalikurikas (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
vaanad ehk vaan? (etnogrlex, teat puukausid
vaat (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, vs aam (ka etnogrlex
vabadik ehk pops (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
vabed ehk juhtmed ehk vabeaed (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, kalavõrkude kuivatamise puud, (esivanvar)
vader ehk ristivanem (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
vaenuköis ehk vaenupael ehk vainuköis (rahvakultlex, adrastäkkeni
vägi (rahvakultlex, $$)
vägikaikavedu (rahvakultlex, $$)
vägilane (adrastäkkeni
vahekamber (etnogrlex,
vahelik (ruum) {vahelik} (esivanvar
vahepala (etnogrlex
vahepulk (rahvakultlex, $$)
vahepuu (rahvakultlex, vankriga seotud; seasuu ehk argiline, keeldeark (kõik need seotud vahepuuga, rahvakultlex)
vahetuskaubandus (rahvakultlex, $$)
vähikivi (rahvakultlex, vähi maos, rahvamed, nt puru silmast
vähimõrd (etnogrlex)
vahipaat (etnogrlex, et jälgida kalaparve
vahr ehk vaher (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
vahukulp ehk vahulusikas (adrastäkkeni, pole def
vaim (mitu täh, rahvakultlex, adrastäkkeni, mitu täh, sh: poiss v naine mõisateolisena
vainu ehk külavainu (etnogrlex, esivanvar
vaip ehk tekk (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar)
vaipseelik (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar) e ca sõuke (adrastäkkeni, villane vaipseelik
vakamaa (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
vakapäev (etnogrlex, teine pulmapäev
vakarahvas (etnogrlex, pruudipoolne pulmaseltskond, L-E-s
vakk (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, vakk (anum)
vaks (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, rahvap pikkusmõõt,
vakuandam (adrastäkkeni, pole def, ÜLEM andam
vakukoormis (adrastäkkeni, pole def
vakuõigus (adrastäkkeni, pole def
vakuraamat (adrastäkkeni
vakus (mitu täh, adrastäkkeni
vald (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
valipill (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
välisund (EEvana: nt sarase piirides kõigil ühtne külvikord, põlluharimisaeg, :en Flurzwang)
valjad (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, :fi valjaat, TEE SYS *rakmed
väljaõmblus (etnogrlex, esivanvar, peakatete ja käiste lilltikand (etnogrlex)
vallamaja (rahvakultlex, adrastäkkeni)
vammus (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, ÜLEM kuub
Vanapagan ehk vanakuri ehk vanatühi (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
vana-aasta ehk uusaastalaupäev ehk uusaasta laupäev (etnogrlex, esivanvar
Vanemuine (rahvakultlex, $$)
vanik (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni, ÜLEM pärg

--

vanker ehk rattad (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, #tehnika
vankri tõstmise kang (etnogrlex,
vankriredel (rahvakultlex, $$)
vankritekk (adrastäkkeni

--

vann (rahvakultlex, etnogrlex, madal laudnõu, pole ee)
vannasader ehk seanina (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni; vannas kui põhiosa: pers)

--

vanutamine (etnogrlex, #tekstiil
vanutamistalgud ehk pers (vanutustalgud) (etnogrlex,
vanutusrull ehk uhtmisrull (etnogrlex, esivanvar)
vanutusrull (rahvakultlex, $$)

--

vaps (adrastäkkeni
vara ehk varad ehk rihvraud ehk seinakass ehk varakass (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
varamine (etnogrlex
värav (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
varbaed (etnogrlex
vardakott (etnogrlex, esivanvar)
varikalad ehk varikala (etnogrlex, esivanvar)
värkraud ehk kabjanuga (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, hobuse kabja voolimine
varn (rahvakultlex, etnogrlex
varrega mänd (etnogrlex
varrud ehk ristsed (rahvakultlex, adrastäkkeni, seos *pulmad
vart (etnograafia) {vart} (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
värten ehk pool (mitu täh, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
värtnapool (adrastäkkeni, pole def
värvimine (rahvakultlex, etnogrlex: villa, lõnga ja kanga puhul; :en dyeing = tekstiili värvimine või pers: riide värvimine
vasar ehk haamer (etnogrlex
vaselised (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
vaskvöö (rahvakultlex, ÜLEM vöö
vastalised ehk vastaline ehk kahvalised ehk kahvaline (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, tulid kaluritele vastu, *kalandus
vastlakukkel (adrastäkkeni
vastlanädal (adrastäkkeni
vastlapäev ehk lihaheitepäev ehk vastlad (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
vastlasõit (adrastäkkeni
vatsk (rahvakultlex, adrastäkkeni, *kokandus
vatt (rahvakultlex, adrastäkkeni, mitu täh, etnogrlex, esivanvar, teatav meeste pihtkuub
vedel ehk lant (etnogrlex
vedemed (rahvakultlex, teat lohisti, ÜLEM lohisti
veehaldjas (rahvakultlex, ÜLEM haldjas
veekäru (etnogrlex, ÜLEM käru
veerik (etnogrlex, esivanvar, kirivöötehnikas äärispael, *tekstiil, ÜLEM äärispael, pael
veersekk (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, vs viirsekk (ilmselt sama asi, ent etnogrlex kaks märksõna
veersilmad (etnogrlex, võrgulina võrgusilmad, *kalandus
vehmer (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, veoais nt härgade vahel
veimed ehk anded (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni, pruudi kingitused; vt kaasavara
veimekimp (etnogrlex, *pulmad
veimevakk (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni, vs annivakk ehk mõrsjavakk (EKSS loeb neid sünonüümideks, aga etnogrlex, ehkki ei ütle, mis erineb!)
vene saapad (etnogrlex, esivanvar, ÜLEM saapad
vene (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
venekirves (adrastäkkeni, venekujuline kivikirves (TEA,
veohärjad ehk veohärg (rahvakultlex, ÜLEM härg
veolatt (etnogrlex, kalanduses kasut latt
veoraamid ehk veoraam (etnogrlex, on EKSS ja seal laiem def, pole MUIS, reele koorma alla pandud, ÜLEM raam

--

verikäkk (adrastäkkeni, #kokandus
verikook (etnogrlex, pole EKSS, pole MUIS, tuntud vaid Viru rannas
verileib (etnogrlex,
verivorst (etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni

--

verssok (adrastäkkeni
verst (rahvakultlex, adrastäkkeni, $$)
vesivagu (rahvakultlex, $$)
vesiveski (rahvakultlex, etnogrlex
veski (rahvakultlex, esivanvar
vest (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
vetevaim (adrastäkkeni, on metsavaimu sõber ja koduvaimu vaenlane
vetukad ehk vetukas (rahvakultlex, *kalandus
vibu (etnogrlex, kalastamisvahend
vibuõng ehk ussõng ehk vaglaõng (etnogrlex, *kalandus
vibutreipink (etnogrlex, pole EKSS, pole MUIS, ÜLEM treipink
videvikupidamine (rahvakultlex, pärast loomade taliamist ja enne valgst, selle süütamist
vihk (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, korrapäraselt kokku seotud viljasülem; fr rukkivihkude ahtmine partele, EE?
viht ehk lõngaviht (mitu täh, rahvakultlex, adrastäkkeni)
vihtlemine (rahvakultlex, $$)
viidipäev ehk viidasepäev ehk viigipäev ehk viitapäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
viilader (etnogrlex, ÜLEM ader
viilork (rahvakultlex, tuulati vilja, ÜLEM hark
viinutamine (rahvakultlex, seotud eeskäija ehk eesvedaja (rahvakultlex
viipsik (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni, *tekstiil
viirastus (adrastäkkeni, pole def
viirsekk (etnogrlex, vs veersekk (ilmselt sama asi, ent etnogrlex mõlemate kohta eraldi märksõnaartikkel
viisik (etnogrlex, Viie vihuga hakk, ÜLEM hakk (heinakoristus)
viiskand ehk viisnurk (rahvakultlex, adrastäkkeni, viienurkne kaunistus; e viislapp (EEvana
viislaid (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, kalapaat, *kalandus
viisud ehk viisk (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
viisuluda (rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
viiul (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
vikat (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
vikatimees (adrastäkkeni
vikerkaar (rahvakultlex, $$)
vikkel (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, silmkoeesemete koekiri, *tekstiil
vikkelsukk (adrastäkkeni, ühevärviline mustriline sukk
vilepill (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni

--

viljaait (adrastäkkeni, pole def, #põllumajandus
viljamõõdud ehk viljamõõt (etnogrlex,
viljaneitsi (rahvakultlex, $$)
viljaniiduk ehk viljaniidumasin ehk viljalõikusmasin (ee
viljasalv (etnogrlex
viljavaim (adrastäkkeni
viljaveovanker (adrastäkkeni, kõrgete külgedega viljavihkude vedamiseks

--

vill (etnogrlex ja täpsem lambavill
villavakk (rahvakultlex, adrastäkkeni, ÜLEM vakk
villkopp (adrastäkkeni, pika varrega puuämber
viltsaapad ehk viltsaabas (adrastäkkeni, pole def?
vingerdi (etnogrlex, väike käämer, pole EKSS, on MUIS, ÜLEM käämer
vinn (etnogrlex, kaevu lähedal olev ristpuu
vinnakaev (adrastäkkeni
vinnal ehk vigla (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, teat puur
virmalised ehk põhjavalgus (rahvakultlex, $$)
viruskundra (adrastäkkeni, majahaldjas, ahjuvaim, lastehirmutaja
viskel (adrastäkkeni, puukühvel, visati vilja
vispel (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar)
vitsahammas ehk vitsakonks ehk vitsaküüs (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar: äärevitsa pealetõmbamiseks, vist :de: Bandhaken)
vitsajärg ehk vitsavestmispink (rahvakultlex
vitsik (etnogrlex, esivanvar, laudnõu
vitsmõrd (etnogrlex, *kalandus
vitsratas (etnogrlex, rattaringiga ratas puust painutatud, on EKSS, pole MUIS, vaja pilti!, ÜLEM ratas
vitssõlg (etnogrlex, ÜLEM sõlg
võik (adrastäkkeni, kollaka karvaga hobune
võikirn (etnogrlex, adrastäkkeni
võimänd (adrastäkkeni,
võimasin (rahvakultlex
võinädal (rahvakultlex, $$)
vokiratas (etnogrlex, ÜLEM vokk
vokk (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni
volbripäev (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
võllad ehk noodahargid ehk kõrendid (etnogrlex, *kalandus
võlliga kaev ehk väntkaev ehk võllkaev (etnogrlex, adrastäkkeni, ÜLEM kaev
voluk (etnogrlex, teatav võrkpüünis, *kalandus
vöö (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
voodi ehk säng (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
vooditekk (etnogrlex, esivanvar, ÜLEM voodi, tekk
vöökudumine (etnogrlex)
voolmed (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
vöömõõk (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, *tekstiil
voor (rahvakultlex, reas liikuvad koormaveokid, th vooriskäimine nt 17-19. saj kui linnadesse veeti vilja, viina (viinavoor, EKSS) (rahvakultlex; killavoor (ref??, EKSS: endisaegne vedu voorihobustega)
vöörmünder (adrastäkkeni
vöötihv ehk vöösuga (etnogrlex, esivanvar, *tekstiil

--

võrguhark (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, #kalandus
võrgujaht (etnogrlex)
võrgukast (rahvakultlex, $$)
võrgukivi ehk võrgukivid (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, selise külge pandud (etnogrlex, esivanvar
võrgukudumine (etnogrlex)
võrgulaev ehk võrgupaat (rahvakultlex
võrgulina (etnogrlex)
võrgumaja ehk võrgukuur (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar
võrgutähis (etnogrlex, esivanvar)
võrguuitmed ehk võrgukorgid (etnogrlex)
võrk (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni, EE?
võrkpüünised ehk võrkpüünis (etnogrlex)
võrkmüts ehk sudimüts ehk õlletegemise müts (etnogrlex, ÜLEM müts
võrksump (etnogrlex, *kalandus, ÜLEM sump
võrkvöö (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, ÜLEM vöö

--

vormirõivastus ehk vorm (riietus) ehk munder (ee, vikis segadus)
vorst (rahvakultlex, $$)
võsaraud ehk võsavikat ehk võssai (rahvakultlex , etnogrlex, esivanvar, adrastäkkeni, ÜLEM vikat
vuristi ehk suristuspuu (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar, hobuse hirmutamise vahend, mänguasi, on EKSS
vurr (mitu täh, rahvakultlex, etnogrlex, adrastäkkeni
vurrpuur (rahvakultlex, etnogrlex, esivanvar