Laat

Allikas: Vikipeedia

Laat on kindlas kohas perioodiliselt peetav suur turg, kus tavaliselt toimub lisaks ostule-müügile ka mitmesuguseid lõbustusi.

Maal pakuvad laadad väiketootjatele võimalust müüa korraga suuremale hulgale ostjatele kui neil muul ajal võimalik oleks, ostjad aga leiavad palju kaupu ühest kohast. Eriti olulised olid laadad maamajandusele enne väikepoodide võrgu arengut. Linnades, kus toimib igapäevane suuremahuline kaubandus, on laatadel pigem meelelahutuslik funktsioon, ehkki oluline on ka suur valik käsitööd ja põllumajandussaadusi. Tänapäeval korraldatakse linnades laatu sageli suuremate pidustuste raames, näiteks Tallinnas vanalinna päevadel ja Tartus Hansalaadana Tartu Hansapäevade ajal. Enamasti toimuvad laadad suvel.

Eesti kõige kauem iga-aastaselt korraldatud laat on Antslas toimuv Hauka laat, mis pärineb 1960. aastatest. 1994. aastast alates toimub Hauka Laat Antsla kesklinnas.[1] Tuntud laatu on teisigi, näiteks Lindora laat leidis esimest korda aset 1920. aastate alguses[2].

Tüüpilised laadalõbustused on õnneloos, karussell, osavusmängud ja jõukatsumised.

Kultuuris[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirevuse ja melu tõttu kõneldakse laadast tihtipeale ka sümbolina. Tuntud on Briti kirjaniku William Thackeray romaan "Edevuse laat".

Traditsiooniliste laatade eeskujul nimetatakse tänapäeval laatadeks ka mitmesuguseid messe ja kitsa valdkonna ürituse. Näiteks korraldatakse õpilasfirmade laatasid, taaskasutuslaatasid ja kasutatud sporditarvete laatasid. Rahvusvaheliselt on levinud raamatulaadad nagu iga-aastane Göteborgi raamatulaat ja Frankfurdi raamatulaat.

Laatasid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]