Nädal

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ajaühikust. Ajakirja kohta vaata artiklit Nädal (ajakiri).

Nädal on ööpäevast pikem ja kuust lühem ajaühik, mille kestus on enamikus kultuurides 7 ööpäeva: esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev, pühapäev.

Sõna nädal on slaavi päritolu, aluseks vanaslaavi pühapäeva nimetus nedělja – ei tee (tööd). Soome keele viikko pärineb muinasgermaani sõnast *weyg- (painutama, pöörama, tuul, saak).

Laialt kasutust leidnud seitsmepäevane nädal põhineb seitsmepäevastel Kuu faasidel ja on Lähis-Ida päritolu. See pärineb iidse Baabüloni (Paabeli, Babeli, Bab-ili) ajast 6. sajandist eKr, kust levis ühes raamatu-uskudega üle maailma. Tuntakse ka kolme-, nelja-, viie-, kuue-, kaheksa-, üheksa-, kümnepäevaseid nädalaid.

Eestlaste muinasaegne nädal oli tõenäoliselt viiepäevane (ühe käe sõrmede järgi): esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, viiespäev (vadja viddezpäivä, vrd. vepsa pätnic, vene пятница). Üleminekul seitsmepäevalisele nädalale viiespäev asendus reedega (germ. Freitag, ilmselt emand-jumalannast Freyjast, näiteks liivi breidig või siis M. Vasmeri Russisches etymologisches Wörterbuch järgi ladina sõnast feria ehk pidulik päev), lisandusid laupäev (vanapõhja laugr/laug ehk saun, seega saunapäev ehk pesupäev, samas liivi puol päävä, võro puulpäiv ehk puulpühä) ja pühapäev.

Samas pole välistatud võimalus, et reede kandis viiepäevases nädalas pühapäeva nime, mis reede ja laupäeva lisandumisel nihkus kahe päeva võrra edasi.

Huvipakkuv on seik, et kolmapäev kannab ka kesknädala nime (vrd. soome keskkiviikko), mis jääb viiepäevalise nädala puhul selle keskele, seitsmepäevase nädala puhul aga seab nädala esimeseks päevaks pühapäeva ja viimaseks laupäeva.