Kärbis
|
See artikkel räägib üldmõistest; tantsu kohta vaata artiklit Kärbis (tants) |
Kärbis oli vilja, heina, linade jms kuivatamiseks kasutatud kuni 2 m pikkune oksatüügastega tugipuu[1]. 19. sajandi teisel poolel hakati asendama oksatüükaid tapitud pulkadega.
Kärbised paigaldati kas üksikuna või ridade kaupa. Viimasel juhul nimetati püsttoestiku rida, kus kärbised olid omavahel lattidega ühendatud, sardiks[1]. Tapitud pulgad (pikkus kuni 35 cm) paigaldati tugipuusse ristuvatena, mitmes kõrguses. Kärbised löödi maa sisse ca poole meetri sügavuselt, et nad raskuse all viltu ei vajuks ning neile paigaldati kuivamiseks kooniliselt kuhjatud vilja, heina jne, mis kattis kärbise täielikult.[2] Põhja-Eestis nimetati püramiidjalt paigaldatud vilja- või heinakuhilat samuti kärbiseks.
Eesti alal võeti 19. sajandi lõpul kärbiste asemel kasutusele teised puitkonstruktsioonid,[1]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 112
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Kirjastanud Õie Ränk. Lk 85
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Kärbis Eesti Muuseumide Infosüsteemis