Rukkirääk
| Rukkirääk | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Crex crex (Linnaeus, 1758) |
||||||||||||||
 Pesitsusala
Sinine = Talvitusala |
Rukkirääk (Crex crex) on väike lind ruiklaste sugukonnast.
Rukkiräägu nimi tuleneb sellest, et tema häälitsust võib kirjeldada "krääkimisega" – 2-silbiline "krääk krääk".
Erinevalt teistest ruiklastest ei pesitse rukkirääk märgaladel, vaid niitudel ja haritavatel maadel. Tema pesitsusala hõlmab suure osa Euroopast ja Lääne-Aasia aladest, talvitub Aafrikas.
Tänapäeval on intensiivse põllumajanduse ja varajase niitmise (enne linnu pesitsemise lõppu) tagajärjel linnu arvukus Lääne-Euroopas ja Eestis tugevasti langenud.[2] Eestis on ta suhteliselt laialdaselt levinud, kuid kuulub III kaitsekategooriasse.
Sisukord |
Välimus [muuda]
Rukkiräägul on lühike nokk. Linnu üldpikkus on 16–18 cm, tiibade siruulatus 32–35 cm. [3]
Eluviis [muuda]
Tema toidu moodustavad muu hulgas putukad, seemned, lehed.
Sümboolika [muuda]
Aastal 1995 valiti rukkirääk Eesti aasta linnuks.
Viited [muuda]
- ↑ BirdLife International (2010). "Crex crex ." IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2008.
- ↑ Rääkusid on väga väheks jäänud, EPL, 24. september 2010
- ↑ Jonsson, L. Euroopa linnud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2000, lk 182-183
