Maarahvas
Maarahvas on eestlaste varasem endanimetus, mille päritolu on kohta on eri hüpoteese.
Tänapäeval kasutavad nimetusi "maarahvas" ja "Maavald" peamiselt maausulised ja taarausulised.[viide?] Tavakeeles tähendab "maarahvas" maal, väljaspool linna elavaid inimesi, vastandina linnarahvale ehk linlastele.
|
Etümoloogia [muuda]
Liitsõna osadest maa on eeldatavasti vana ning uurali keeltele ühine, rahvas on vanaskandinaavia (þrawwas - täiskasvanud inimesed) laen läänemeresoome keeltes.[viide?]
Teisalt võib maarahvas tuleneda vanemas kirjasõnas tuntud mõistest Eesti-maa rahvas, millest algus "Eesti" on välja jäänud ning maa ja rahvas liitunud.[viide?]Jürgen Beyeri järgi on tegu tõlkelaenuga keskaja saksa sõnast Landvolk (põlisrahvas).[1]
Nimetused Eesti, eestlane ja eesti keel on pärit saksa keelest (arvatavasti germaani tüvest, mis tähendas 'ida'[viide?]) ning muutusid eesti keeles üldkasutatavaks alles rahvusliku ärkamise käigus 19. sajandi keskpaiku.
Viited [muuda]
- ↑ Jürgen Beyer. Ist maarahvas (‚Landvolk‘), die alte Selbstbezeichnung der Esten, eine Lehnübersetzung? Eine Studie zur Begriffsgeschichte des Ostseeraums. // Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung 56 (2007), lk 566–593
Vaata ka [muuda]
Kirjandus [muuda]
- Paul Ariste. Maakeel ja eesti keel. // Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria 2. Tallinn 1956, lk 117–125
- Riho Grünthal. Livvistä liiviin. Itämerensuomalaiset etnonyymit. Castreniumin toimitteita 51. Helsinki: suomalais-ugrilainen laitos, Suomalais-Ugrilainen Seura 1997, lk 184–240
- Jürgen Beyer. Ist maarahvas (Landvolk), die alte Selbstbezeichnung der Esten, eine Lehnübersetzung? Eine Studie zur Begriffsgeschichte des Ostseeraums. // Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung 56 (2007), lk 566–593
