Jõuluvana

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.

Jõuluvana e.Jõulumees

Heasüdamlik, pika valge habemega tugevat kasvu vanem mees, kes sõidab hoburakendil (ka põhjapõdrarakendil) jõululaupäeval ( 24. detsembril) kingikotiga perest perre mööda teed, nagu aus ja julge mees kunagi ning jagab kingitusi (eriti headele lastele). Mõnedes riikides liigub ta aga põhjapõtradega rakendil müstiliselt katuselt katusele lennates ning jagab kingitusi vargsi korstna kaudu ega julge end kellelegi näidata (nagu varas). Eestis julgeb jõuluvana aga ennast pererahvale näidata ja küsida ka kingituse eest salmi, laulu vms etteastet. Elab Lapimaal Korvatundrul. Inimesed ei tohi minna lähemale kui 5 km Korvatundrust.

Nimetus ja traditsioon on saanud alguse pühaku Nikolause järgi (Sankt Nicolaus) ja levinud nõnda üle ilma ka paljudesse keeltesse.

Nikolaus elanud Myra linnas Väike-Aasias. Linnas elanud ka kaupmees, kellel olnud kolm tütart. Kaupmees laostus, ega saanud tütardele kaasavara anda. Seetõttu ei saanud tüdrukuid mehele panna ja isal ei jäänud muud üle, kui leppida kokku, et tüdrukud lõbumajale müüa. Kui Püha Nicolaus seda aga kuulis, hakkas tal tüdrukutest hale ning võttis kukru kuldrahaga ja viskas selle öö varjus läbi akna naabermajja. Naabrimees tänas jumalat ja sai esimese tütre mehele panna. Siis kordus kõik veel kaks korda, kuni kolmanda korra ajal mees avastas heategija.

Teises legendis jutustatakse kuidast Püha Nikolaus päästab lapsi, jagab neile kingitusi ning hoiatab meremehi ohtude eest. Kord kui Myra linnas valitses nälg, seisid sadamas viljalastis laevad. Nikolaus veenis meremehi jätma igasse laeva vaid sada külimittu vilja, ülejäänu aga vaestele jagama. Ta kinnitas, et kaalumisel puudujääki ei märgata. Meremehed tegidki nõnda ja ei kahetsenud tehtut. Aastaid hiljem valis Myra linn Nikolause oma piiskopiks. Ka kõrge aukandjana hoolitses ta vaeste eest ja jagas lastele kingitusi. Jõuluööl aga jättis kingid kotiga ukse taha trepile. Pärast surma kuulutati Nicolaus pühakuks, ning tema surmapäeva (6. detsember) hakati tähistama nigulapäevana. Nikolaus maeti Myra linna. 11. sajandil kaevati Nikolause laip välja ja viidi Itaaliasse Bari linna, kus ta on tänini. Nikolaus on mh. kaupmeeste kaitsepühak, seetõttu on palju Niguliste kirikuid, mh. Tallinnas, Pärnus ja Viru-Nigulas.

Jõuluvana (jõulumees) nimetus levis laiemalt kasutusele 18. sajandil. Kuni selle ajani tõi kinke jõululaps, nagu see tänapäevalgi veel mõnes piirkonnas tavaks on. Enamikes kohtades asus jõululapse kohale siiski jõuluvana ning sellele aitas Saksamaal suuresti kaasa Heinrich Hoffmanni 1835. aastal kirjutatud lauluke „Homme tuleb jõulumees”

Varem on Eestis jõuluvana ülesannet osaliselt täitnud jõulusokk.

Oma kaasaegse, rahvusvaheliselt levinud puna-valge välimuse sai jõulumees aga 1932. aasta Coca-Cola reklaamikampaaniast. Kuigi, punast pikka, pea maani ulatuvat kuube (mantlit) kandsid jõuluvanad mõnel pool ka enne seda reklaami. Aga Coca-Cola (punane maskott sobis firma stiilga ideaalselt) lõikas kuue lühikeseks jopeks, et lõunamaal (kes siis karmi pakase käes Cocat joob) tal liialt palav ei oleks, kohendas veidi jõuluvana habet, pani jalga punased püksid ja nii ta üleilmselt tuntuks saigi.