Vastlakukkel

Allikas: Vikipeedia
Vastlakukkel.

Vastlakukkel on traditsiooniline küpsetis, mida valmistatakse Skandinaavias ja Baltimaades vastlapäeva puhul või laiemalt paastu ajal. Eestis on kuklid tuntud eelkõige vastlatoiduna.

Vastlakukleid tuntakse Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Islandil, Fääri saartel, Eestis, Lätis, Leedus ja mõnes Saksamaa piirkonnas.

Nimetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rootsis on nende nimeks semla või fastlagsbulle, Soomes laskiaispulla, Taanis ja Norras fastelavnsbolle, Lätis vēja kūkas. Rootsikeelne sõna semla (mida kasutatakse ka inglise keeles) tuleneb saksa sõnast Semmel mille aluseks oli omakorda ladina semilia - nõnda nimetati kõige peenemat sorti nisujahu. Rootsi lõunaosas (Skånes) ja soomerootslaste seas nimetatakse neid fastlagsbulle, mis tähendab paastuajakukleid (samuti kui ka fastelavnsbolle, laskiaispulla ja skoone fastelann).

Koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küpsetis valmistatakse pärmitaignast ja kaunistatakse vahukoorega. Mitmel pool kasutatakse kuklites kardemoni, martsipani, mandlipuru või vaniljekreemi.

Algselt olid vastlakuklid vaid saiakesed, mida söödi kuuma piima sees. Rootsis kandis see toit nime hetvägg, keskalamsaksa keeles hete Weggen ("kuumad kiilud") ja saksa keeles heisse Wecken ("kuumad saiakesed", rahvaetümoloogia järgi "soemüür").[1][2][3]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Traditsiooniliselt söödi vastlakukleid ainult vastlapäeval kui viimast pidutoitu enne kevadist paastu. Jäik paastust kinnipidamine kadus aga pärast reformatsiooni. Tänapäeval müüakse vastlakukleid paljudes toidu- ja kondiitripoodides jaanuarist kuni lihavõteteni. Rootsis tarvitatakse aastas keskmiselt viis poest ostetud vastlakuklit inimese kohta (lisaks kodus küpsetatud kuklitele).[4]

Rootsi kuningas Adolf Fredrik suri 12. veebruaril 1771 seedeprobleemidesse, kui oli söönud vähki, kalamarja, hapukapsast, suitsuheeringat ja šampanjat ning lõpetanud pidusöögi 14 portsjoni hetvägg'iga, mis oli kuninga lemmikmagustoit.

Euroopa päeval 2006. aastal valiti vastlakuklid esindama Soomet Café Europe'i projektis, mille algatas oma eesistumise ajal Austria.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]