Peremärk

Allikas: Vikipeedia
Valik peremärke
Saaremaa peremärke

Peremärk on perekonna omandit tähistav märk.

Peremärke on kasutatud kalapüügiriistade, viljakottide, riideesemete, põllutööriistade jt. esemete märkimiseks.

Peremärk oli päritav. Kui pere jagunes, pärandus põhitalu märk koos mõningate muudatustega tütartaludele.

Rahvapärased nimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õuemärgid, märgid, majamärgid, mergid, võrgumärgid, puumärgid, talumärgid, viljakotimärgid jne.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võrgumärgid Koguva rannalt

Peremärkide kasutamine võis alguse saada juba ajal, kui paljud inimesed hakkasid koos põldu harima, karja kasvatama või kala püüdma. Sellisel hetkel tekkis vajadus enda eraomandi märgistamise vastu ja selleks võeti kasutusele igale perele ainuomane märk ehk peremärk.

Peremärkide kasutamine Eestis hakkas vähenema seoses kirjaoskuse levikuga 19. sajandil. Tänapäeval võib leida kasutuses olevaid peremärke tavaliselt vaid rannaäärsetes külades, kus peremärke leidub veel kalavõrkude ujukitel.

Paljud peremärgid on sarnased ruunidega.[1]

Leviala[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peremärke on kasutatud nii Euroopas, Aafrikas, kui Põhja-Ameerikas.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Paul Ariste. Talupoegade peremärke XVII sajandi lõpult allkirjadena kaebusele Pühalepa pastori vastu. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat XV, Tartu 1947, lk 162–165
  • Sirje Pallo. Eesti peremärgid, Tallinn 2006

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]