Vorst

Allikas: Vikipeedia
Erinevaid vorste

Vorst on lihatoode, mis algupäraselt kujutab enesest maitsestatud, enamasti nitriti sisaldav, keedusoolaga soolatud hakkliha- või tangupudru-seguga täidetud sooli. Tänapäeval asendatakse sooled tihti odavamate, mitmesugustest kunstmaterjalidest kestadega.

Vorstid jagunevad keeduvorstideks, suitsuvorstideks ja toorvorstideks. Esimesi keedetakse või kuumutatakse valmistamise käigus, viimased valmivad pikemat aega kas bakterite toimel (salaami) või neid kuivatatakse, suitsuvorste suitsutatakse.

Väikesi vorste süüakse kuumas vees soojendatuna või pannil ehk ahjus praetuna (aga samuti grillituna) iseseisva toiduna.

Suurema läbimõõduga kõva sisuga vorste tarbitakse viilutatuna, näiteks võileivakattena.

Omaette vorstid on pehme, pasteeditaolise määritava sisuga (maksavorst).

Eriti rikkalikult leidub erinevaid vorstisorte Saksa köögis, keskaegsest alamsaksa keelest pärineb ka eesti sõna 'vorst'.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]