Läkiläki

Soome sõdurid talvesõjas läkiläkidega

Nõukogude sõjaväevormi karusnahast läkiläki

Läkiläki Vepsamaal kuivamas

Läkiläki (murretes ka karbus) on allapööratavate karusnahksete kõrvadega talvemüts.

Kasutus

Põhja-Euroopas on kõrvadega talvemütsid laialdaselt tuntud mitmesugustes variantides. Lätis on sarnase mütsi leide juba I aastatuhande lõpust. Eestis oli läkiläki kõige levinum meeste talvemüts ning seda kasutatakse tänini.

Valmistamine

19. sajandil tehti läkiläkid tumedast kodukootud kalevist või ka mustast parknahast. Mütside lambanahkse voodriga pealagi oli ümara kujuga ning see õmmeldi kokku neljast siilust. Läkiläki kõrvad, mis olid pealael paelaga kokkuseotavad, ja mütsi kuklataguse kitsam ääris olid mustast lambanahast ning need sai koos vajaduse järgi alla käänata või üles tõsta. Jõukamatel talumeestel oli lambanaha asemel rebase- või saarmanahk.

Mütsidest oli Eestis läkiläkiga kõige sarnasem lontmüts.

Vaata ka

Peakatete loend Eestis varem kantud vanemat tüüpi mütse: härjasüdamemüts kabimüts kikk-kõrvamüts ketasmüts lontmüts murumüts nelja sopi müts nokkmüts

pottmüts punane kübar rannamüts ratasüll rumm-müts sariküll topsmüts tuttmüts udarmüts võrkmüts

Välislingid

• Läkiläki Saaremaa Muuseum

 Läkiläki – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis