Vikerkaar

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib optilisest nähtusest; ajakirjade kohta vaata artikleid Vikerkaar (ajakiri) ja Vikerkaar (ajakiri 1922)

Vikerkaar
Rainbow formation.png

Vikerkaar on optikanähtus, mis inimesele paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana.

Vikerkaare põhjustab päikesekiirte eri lainepikkustel erinev murdumine ja peegeldumine ligikaudu kerakujulistelt vihmapiiskadelt vihmaseinal või vihmapilves, kui päikesevalgus langeb viimasele vaatleja selja tagant. Atmosfääris iga veepiisk toimides nagu prisma lahutab valge valguse erineva lainepikkusega komponentideks ja kui selline lahutamine toimub paljudes miljonites piiskades, siis ilmubki taevasse vikerkaar.

Hästi nähtava peavikerkaare kõrval on mõnikord näha nõrgemat, ümberpööratud spektriga kõrvalvikerkaart.

Mõnikord ei moodustu vikerkaar mitte otseste päikesekiirte, vaid kuukiirte arvel (kuuvikerkaar).

Kõik vikerkaare vormid kuuluvad optiliste atmosfäärinähtuste hulka.

Tavaliselt eristatakse vikerkaarevärve lainepikkuse kahanemise järjekorras seitset värvust: punane, oranž, kollane, roheline, sinine, tumesinine ja violetne. Enamasti ei ole siiski neid kõiki võimalik eristada. Nende värvuste kasutamise vikerkaare kirjeldamisel kinnistas Isaac Newton, kes 1672 avaldas artikli "A new theory about light and colours".

Vikerkaar saab tekkida üksnes siis, kui päike ei ole horisondist kõrgemal kui 40°.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]