Mängukaardid

Allikas: Vikipeedia
Mängukaardid

Mängukaardid (argikeeles ka: kaardid) on tavaliselt ristküliku-kujulised, ümardatud nurkadega, tugevast paberist või plastikust valmistatud käepärased vahendid kaardimängude mängimiseks.

Mängukaartide komplekt ehk kaardipakk koosneb ühesuurustest, erineva esikülje ja ühesuguse tagaküljega mängukaartidest. Mängukaartide mõõtmed on enamasti kas "pokkeri mõõdus" (2½ tolli × 3½ tolli, umbes 63 mm × 87 mm) või "bridži mõõdus" (2¼ tolli × 3½ tolli, umbes 56 mm × 87 mm). Mängukaardid võivad olla ka väiksemas mõõdus (tavaliselt 1¾ tolli × 2⅝ tolli, umbes 44 mm × 66 mm) või ka suuremas mõõdus kaarditrikkide jaoks.

Mängukaarte kasutatakse kaardimängude mängimiseks, aga ka kaarditrikkideks, ennustamiseks, hasartmängudeks, kaardimajakeste ehitamiseks, kollektsioneerimiseks jne. Mängukaardid võivad olla temaatilised: poliitilised, kultuurilised, hariduslikud, erootilised, pornograafilised vmt.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mängukaardid arvatakse olevat pärit Hiinast. Koos paberi leiutamise ja kasutuselevõtuga hakati Hiinas mitmesuguste mängude mängimiseks kasutama mängukaarte. Varem kasutusel olnud puidust, mineraalidest, elevandiluust või muust materjalist kivide asemel võeti kasutusele paberist vahendid. Mitmete Hiina traditsiooniliste mängude (Mahjong jt) kivide komplekt oli sarnane praegu tuntud kaardipaki mastide ja numbrite komplektiga.

Euroopasse jõudsid mängukaardid läbi Lähis-Ida ja araabiamaade. Esimesena kasutati tänapäeval tuntud mängukaarte 14. sajandil islamlikus Hispaanias. Sealt levisid need aastatel 1375 kuni 1380 laialdaselt kristlikus Euroopas.

Kaardipakk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mängukaartidest koosnevaid kaardipakke on erinevates maades ja kultuurides erinevaid.

Anglo-ameerika kaardipakk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anglo-ameerika ehk prantsuse kaardipakis jagunevad kaardid neljaks mastiks: ruutu (), risti (), ärtu () ja poti (pada) (). Mastid jagunevad omakorda punasteks (ärtu ja ruutu) ning mustadeks (risti ja poti). Igas mastis on numbrikaardid numbritega 2 kuni 10, pildikaardid (soldat, emand, kuningas) ning äss. Igas mastis on seega 13 kaarti ning kokku on anglo-ameerika kaardipakis 52 mängukaarti. Nendele võib lisanduda 1 või 2 jokkerit.

Saksa-austria kaardipakk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksamaal ja Austrias kasutatakse sarnase struktuuriga kaardipakke, erinevus on vaid mastide kujutistes ja nimetustes.

Itaalia kaardipakk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Itaalias kasutatakse erinevate mastide nimetuste ja kujundustega kaardipakke, milles on tüüpiliselt 40 kaarti (igas mastis 10). Numbrikaartidena on kasutusel vaid numbrid 2 kuni 7.

Hispaania kaardipakk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hispaanias, samuti paljudes hispaaniakeelsetes maades kasutatakse kaardipakki, milles numbrikaartidest puudub "10", seega on igas mastis 12 kaarti, kokku 48 kaarti. Mängitakse ka mänge 40 kaardiga, mispuhul eemaldatakse ka "üheksad" ja "kaheksad".

Jaapani kaardipakid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaapanis kasutatakse peamiselt kahte tüüpi kaardipakke erinevate mängude mängimiseks.

  • Hanafuda kaardipakk koosneb 48 kaardist, mis jagunevad 12 masti vahel, igas mastis on 4 kaarti kolmest erinevast tüübist.
  • Kabufuda kaardipakk koosneb 40 kaardist, mis jagunevad 4 masti vahel, igaühes 10 numbrikaarti.

UNO kaardipakk[muuda | redigeeri lähteteksti]

UNO on 1971. aastal leiutatud kaardimäng, milles kasutatakse 108 kaardist koosnevat pakki. Kaardid jagunevad 4 mastiks (värviks): punane, roheline, sinine ja kollane. Igas mastis on numbrikaardid 0 kuni 9 ning 3 "preemiakaarti"; lisaks veel spetsiaalsed kaardid. Λ

Taroki kaardipakk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tarokikaardid mängija käes

Taroki kaardipakk koosneb tavaliselt 78 kaardist, mis jaguneb Suureks Arkaaniks (21 + 1 kaarti) ja Väikeseks Arkaaniks (56 kaarti), mis jaguneb omakorda neljaks mastiks, igaühes 14 kaarti. Väikese Arkaani mastide kaardid on numbrikaardid numbritega 2 kuni 10, neli pildikaarti ning äss. Tänapäeval kasutatakse taroki kaarte peamiselt ennustamiseks.

Muud[muuda | redigeeri lähteteksti]

1970. aastate lõpus olid eesti laste hulgas populaarsed kaardimängud Must Notsu, "Narr" ja Ott, mis kasutasid 33 kaardist koosnevaid kaardipakke. Olenevalt mängust olid kaardid kas loomapiltidega või kujutasid keskaegseid ameteid või liiklusmärke. 32 kaarti moodustasid sarnased paarid, üks kaart pakist oli üksik ja kujutas mängu "nimitegelast".

1980. aastate lõpus olid kooliealiste hulgas levinud erinevate tehnikavahendite (autod, mootorrattad, laevad, lennukid) piltide ja tehniliste andmetega kaardid, millega mängiti Linnade põletamise-laadset mängu ja mille kaardipakil polnud kindlat suurust. Et need kaardid olid välismaist päritolu ning raskesti kättesaadavad, siis loodi ilmselt paljuski nende kaartide eeskujul analoogiline Lipukaartide mäng, mille kaardid tegid koolilapsed käsitsi ja mis sisaldasid erinevate riikide lippude, pealinnade, pindala, rahvastiku ja mõnede teiste parameetrite andmeid.

Tõlgendus[muuda | redigeeri lähteteksti]

52 kaarti sümboliseerivad aastas olevat 52 nädalat, 4 masti aga aastaaegu, värv must ja punane meest ja naist. Kaardipakis olevad 12 pildiga kaarti sümboliseerivad aasta 12 kuud.[viide?]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]