Kärp

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib loomast, rautatud sõjanuia kohta vaata artiklit Kärp (nui) ja kirjastuse kohta Kärp (kirjastus).

Kärp

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Kiskjalised Carnivora
Sugukond Kärplased Mustelidae
Alamsugukond Päriskärplased Mustelinae
Perekond Kärp Mustela
Liik Kärp
Binaarne nimetus
Mustela erminea
(Linnaeus, 1758)

Kärp
Kärp Muhus. Pildistas Jaan.
Kärp pärast suplust meres. Pildistas Jaan.

Kärp (Mustela erminea) on kärplaste sugukonda kärbi perekonda kuuluv kiskja. Rahvasuus on teda kutsutud ka lahitsaks ja hermeliiniks.

Kärbi levila ulatub Iirimaast, Püreneedest ja Alpidest üle suurema osa Euroopast. Kärp ei ela Balkanil ja Türgis. Venemaa Euroopa-osas ulatub kärbi levila Põhja-Jäämere rannikust kuni Volga ja Doni alamjooksuni ja Araali mere põhjarannikuni, kuid Krimmis kärpe ei ela. Aasias elavad kärbid Kaukaasias, Kasahstanis, Afganistanis, Kirde-Hiinas, Mongoolias ja Põhja-Koreas kuni Kamtšatka, Sahhalini ja Hokkaidoni. Kärp asustab ka Gröönimaad ja peaaegu kogu Põhja-Ameerikat. Eestis võib kärpi kõikjal kohata, kuid ta pole kuigi arvukas.[1]

Kärbi konkurent toidu ja elupaiga osas on nirk. Ka nende levila kattub suuresti. Levila lõunaosas on nirk kärbist märksa arvukam, põhjaosas aga vastupidi. Suurima asustustiheduse saavutab kärp Lääne-Siberi ja Põhja-Kasahstani metsasteppides.[1]

Kärbil on teadaolevalt 34 alamliiki. Uuemad uuringud näitavad, et tegu on hoopis kolme erineva liigiga. Selle kohaselt levib Euraasias 18 alamliigiga esindatud Mustela erminea ning Põhja-Ameerika keskosas 13 alamliigiga Mustela richardsonii. Alaska kaguosas Walesi printsi saarel ja Briti Columbia Haida Gwaii saarestikus elab aga kolme alamliigiga Mustela haidarum.[2]

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Kärpide keha on suhteliselt pikk. Välisehituselt sarnaneb ta väga nirgiga, kellest on teda lihtsaim eristada musta sabaotsa järgi (nirgil on see karvastikuga ühte värvi). Suvel on loomade seljaosa pruunikas ja kõhuosa valkjas. Talvel on kärbid nagu nirgidki peaaegu üleni valged, kuid sabaots jääb talvelgi mustaks. Lõunas jäävad isendid kohati talvekski pruuniks.

Kärp on nirgist suurem. Tema tüvepikkus on 16–38 cm, isastel umbes 297 mm, emastel umbes 264 mm (piirkonniti varieerub). Sabapikkus on 6–12 cm, isastel umbes 117 mm, emastel umbes 110 mm. Kondülobasaalpikkus 38,8–49,6 mm. Kärp kaalub 90–445 g,[3] maksimaalselt 760 g[1].

Eluviis ja -paik[muuda | muuda lähteteksti]

Kärbid asustavad väga erinevaid elupaiku, näiteks metsi ja soid, kuid eelistavad niiskemaid elukeskkondi. Neid kohtab metsatukkades, risustes metsaservades, põõsastikes, endistel raiesmikel, jõelammidel ja põldudel.[1]

Kärp võib tegutseda mis tahes kellaajal. Pakase või tormi ajal võib ta kaua redutada tuulemurrus, näriliste urus või mõnes muus urkas. Varjepaika võib ta oma territooriumil sageli vahetada. [1]

Kärp püüab kõikvõimalikke närilisi, sealhulgas hamstreid ja mügrisid. Sageli rüüstab ta linnupesi. Närilistevaesel ajal sööb ta konni ja kalu, näljaga koguni kadakamarju ja heitmeid. Toidurohkel ajal kogub ta varusid. Nagu nirk, nii ka kärp püüab saaki mitte üksnes maapinnal, vaid ka suuremate näriliste urgudes. Kui ta on uruomanikud maha murdnud, võib ta ise nende pessa elama jääda. Kahjurnäriliste hävitajana toob kärp suurt kasu.[1]

Kärbi jäljed lumel

Saaki jälitades liigub kärp maapinnal sinusoidjalt ja väga kiiresti. Hea ujumisoskuse tõttu saab ta asustada ka veekogude saari. Ta ronib osavalt puudel ja põõsastel. Lumel liigub ta ühetaoliste paarishüpetega, pugedes aeg-ajalt haohunnikute või puujuurte alla, vahel liigub ta ka lume all.[1]

Emased kärbid saavad suguküpseks väga noorelt, juba 2-3 kuu vanuselt. Arvatavasti võivad nad siis ka viljastuda. Isastel saabub suguküpsus järgmisel aastal. Kärp sigib kord aastas. Paaritumine toimub harilikult kevade või suve hakul. Tiinusel on pikk latentne staadium ja kogu tiinus kestab 9–10 kuud, nii et pojad sünnivad järgmisel kevadel. Poegi on keskmiselt 4–8, harvem 3–18. Vastsündinu kaalub kõigest 3–4 g. Nägema hakkavad nad alles kuuvanuselt, koduuru hülgavad 2 kuu vanuselt. Kärbi sigivus ja arvukus sõltub näriliste arvukusest. Närilisterohketel aastatel suureneb kärpide arv oluliselt, näriliste arvukuse madalseis toob kaasa kärbi arvukuse katastroofilise languse.[1]

Karusnahk[muuda | muuda lähteteksti]

Kärp vahetab karva kaks korda aastas. Karvavahetus langeb kokku lumikatte tuleku ja mineku keskmise ajaga tema elupaigas.[1]

Kärbinahk on hinnaline karusnahk.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 "Loomade elu", 7. kd., lk. 248-249
  2. "Kärp osutus kolmeks erinevaks liigiks" ERR Novaator, 14. aprill 2021
  3. MacDonald, D. W & Barrett P. "Euroopa imetajad". Eesti Entsüklopeediakirjastus 2002, lk. 113–115

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kärp andmebaasis eElurikkus Muuda Vikiandmetes