Käimla

Allikas: Vikipeedia
Avalikes käimlates (peamiselt Venemaal ja Aasias) võib leida potte, mille kohal tuleb kükitada.

Käimla (ka: kemmerg, väljakäigukoht, peldik) on koht, ruum või hoone, kus inimesed käivad roojamas ning urineerimas.

Käimlatüübid on vesiklosett, kuivkäimla, välikäimla, tualett, avalik käimla ja avalik tualett[viide?].

Tähepaar WC pärineb inglise keelest, kus Water Closet tähendab vesiklosetti. Kuigi mitteingliskeelsees maades ei tähenda see lühend midagi, on see tähepaar saanud paljudes maades käimla tunnuseks, isegi nende käimlate tunnuseks, mis pole vesiklosetid. Vahel kasutatakse ka tähist 00.

Kuivkäimla kogumiskastis kasutatakse sageli väljaheidete kogumiseks keemiat (nn keemiline kassiliiv) või turbamulda. Kuivkäimlaid võidakse kasutada autohaagistes, autosuvilates, paatides, purjekates ja pikamaabussides. Peamiselt töötavad kuivkäimlad elektrita. On olemas ka kuivkäimlaid, mis vajavad oma tegevuseks elektrit, sest jahutab väljaheiteid, et vähendada lõhnu.

Avalikes tualettides käivad sageli narkomaanid endale narkootikume süstimas. Nende eemalhoidmiseks helendub käimlates sinine valgus, mis raskendab neil veeni leidmist[viide?]. Ühtlasi hävitatakse kvartsvalgusega mikroobe.

Tualetid on leiutatud aastatuhandeid tagasi ja nähtavasti mitmel pool maailmas sõltumatult. Pakistanis Mohenjo-daros olid juba umbes 2800 eKr üsna tänapäevased käimlad, tellistest ehitatud ja puust istmetega. Harappa tsivilisatsioonis oli vesiklosett enam-vähem kõigis majades. Vesiklosette leiti ka Orkney saartel olevast Skara Brae asulast, kus elati ajavahemikul 3100–2500 eKr. Kreetal hakati tualette kasutama Minose kultuuri ajal 18. sajandil eKr, Vana-Egiptuses vaaraode ajastul.

Käimlat on kujutatud 1930. aastal välja antud Eesti esimesel hõberahal.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]