Riigivanem

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ametinimetusest; viina kohta vaata artiklit Riigivanem (viin); Mark Soosaare filmi kohta vaata artiklit Riigivanem.

Riigivanem oli aastatel 1920-1934 Eesti valitsusjuhi nimetus riigipea ülesannetes ning aastatel 1934-1937 Eesti riigipea nimetus.

Riigivanem 1920–1934[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 19201934 oli riigivanem Vabariigi Valitsuse juht (peaminister), aga täitis ka rahvusvahelises õiguses ette nähtud riigipea kohustusi. Riigivanema koos teiste Vabariigi Valitsuse liikmetega määras ametisse Riigikogu. Iseseisvat riigipea institutsiooni ei olnud. Riigivanemast üle jäänud riigipea ülesanded jäeti Riigikogu Esimehele.

Vastavas ajavahemikus Riigivanem:

  1. Esindas Eestit;
  2. Juhtis ja ühtlustas Vabariigi Valitsuse tegevust;
  3. Juhatas Vabariigi Valitsuse istungeid;
  4. Kontrollis (pidas valvet) Riigikantselei üle;
  5. Võis pärida aru Vabariigi Valitsuselt.

13. juulil 1922 määras Vabariigi Valitsus Riigivanema ametinimetuse ametlikud tõlked teistesse keeltesse:

1930. aastal olid kasutusel ametikoha järgmised tõlked teistesse keeltesse:

  • prantsuse keelde: Chef de la Republique (või Chef de l'Etat)
  • vene keelde: глава государства (harva государственный староста)
  • saksa keelde: Der Staatsälteste
  • hollandi keelde: Staatsaeldeste
  • rootsi keelde: Statsäldste [vahel Riksäldste(!)]
  • poola keelde: Naczelnik Panstwa Estonskiego
  • läti keelde: Valstsvezakais
  • itaalia keelde: Il capo dello stato
  • inglise keelde: Head of the State (mitteametlikult State Elder)
  • soome keelde ei tõlgitud
  • ungari keelde: Az Észt köztarsásági fej (Allamven)[1]
Muuseas, alguses ratifikatsiooni aktides kõneles riigivanem enesest ainsuses ("mina, riigivanem, jne"), kuna välisministri Hellati ajal 1923. aastal maksma pandi vorm, kus riigivanem kõneleb enesest paljuses ("meie, riigivanem see ja see"), kuna nüüd uuesti riigivanem kõneleb enesest ainsuses.[2]

Ants Piip

Aastatel 1920–1933 asus Eesti Vabariigi riigivanema ametielamu, nn Riigivanema Maja[3], Toompeal aadressil Lossi plats 7[4].

Riigivanem 1934–1937[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 19341937 kehtinud Eesti Vabariigi 1934. aasta põhiseaduse alusel lahutati riigivanema ja peaministri ülesanded ning Riigivanema ametikoht muutus otsevalitavaks. Kandidaate said üles seada 10000 Eesti kodanikku.

Riigivanem:

  1. Määras ametisse Vabariigi Valitsuse;
  2. Juhtis sise- ja välispoliitikat;
  3. Võis kasutada edasilükkavat vetot Riigikogu poolt vastu võetud seadustele;
  4. Võis Riigikogu laiali saata;
  5. Võis anda välja seadusi dekreetidena Riigikogu töövaheajal;
  6. Esindas Eestit ning sõlmis lepinguid;
  7. Nimetas ametisse kõrgemad riigiametnikud ning vajadusel kutsus nad tagasi;
  8. Andis vajadusel armu,
  9. Oli Riigikaitse kõrgeim juht ning kaitsevägede kõrgeim juht;
  10. Esitas seaduseelnõusid Riigikogule;
  11. Valvas Riigivõimu teostamise üle seadustega sätestatud korras;
  12. Esitas Riigikogule riigieelarve;
  13. Sõlmis rahu ning kuulutas sõda Riigikogu vastava otsuse põhjal;
  14. Võis juhatada Vabariigi Valitsuse istungeid
  15. Võis kuulutada välja kaitseseisukorra kogu riigis või selle osades, ning esitas selle kinnitamiseks Riigikogule.

Eesti Vabariigi riigivanemad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Riigivanem 10 keeles. Esmaspäev, 24. veebruar 1930, nr 8, lk 3.
  2. Rahvusvahelise õiguse süsteem. Tartu: Loodus, 1927, lk 127.
  3. Aleksander Terras: Mälestusi Toompealt ja Kadriorust, Riigikantseleist ja riigisekretäri ametist ajavahemikus 1920–1940, www.valitsus.ee (vaadatud 17. august 2011)
  4. Elamu Lossi plats 7, eestigiid.ee

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kiri riigiisale. Esmaspäev, 26. september 1932, nr 39, lk 5.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]