Kahvelpuri
Kahvelpuri (ingl.k.gaffsail, holl.k. gaffelzeil) on nelinurkne pikipuri, mis on kinnitatud oma alumise ääre poomliigiga poomi külge, ülemise ääre kahvliliigiga kahvli ja eesmine äär mastiliik on piki masti. Kahvel, mis on kinnitatud masti külge kahvlipandi abil võib olla kas tõstetav, või paikne. Tõstetava kahvli kõrgust reguleeritakse piikvalli ja klauvalli abil. Kuna kahvli kõrguse muutumisega muutub ka kahvelpurje pindala, siis nimetatakse kahvli tõstmist purje juurdevõtmiseks. Kahvelpurje seatakse tuulde poomi suuna muutmisega laeva pikitasandist parema või vasaku parda poole. Seda tehakse poominoka külge kinnitatud sootide abil. Kahvli allatuult vajumist välditakse jäärdi abil. K-je pindala reguleeritakse ka [rehvlintide] või [rehvpaelte] abil. Nende abil purje pinna vähendamist või suurendamist nimetatakse rehvimiseks. Paikse kahvliga k-je mastiliik on pentseldatud masti [jaktaagi] külge. Purje juurdevõtmiseks tõmmatakse puri kahvli ja poomi välisotste juurde. Purje koristamist või purje korjamist teostatakse tõstetava kahvli puhul allalastud kahvli ja poomi vahele kinnitamisega (kiitaudega]. Paikse kahvli puhul korjatakse puri kokku masti juurde ja kinnitatakse kiitaudega. K-je tagumist äärt nimetatakse ahtriliigiks, alumist mastipoolset nurka (halsinurgaks), ülemist mastipoolset nurka klaunurgaks, kahvlinoka juures asuvat nurka piiginurgaks ja poominuka juures asuvat nurka soodinurgaks. K-je kasutamist on kirjeldatud Rootsi ürikutes, mis pärinevad juba 1525. aastast. Suure tõenäosusega võib lugeda, et samal ajal olid nad kasutusel ka Hollandis. K. arenes välja priitpurjest ja veel saja aasta jooksul peale k-je kasutuselevõttu nimetati teda poolpriitpurjeks. Mitme sajandi jooksul kuni mehaaniliste jõuseadmete tarvituselevõtuni, olid k-jed laialt levinud üle maailma mitmetüübilistel ja mitmeotstarbelistel kuunarite, aga ka hiljem, eriti väiksemate kalalaevade juures.
