Astel

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib botaanika mõistest; zooloogia mõiste kohta vaata artiklit Astel (zooloogia); minevikus kasutatud terava otsaga kepi vms kohta vaata artiklit Astel (ajalugu); mõõga kohta Tolkieni teostes vaata artiklit Astel (Keskmaa)

Astel on torkavaks moodustiseks moondunud oks, leht või abileht taime varrel.

Astlad on taimede mehaaniline kaitse. Astel võib olla nii lihtne kui harunenud. Astel pole vastupidiselt ogale lihtsasti ära murtav. Astel tekib võrse sõlmel olevast pungast. See on võsu ilma tipupungata, mõnikord ka ilma külgpungadeta.

Kõnekeeles ei tehta astlatel ja ogadel vahet ning mõlemaid nimetatakse okasteks, näiteks laulus "Ilma okasteta roose pole kandnud ükski pind", kuigi botaanilises mõttes on vastupidi: just okastega roose pole olemas. Roosidel on ogad.

Astlatega on mitmed roosõielised taimed, näiteks ka Eestis kasvav verev viirpuu (Crataegus sanguinea). Kaktustel on samuti astlad.

Enamikul taimedel on astelde eesmärk taime kaitsmine, näiteks liiga ereda päikese, ärasöömise või muude pinnakahjustuste eest. Paljud taimed kaotavad suurema osa oma veest nii, et see aurub lehtedes olevate õhulõhede kaudu, aga kui lehed on muundunud asteldeks või ogadeks, milles puuduvad õhulõhed, vähendab see aurumist, seetõttu on astlad ja ogad kõrbetaimedel tavalised.

Mõnel taimel on astelde kõige tähtsam ülesanne kondenseerida veeauru. Ja mõnel sukulendil, näiteks vähearenenud juurestikuga kaktusel, on see koguni peamine meetod, kuidas taim endale vett hangib.

Leidub kaktusi, näiteks perekondades Coryphanta ja Ferocactus, millel on nektariastlad. Selleks, et tolmeldajaid ligi meelitada, eraldavad nende astlad nektarit.

Astelde maksimaalne pikkus kaktustel on 25 cm; nii pikad on need näiteks liikidel Cereus jamacaru ja Corryocactus brevistylus.