Paat

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib sõidukist; ajakirja kohta vaata artiklit Paat (ajakiri); Kauksi Ülle romaani kohta vaata Paat (romaan)

Mootorpaadid ja kaatrid Portugalis Faro sadamas
Haabjas Käsmus
Laeva päästepaat
Karjala paat Tširka-Kemi jõe kaldapealsel.Juškozero külas

Paat on väike, õõnsa kerega, reeglina ilma kajutita ja hõlpsalt veest välja tõstetav või tõmmatav lihtne veesõiduk.

Eestis registreeritakse väikelaevu, sealhulgas paate, pikkusega 2,5 m ja enam, liiklusvahendite registris - sellega tegeleb Eesti Riiklik Autoregistrikeskus. Ujuvvahendi väikelaevaks tunnustamise otsuse teeb Veeteede Amet.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalooliselt olid paadid tekita pealt lahtised sõude- või purjepaadid. Hiljem on ehitatud ka tekiga paate, samuti on paate varustatud mootoriga. Suurtest paatidest on välja arenenud laevad, aga selget piiri paadi ja väikelaeva vahel ei ole.

Paate kasutati juba ürgajal. Rannikul ning jõgede ja järvede ääres elavad inimesed vajasid mitmesuguse tarindiga lahtisi paate[1]. Kuna esimesed inimesed jõudsid Austraaliasse juba 40 tuhat aastat tagasi, siis pidid neil juba sel ajal veesõidukid(parved?) olema. Kuid Kreetalt on leitud jälgi juba 130 tuhande aasta tagustest paatidest.

Vana-Egiptuses liikusid paadid mööda Niilust allavoolu aerude, ülesvoolu purjede abil. Sealjuures sõudelaevu eelistati raapurjekaile, sest nad olid täpsemini tüüritavad.[2]

Paatide ja sarnaste primitiivsete veesõidukite liike[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paatide üldliigitus:[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paate saab jagada vastavalt:

Laevapaadid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laevapaate liigitatakse pääste- ja tööpaatideks. Tööpaate kasutatakse ühenduse pidamiseka ranniku ja teiste laevadega.[3]

Laevastikus kasutatud sõudepaaditüüpe:[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • julla – 2-aeruline sõudepaat, peegelahtriga
  • luup - 6-aeruline sõudepaat, peegelahtriga
  • vellboot – 4–8-aeruline sõudepaat, terava ahtriga
  • kaater – 10–16-aeruline sõudepaat, peegelahtriga
  • barkass – 16–22-aeruline sõudepaat, peegelahtriga.

Vanad primitiivsed paaditüübid:[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • ruhi – ühest puust välja voolitud paat, nn küna
  • haabjas – ühest puust laialipainutatud külgedega paat
  • kanuu – puukoorest paat indiaanlastel
  • kajakk – traditsiooniline nahast jahimehe paat ainudel, aleuutidel, inuittidel
  • piroog - ühepuupaat indiaanlastel
  • umiak – naistepaat inuittidel
  • õmmeldud paat - plankudest, kuusejuurte või muuga kokku seotud paat,
  • vene – ühest puust laiali painutatud külgedega paat.

Paat muu veesõiduki nimena[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paadiks on nimetaud ka mõnda sõjalaevatüüpi. Näiteks on kasutatud nimetusi suurtükipaat, torpeedopaat ja allveepaat.[3] Need on tänapäeva mõistes keskmisest väiksemad sõjalaevad või kaatrid. Samuti nimetatakse sageli (lääne keeltest saadud laenuna) paatideks kõiki mootoriga väikelaevu ehk kaatreid.

Võidusõidu rahvapaadid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tegelikkuses pole tänapäeval siin tegemist enam tavaliste rahvapaatidega vaid võidusõiduks kohandatud või spetsiaalselt valmistatud paatidega. Tegemist on tavaliselt kommertsklassidega, kus raha liigub nagu F1 klassi puhul.

Paadid peavad olema heaks kiidetud Rahvusvahelise Veemotoliidu UIM-i poolt ette määratud organisatsioonide poolt (RINA, C.N.S.N.P., American Bureau of Shipping, Det Norske Veritas, LLOID'S Register of Shipping, Nippon Kyokai Japan või Germanischer LLOYD).

Võisteldakse kestvussõidus (piiratud maksimaalse kiirusega), paralleelslaalomis, vanade paatidega (vanus üle 25 aastat). Reeglid on üsna keerulised. Vanade paatide puhul võib näiteks võistelda ka uuemate paatidega juhul kui paadi seeriatoodang on alanud vähemalt 25 aastat tagasi. Samas antakse lisapunkte paadi vanuse järgi. Lisapunkte saab kui paadi konstruktsiooni ja ehitust puudutavad originaaldokumendid on olemas ning kui paat on tehniliselt võimalikult originaali lähedane (pole kasutatud uusi osasid). Punkte võib saada ka paadi ilu järgi.

Kõige populaarsem ja kalleim on momendil klass P1. Paadi korpuse pikkus 7,51–8,0 m. Mootori maksimaalne kubatuur 11000 cm³ (päramootori puhul) või 18000 cm³ (sisemootori korral). Võisteldakse kahes kategoorias Evolution Class ja SuperSport Class. P1 omad reeglid erineva mõningal määral UIM-i reeglitest.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Antiigileksikon, 1. kd., lk. 302
  2. Antiigileksikon, 1. kd., lk. 301
  3. 3,0 3,1 3,2 Tehnikaleksikon, lk. 357

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]