Paat

See artikkel räägib sõidukist; ajakirja kohta vaata artiklit Paat (ajakiri)

---

Haabjas

Mootorpaadid ehk kaatrid Faro sadamas

Paat on pealt lahtine veesõiduk. Eestis registreeritakse väikelaevu, kuhu kategooriasse kuulub ka paat, liiklusvahendite registris ja sellega tegeleb Eesti Riiklik Autoregistrikeskus ehk (ARK). Ujuvvahendi väikelaevaks tunnustamisotsuse annab Veeteede Amet.

Paate liigitatakse:

• pääste-, side-, kala-, matka- ja spordipaatideks – vastavalt kasutamise otstarbele,
• sõude-, mootor- ja purjepaatideks vastavalt käiturile,
• materjali, kereehituse ja plangutuse järgi.

Vanimad paaditüübid:

• ruhi – ühest puust välja voolitud paat, nn küna
• haabjas – ühest puust laialipainutatud külgedega paat,
• kanuu – puukoorest paat indiaanlastel,
• kajakk – traditsiooniline nahast jahimehe paat ainudel, aleuutidel, inuittidel,
• piroog - ühepuupaat indiaanlastel,
• umiak – naistepaat inuittidel,
• õmmeldud paat - plankudest, kuusejuurte või muuga kokkuseotud paat,
• vene – ühest puust laialipainutatud külgedega paat.

Sõjalaevastikus kasutatakse järgmisi paaditüüpe:

• julla – kaheaeruline sõudepaat, peegelahtriga,
• vellboot – 4–8-aeruline sõudepaat, terava ahtriga,
• kaater – 10–16-aeruline sõudepaat, peegelahtriga,
• barkass – 16–22-aeruline sõudepaat, peegelahtriga.

Vaata ka

• Gondel
• Ruup e lootsik - puidust lamedapõhjaline paat.

Välislingid

• 15. september 2011 Matsalus valmis kolm lootsikut, uudised.err.ee