Peergkorv

Peergkorv (Lõuna-Eestis ka pirrukorv) on männipeergudest punutud korv. Selliseid korve valmistatakse käsitööna.

Kesk-Euroopas ja Skandinaavias valmistati korve lehtpuupeergudest. Peergkorv on vastupidavam kui höövlilaastust korv.

Eestis levisid korvid peamiselt laadakaubana, vaid Ida-Eestis valmistati neid mõnel pool ka kodus käsitööna enda tarbeks. Kagu-Eestis ja Peipsi-äärsetes külades tegid vastavate oskustega mehed peergudest kõik vajalikud korvid:

• kartuli- ja marjakorvid;
• seljakorvid heina, õlgede, rohu vedamiseks;
• märsskorvid villade jaoks;
• kaheosalised villakorvid, mida kasutati üle Eesti;
• vibuhällid;
• pesu- ja turukorvid, mida kasutas linnarahvas;
• sibulakorvid, mida kasutasid peamiselt venelased;
• suitsukalakorvid, mida kasutasid kalurid;
• Avinurme saiakorvid jne.

20. sajandi alguses vähenes peergkorvide kasutus märgatavalt, kuna kodune villakraasimise hääbus, mis oli villavabrikute loomisest tingitud. Nüüdisajal on Eestis alles vaid üksikud meistrid, kes on vilumuse saanud pärandoskusena.

Vaata ka

• korvipunumine

Välislingid

• Peergkorv. Eesti Rahva Muuseum