Kurn

Allikas: Vikipeedia

Kurn ehk munakurn on korraga hautav munade komplekt.

Mõistet kasutatakse lisaks lindudele ka roomajate kohta. Sealjuures osa roomajaid, näiteks püüton, haub mune korralikult, aga osa, näiteks kilpkonnad, ei tee seda kunagi. Selgrootute kohta sõna "kurn" ei kasutata, isegi kui nad oma munade eest hästi hoolitsevad, näiteks kaheksajalad ja ämblikud.

Kas kurna hulka arvatakse ka munetud, kuid kaduma läinud või katkised munad, selles osas teadlaste seisukohad lahknevad. Mõned teadlased teevad seda, mõned mitte.

Kurna suurus oleneb suuresti liigist, vahel isegi ühe perekonna piires. Kurna suurust mõjutavad paljud teisedki asjaolud, näiteks elupaik, vanemate tervis ja toitumus, röövloomade ja saakloomade arvukus ning aastaaeg. Kui mõnel paaril on aasta jooksul kaks kurna, on teine neist harilikult väiksem, aga kui esimene pesitsemine ebaõnnestus ja kõik pojad selles hukkusid, ei pruugi teine kurn esimesest väiksem olla. Röövlindudel sõltub kurna suurus kõige rohkem saakloomade arvukusest ja võib saakloomade massilise sigimise aastatel olla mitu korda suurem pikaajalisest keskmisest. Pika elueaga liikidel on kurna keskmine suurus väiksem kui lühikese elueaga liikidel, mis on seotud sellega, et nad oma pika elu jooksul jõuavad niikuinii rohkem kordi pesitseda.

Eelpoolmainitud tunnused ei ole munevatele loomaliikidele ainuomased, vaid kui kurna asemel rääkida pesakonnast või veelgi üldisemalt järglastest, siis nad kehtivad nendegi liikide kohta, kes ei mune.

Harilikult asub kurn pesas. Kõik pesas olevad munad ei pruugi olla ühe emase munetud: mitmel liigil, näiteks emul ja jaanalinnul, muneb mitu emast ühte pessa. Sellistes pesades on tavalisest suurem tõenäosus, et osast munadest ei kooru järglasi, samuti langeb sellistes pesades tõenäolisemalt osa mune pesaröövlite saagiks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]