Saun

Allikas: Vikipeedia
Soome sauna leiliruum
Saun Esna allikajärve ääres.

Saun on hoone või ruum, kus kõrgel temperatuuril (tavaliselt 70–100 kraadi) võetakse leili ja pestakse.

Saun oli muistsetele eestlastele püha paik.[1][2][3]

Ehitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eramusse planeeritakse saun eelkõige seetõttu, et see on odavam kui eraldiseisva hoone püstitamine. Kui on plaanis ehitada saun, siis kõigepealt tuleks konsulteerida saunaspetsialistiga, selgusele jõuda ka oma eelistustes ning saunakasutuses (mitmele ja millise kerisega). Kõige olulisem sauna planeerimisel juures on õige õhu tsirkulatsioon. Kui on teada sauna kasutajate hulk, valitud välja vastav ruum majas või korteris, tuleb asuda projekti kallale. See on soovitatav jätta spetsialisti hooleks, sest ise ei pruugi erinevaid nüansse teada ning ei oska nendega arvestada. Leiliruumi peab tulema piisavalt hapnikku ning õhk peab ringlema ruumis nii, et keris saaks peale värsket õhku. Väljatõmbeava parim asukoht on võimalikult kaugel kerisest, näiteks lava all, umbes lavalistuja kandade kõrgusel — see annab maksimaalse saunaefekti. Oluline on, et värske õhk suunduks kerisele õigest kohast, kas siis ülevalt või altpoolt, vastavalt kerisele.

Soojustus ja isolatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tähtis on ka soojustuse ja isolatsiooni valik. Kui on välja valitud ruum, kuhu soovitakse sauna ehitada, siis lüüakse seintele puitkarkass, mille vahele pannakse soojustusmaterjal (kivivilla või klaasvilla).

Tuulutusliistud ja voodrilaud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fooliumi peale paigaldatakse tuulutusliistud, et ka voodrilaua taga õhk ringleks. Tavaliselt on liistud poole õhemad kui karkassipostid. Voodrilauda ei tohi mingil juhul panna kuni põrandani, sest põrand on märg ja voodrilaud võib minna hallitama. Põranda ja voodrilaua vahele tuleks jätta 5–10 cm vahe, sinna vahesse võib panna näiteks ühe reana põrandaplaate. Õhk liigub ka voodrilaua taha, kui laes on lisaks veel üks ventilatsiooniauk. Sel juhul kestab puit kauem, sest on ventileeritav ja kuivab ära pärast sauna kasutamist. Voodrilauaks kasutatakse kas haaba, musta leppa või termohaaba. Sauna ehitamine

Sisustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keris[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Keris

Keris kujutab endast kuumenevale alusele (kuumaks köetud ahi) laotud kive. Mida rohkem kive on, seda parem saab leil. Kerisele või tavaliste kivide hulka panna ka aurukivid. Need on spetsiaalselt sauna tarbeks valmistatud kivid, mille ühel küljel on augud, kuhu valatakse vesi, millesse on tilgutatud pisut aroomiõli.

Saunalava ja astmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saunalava peaks olema mitte vähem kui 50 cm lai, sest siis ei jää seal pikali olles käsi lavalt alla rippuma. Astmed võiks kaheastmelise lava puhul olla vähemalt 30–40 cm laiad, sest kitsama astme puhul ei pruugi jalg sellele täielikult ära mahtuda. Kui aste teha laiem, siis saavad seal istuda need, kes eelistavad nõrgemat leili.

Leiliruumi kuumus jaguneb kolmeks: madalama astme juures on temperatuur 30–80 kraadi, lava teise astme juures 80–100 kraadi, ruumi ülaosas on 100–120 kraadi.

Astmete vahe peaks olema jalale kohane, et ei oleks liiga madal ega liiga kõrge astumine. Esimene aste on tavaliselt põrandast umbes 30 cm kõrgusel, järgmised astmed tehakse nii-öelda tooli reegli järgi: 45–50 cm kõrgusel eelmisest astmest, et oleks mugav istuda. Viimase astme kõrgus sõltub sauna üldisest kõrgusest, ehk viimasest astmest laeni võiks jääda 120–140 cm. Ei ole ju mõnus vihelda, kui käsi või viht käib alatasa vastu lage. Sauna ehitamine

Ahi ja kütmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saunaskäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saunaskäimisel on oluline, mis järjekorras asju tehakse. Kõigepealt tuleb keha ja juuksed märjaks kasta, väga kuuma saunaõhu puhul võib soovi korral kuivad juuksed katta kas viltmütsi ehk saunakübaraga või niiske käterätiga. Seejärel minnakse leiliruumi. Laval istudes või lamades harjutakse 3–4 minutit leiliruumi õhuga, alles siis on aeg leili visata. Sauna minnes varutagu küllaldaselt aega. Ühes saunasõbra käsiraamatus üteldakse: "Saunas käiakse alasti!" Tänapäeval tähendab see ka eheteta sauna minekut. Keha ümber võib käärida ka saunalina või spetsiaalse saunaseeliku.

Eestlastel on olnud kombeks käia saunas perekonniti.

Saunaviht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vihtlemisel on kolm ülesannet. Esiteks, viha liigutamine paneb sauna lae all oleva kuuma õhu liikuma ja eemaldab keha ümbritseva madalama temperatuuriga õhukihi. Sedasi pääseb kuum niiske õhk naha ligidale ja kutsub esile rohke higistamise. Teiseks, vihalöögid eemaldavad nahapinnale kogunenud higi ja mustuse. Kolmandaks, vihtlemisel on kerge masseeriv toime.

Kõige levinum on kaseviht, millel on väga meeldiv lõhn. Vahelduseks võib ka kasutada tamme-, sarapuu-, pihlaka-, musta lepa ja mustasõstra okstest tehtud vihtasid ning eukalüptivihta.

Viha sidumise ajal võib vahele panna ka mitmesuguseid lõhnataimi nagu näiteks melissi, piparmünti, salveid, naistenõgest, sookailu, palderjani jt. Läbi aegade on kasutatud ka kadaka- ja nõgesevihta. Pärast 10-minutilist kuumas vees leotamist ei tee viht enam valu: kadaka okkad pehmenevad. Nõgese kõrvetav mõju on kadunud juba ühekordse kuuma vette kastmise järel. Paljudele meeldib värskelt tehtud viht ja sellega kaasnev aroom viheldes. Kuna värsket vihta pole võimalik aastaläbi meie tingimustes saada, siis nupukamad on viha pärast valmistamist külmutanud. Külmutatud viht tahab enne kasutamist saada leotamist leiges vees, umbes 30 minutit. Külmutatakse põhiliselt kase- ja eukalüpti vihtasid. Viimastel aastatel on kasutusele tulnud ka kunst-vihad.

Saunamesi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saunamesi on okaspuu (enamasti männi või kadaka) lõhnaline meesegu, millega tehakse meemassaaži ja millel on nahka pehmendav toime. Vahepeal oli levinud ka soodaga määrimine, kuid seda enam ei soovitata, kuna see kuivatavat nahka. Saunamee sisse segatakse mõnikord peent soola, kuna see võtab mustuse lahti.

Saun arstimiskohana[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kupupanemine.

Saun elukohana[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saunikud, veerpoolised.

Sünd ja surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ka rahvakalendris on saunal oma roll. Usuti, et hingedepäeval (2. november) õhtusel ajal külastavad kodusid esivanemate hinged. Neile köeti saun ja valmistati paremaid toite, mis pandi sauna või mujale kõrvalisse kohta. Kui leiti, et toitu on söödud, usuti, et hinged jäid pakutuga rahule ja majapidamist saadab õnn.

Harjaste võtmine.

Saunakombeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pulmaliste saunutamine

Sauna liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hamman (araabia keeles – kuumutama) on suur massiivne hoone paljude ruumidega. Siin paiknevad sooja ja kuuma õhu ruum, kus temperatuur vastavalt 40–50 ° C. Temperatuur saavutatakse kuumutatavate veebasseinidega, millest eraldub õhku sooja ja niiskust. Keha värskendamiseks on mitmeid jahedamaid ruume, kus soovi korral saab end külma veega üle valada.

Soome saun[muuda | redigeeri lähteteksti]

Soome sauna iseloomustab tuhande aasta pikkune traditsioon ning lihtsus. Õhk saunas on kuum ja kuiv, lühiajalist niiskust lisatakse leili viskamisega kerisekividele. Sauna köetakse seni, kuni temperatuur on 70–100°C[viide?] ning astmelisel laval on võimalik valida erinevate temperatuuride vahel. Peale iga laval käimist võib end kasta jaheda veega või jahutada värske õhu käes. Soome saun on ette nähtud pikemaajaliseks lõdvestuseks.

Rooma saun[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erineb kõigist teistest liikidest eelkõige selle poolest, et seda ei köetudki otseselt kuumaks ning seal polnud võimalik leili visata. Rooma saunades oli põrandasse ja seinaõõntesse paigaldatud küte. Väljakaevamised Itaalias Pompeis on toonud päevavalgele astmelised lavad erinevate temperatuuritsoonide tarvis. Rajatud olid sooja ja külma vee basseinid, mis viitab sellele, et ka rooma saunas olid tavaks vahelduvkümblused.

Vene saun ehk leilisaun[muuda | redigeeri lähteteksti]

Banja on puust majake nagu soome saungi. Vene saun köetakse ahjuga maksimaalselt 50°C ja visatakse siis nii palju leili, et tekivad paksud aurupilved. Soome saunaga võrreldes on vene saunas jahedam, kuid tunduvalt niiskem. Saunaskäimise protseduur on aga sarnane. Keha kuumutatakse mitu korda ja jahutatakse kas külma välisõhu, vee või lumega.

Iiri saun[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selle sauna liigi arendasid eelmisel sajandil välja kaks arsti. Erinevus teiste võrreldes on, et spetsiaalse värske õhu juurdevoolu abil välditakse udupiiskade teket. Temperatuur on 50–55°C, seega pisut kõrgem kui mõne muu saunaliigi puhul.

"Indiaani saun" ehk higistamistelk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Indiaani saun
Pilt umbes 1910. aastast

Tegemist on hingelise ja ihulise puhastustseremoonia läbiviimise paigaga. Indiaani kultuuris "saun-kirik". Higistamistelk (inglise keeles sweat lodge) on mõnede pärimuste järgi indiaanirahvaste kõige vanem tseremoonia, mida kasutas enamus hõimusid. Toimub väikeses kuplikujulises telgis. Selle mõnede pärimuste järgi indiaanirahvaste kõige esimese tseremoonia juures on ühendatud saun ja kirik. Istutakse külg-külje kõrval ringis ümber keskele kaevatud augu, millesse tuuakse lõkkel kuumaks aetud kivid. Telgis luuakse tingimused, mis sarnanevad emaüsaga. Sügava puhastumisprotsessi soodustamiseks kasutatakse ka palveid ja laule. Higistamistelk aitab vabastada kogunenud pinged, jätkata elu puhtama ja kergema tundega.

Aurusaun[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaasaegne aurusaun on sarnane vene saunaga, sest seda kuumutatakse samuti 40–45°C, köetakse aga teisiti. Aurukatlas tekitatakse üleküllastatud veeaur, mis juhitakse torude kaudu saunaruumi, kus ta siis nähtavate pilvedena hõljub. Aurusaunas on temperatuur poole madalam kui tavalises saunas. Saunalisi ümbritsevad aurupilved on sageli rikastatud eeterlike õlidega. Kõrge õhuniiskuse tõttu võib niisugune kümblus olla vereringele koormav.

Suitsusaun[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Suitsusaun
Koolitalu suitsusaun Põlva talurahvamuuseumis

Seda on nimetatud ka sauna algvormiks. Koht, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4–5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis. Alles siis kui saun on kuum, söed tuhaks põlenud ning üleliigne suits välja läinud , suitsu välja ajamiseks visatakse nn.vinguleili ning siis minnakse lavale ja pesema. Suitsusaunas olles peab meeles pidama, et nõgise seina vastu end ära ei määriks. Muidu võib juhtuda, et saunast tulles oled mustem, kui sinna minnes.

Liikuvsaunad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saunasid on ehitatud ka sõidukitesse. Eestis on nendeks kasutatud nii busse, veoautosid[4] kui ka tuletõrjeautot[5].

Koobassaun ehk maasaun[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koobassaun on suitsusaun, mis ehitati kas poolenisti või täiesti maa sisse. Viimaseid teada olevaid maasaunu leiti eelmise sajandi alguses Eesti lõunaosast. Arvatakse, et koobassaun on suitsusauna eelkäija, neid ehitati aegadel mil ei tuntud veel palkehitiste ehitamist. Tänapäeval on Eestis mõned saunahuvilised, kes on ehitanud koobassauna.[6]

Infrapunasaun[muuda | redigeeri lähteteksti]

Infrapunasaun on saun, mida kütavad infrapunaallikad. Infrapunasauna temperatuur on enamasti kuni 40°C. Selles saunas istutakse enamasti kuni 20 min, et infrapunakiirgus keha läbiks. See saunaliik on paras nendele, kes ei talu ei kuuma ega leili.

Uue ajastu saun[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kümblustünn[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kümblustünnide (ehk tünnisaunade) kodumaa on Jaapan, kus kümblemine on olnud sajanditepikkune traditsioon. Legendi järgi said jaapanlased idee ahvidelt, kes talvel kuumaveeallikas sulistasid. Puidust kümblustünnid on traditsioonilise ümara kujuga. Erinevate tünnide läbimõõt varieerub 150 ja 250 cm vahel ning on mõeldud 3–8 inimesele. Kümblustünni saab paigutada kõikjale, peaasi, et pinnas oleks tasane. Kui tünnis iga paari kasutamiskorra järel vett vahetada, siis ei pea kasutama mingeid kemikaale ega filtreerimissüsteemi. Kui tahetakse tünnis kauem vett sees hoida, on kindlasti vaja hoolitseda vee hügieeni eest. Kümblustünni saab kasutada aastaringselt.

SPA tünn[muuda | redigeeri lähteteksti]

Luksuslik kümblustünn, mida köetakse gaasiahjuga. Tünni põhjast väljub 6 õhudüüsi, kus tekkiv mullisüsteem pakub mõnusat massaaži. Olemas ka veealune valgusti, mis vahetab ise värve ja loob pimedas romantilise õhkkonna. Vee puhastamiseks on tünni sees integreeritud filtrisüsteem, mis tagab vee puhtuse mitmeks kuuks. Kõigele lisaks on olemas ka juhtpult, millega saab tööle panna ja peatada vee alust valgustust, mulle ja vee filtreerimist.

Infrapunasaun[muuda | redigeeri lähteteksti]

Infrapunasaun

Organismi kuumenemine infrapuna saunas stimuleerib higistamist ja mürkainete eraldumist. Infrapuna saunas käimist võib vaadelda, kui ühte osa dieedist, mis viib organismist välja jääkained, programm organismi süvapuhastuseks. Ühe seansi kestvuseks on 30 minutit temperatuuril 45–50°C. Infrapunalained soojendavad keha 4 cm sügavuselt, kudede soojenemine kutsub esile loomuliku higierituse. Keha temperatuur tõuseb kuni 38,5°C , imiteerides loomulikku organismi reaktsiooni infektsiooni suhtes, sellele lisandub vastutegevus haigust tekitavate bakterite ning haiguste vastu. Infrapunasaunas erituvas higis on 80% vett ja 20% tahkeid aineid, selliseid nagu rasv, kolesterool, toksiidid, happed. Võrdluseks: Tavalises saunas keha kuumeneb umbes 3–5 mm sügavuselt aga higi sisaldab kusagil 95% vett ja 5 % tahkeid aineid.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]