Hang
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib tööriistast; lumehange kohta vaata artiklit Lumehang; vaimu kohta hiina budistlikus mütoloogias vaata artiklit Hang (vaim) |
Hang ehk vigla ehk vigel on tööriist, millised jagunevad heina-, sõnniku-, kartuli- ja aiahangudeks. Varem valmistati hang sobivalt kasvanud harulisest puust. Tänapäevased hangud on metallist, hanguvars puidust või metallist.
Heinahang on heinatööriist. Heinahangul on kolm hanguhaara ehk hangupiid kaks alumist ja üks peal keskel moodustades haarade vahele tühemiku. Vahel on heinahangul all ka kolm haara. Heinahangu vars on pikk ja sirge. Vahel kasutati heinakuhjade tegemisel ka vahetatavaid pikki hanguvarsi.
Sõnnikuhang on on universaalne mitmeotstarbeline hang. Sõnnikuhangul on ümarad teritatud hanguhaarad paigutatud nõgusalt ühte ritta 4-6 haara mis on otstest teravad. Hanguvars on umbes meetri pikkune alt hangu juurest kerge kumerusega paremaks haaramiseks. Hanguvars lõppeb kas käepidemega või ilma.
Kartulihang on mõeldud kartulite ja muude juuviljade teisaldamiseks. Kartulihang sarnaneb sõnnikuhangule, kuid ümaraid haarasid on 10–16 ning nad on paigutatud tihedalt, ning äärmised piid on sirged moodustades ülejäänud haaradega kausja tõsteriista. Haarade otstes on ümarad metallist munad, et vältida kartulite ja juurviljade tõstmisel nende vigastusi. Hanguvars on üle meetri pikk alt hangu juurest kerge kumerusega paremaks haaramiseks. Hanguvars lõppeb kas käepidemega või ilma.
Aiahang on mõeldud mulla kaevamiseks peenramaal ning kobestab paremini mulda, kui labidas. Aiahangul on tavalistelt 4–5 lehtjat otsast teritatud haara. Haara laius 10–20 mm. Hanguvars on umbes meetri pikkune alt hangu juurest kerge kumerusega paremaks haaramiseks. Hanguvars lõppeb kas käepidemega või ilma.
