Maarja

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Jeesuse emast; nime muude kandjate kohta vaata lehekülge Maarja (täpsustus)

Maarja (kristluses kasutatakse tema kohta ka väljendeid Neitsi Maarja, Jumalaema, Püha Maarja, Ikkaneitsi, Jumalasünnitaja) oli Jeesuse ema, Anna ja Joakimi tütar.

Uue Testamendi kohaselt viljastati Maarja Pühast Vaimust ning sünnitas neitsina.

Maarja sümbolid on koos temaga kujutatavad, teda sümboliseerivad esemed: liilia, roos, roosiaed, kuusirp, kaitsemantel, roosikrants jms.[1]

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestipärane Maarja nimi pärineb ladinapärasest nimest Maria, mis omakorda on tulenenud vana-heebrea nimest Miriam, mis oligi tõenäoliselt tema algupärane nimi.

Sünoptilised evangeeliumid nimetavad Jeesuse ema nimepidi (eestikeelsetes piiblitõlgetes: Maarja); Johannese evangeeliumis Jeesuse ema nimepidi ei nimetata. Seevastu Jh 19:25 öeldakse: Aga Jeesuse risti juures seisid tema ema ja tema ema õde Maarja, Kloopase naine, ja Maarja Magdaleena, mistõttu ei saaks Jeesuse ema nimi olla sama mis tema õel.

Jeesuse sünd[muuda | redigeeri lähteteksti]

Matteuse evangeeliumi järgi (1:18-25). 18. Jeesuse Kristuse sündimisega oli aga nõnda. Tema ema Maarja, kes oli Joosepiga kihlatud, leidis enne enda kojuviimist, et ta ootab Pühast Vaimust last. 19. Tema mees Joosep aga, kes oli õiglane ega tahtnud teda avalikult häbistada, võttis nõuks ta salaja minema saata. 20. Aga kui ta seda mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: "Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust. 21. Ta toob ilmale poja ning sina paned talle nimeks Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende pattudest." 22. Kõik see sündis, et läheks täide, mida Issand on rääkinud prohveti kaudu: 23. "Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja teda hüütakse nimega Immaanuel", see on tõlkes: Jumal on meiega. 24. Kui Joosep unest ärkas, tegi ta nõnda, nagu Issanda ingel oli teda käskinud. Ta võttis oma naise enese juurde, 25. ent ei puutunud temasse, enne kui Maarja oli poja ilmale toonud. Ja ta pani lapsele nimeks Jeesus.

Neitsistsünd[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piiblikriitilised teoloogid väidavad, et neitsisünnituse arusaam tekkis tõlkeeksituse ja kreeka müüditraditsioonide mõjul. Mõte, et neitsi rasestub ja sünnitab on ühes lauses koos Luuka evangeeliumis (1:31): Sa rasestud, tood ilmale poja ja paned temale nimeks Jeesus. Matteuse evangeeliumis (1:18) alguses väljendub probleem selles, et kihlatu on enne Joosepiga kooselamist rasedaks jäänud.[viide?]

Markuse evangeelium kannab hoopis vanemat, juudakristlaste mõtet, et Jeesus sai Jumala Vaimu ristimise, mitte neitsisünni läbi. Hellenite müüditraditsiooni mõjul sai riigikirikus valitsevaks viimane arusaam.[viide?]

Maarja surm ja taevassevõtmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neitsi Maarja elas pärast Kristuse ristilöömist apostel Johannese juures ja külastas taas mitmeid poja eluga seotud paiku. Lõpuks pöördus ta palves Jumala poole sooviga elust lahkuda. Teda külastas ingel, kes lubas, et Maarja saab kolme päeva pärast Paradiisi, kus ta poeg teda ootab. Ingel kinkis talle palmioksa ja Maarja andis selle omakorda pühale Johannesele sooviga, et seda kantaks matustel tema ees. Maarja palus inglit, et tema suremise juures viibiksid kõik apostlid, ja see soov täideti. Maarja surmaööl ilmus Jeesus koos teda saatvate inglitega. Maarja hing lahkus kehast poja käte vahele, kes kandis ta Taevasse. Maarja keha aga jäi maa peale ja apostlid matsid selle maha. Kolme päeva pärast aga nõudis Jeesus, et tema ema hing ühendataks taas kehaga ja mõlemad toodaks Taevasse.

Neitsi Maarja taevavõtmise püha eelkäijaks oli Jumalaema Maarja püha, mida peeti Jeruusalemmas juba 5. sajandil. Ladina kirikukalendrisse tõi selle püha paavst Sergius I (687 - 701). 1. novembril 1950. a. kuulutas paavst Pius XII Maarja taevassevõtmise dogmaks. [1]

Kirikukalendri tähtpäevad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Maarjapäevad

Eesti kirikukalendris on järgmised maarjapäevad:

Roomakatoliku kirikus pühitsetakse lisaks eelmistele veel:

  • 2. veebruar – algselt Maarja puhastamise päev, hiljem Issanda templisse toomise päev
  • 8. detsember – Maarja eostamise päev

Palved ja hümnid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kristlikus traditsioonis on kasutusel mitmeid palveid ja hümne Neitsi Maarja poole:

Maarjamaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Maarjamaa

1215. aastal, neljandal Lateraani kirikukogul, pühitseti neitsi Maarjale Põhjala ristisõdade käigus vastristitud ja veel ristimata Liivimaa alad, s.o praeguse Eesti ja Läti alad. Selle piirkonna kaks tähtsamat kirikut – Riia ja Tallinna toomkirikud - on pühitsetud neitsi Maarjale. Kaasajal nimetatakse ka Eestit tihti Maarjamaaks, samuti on Maarjamaa Risti teenetemärk Eesti kõrgeim riiklik välismaalastele annetatav autasu. Neitsi Maarja on andnud nime ka järgmistele Eesti paikadele: Märjamaa (algselt Maarjamaa), Väike-Maarja ja Ambla (Suur-Maarja ehk Amplae Mariae). Neitsi Maarja kaitseb Eestimaad, on me kaitsepühak.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kunstileksikon CD-ROM

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]