Kaev

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib vee ammutamiseks mõeldud rajatisest, teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Kaev (täpsustus).

Kaev (lõunaeesti murretes läte) on rajatis maapinnast põhjavee ammutamiseks.

Kaevud võivad suuresti erineda sügavuselt, veemahult ja vee kvaliteedilt. Kaevuvesi sisaldab tavaliselt rohkem mineraale kui pinnavesi ning võib seega vajada töötlemist vee pehmendamiseks.

Kaeve hakati rajama, kui seoses põlluharimise laienemisega liikusid inimesed looduslikest veekogudest kaugemale ja kõrgematele kohtadele.

Eesti vanimad teadaolevad kaevud on pärit 12. sajandist (linnusekaevud). Väga vanad on ka saarte ja Põhja-Eesti sumbkülade keskel asuvad külakaevud. [1]

Esimesed andmed linnakaevudest pärinevad Tallinnast 30. aprillist 1375. aastast - tänapäeva Rataskaevu tänaval asunud Tallinna rataskaevust, mida sellel ajal nimetati Sternsodi kaevuks. Nimetus Sternsodi tulenes alamsaksakeelsest mõistest "stern" 'kalk', kuna kaevu vesi oli lubjarikas ja väga kalk[2].

19. sajandiks oli kaev juba peaaegu iga talu õuel. [1]

Kaevu liike[muuda | redigeeri lähteteksti]

Salvkaevud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuni viimaste sajanditeni, olid kõik tehislikud kaevud ilma pumpadeta käsitsi kaevatud kaevud, mis erinesid mingil määral formaalsuse poolest, ja nad on endiselt väga tähtsad joogivee allikad mõningates maakohtades asuvates arenevates alades, kus neid kaevatakse ja kasutatakse tänapäevalgi. Nende asendamatus on andnud aluse paljudele kirjandusviidetele nende kohta, nii kirjalikele kui piltlikele, kaasaarvatud Kristlikule Piibliloole Kristusest, kes kohtab naist Jakobi kaevu juures (John 4:6) ning „Ding Dong Bell“ salmike kassist kaevus. Käsitsikaevatud kaevud on süvendid, mis on piisavalt suure läbimõõduga, et mahutada üht või mitut inimest koos labidaga kaevamas põhjaveetasemest sügavamale. Nad võivad olla kindlustatud laotud kividest või tellistest, nii et kindlustis ulatub maapinnast kõrgemale, luues seeläbi maapealse kaevuseina, mis täidab eesmärki vähendada saastumist ning elusolendite kaevu kukkumist. Moodsama meetodi puhul, mida nimetatakse kessoon meetodiks, kasutatakse armeeritud betooni või eelnevalt valmistatud betoonist kaevurõngaid, mis langetatakse kaevatud süvendisse. Kaevu rajamismeeskond kaevab maasse lõikuva betoonrõnga alt pinnast ära ning kaevusammas vajub aeglaselt põhjaveekihini, ning kaitseb samal ajal kaevajaid kaevu ümbritseva pinnase sissevajumise eest.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2007, lk 57
  2. Gustav Jakobson, Aleksander Kivi, Heldur Lond, Ain Soik. "Tallinna vesi ja sajandid". Kirjastus "Eesti Raamat", Tallinn 1967, lk 7