Vikat

Mees vikatiga

Vikat on tööriist heina ja teravilja mahalõikamiseks ehk niitmiseks.

Vikatil on umbes 50–90 cm pikkune, tagant laiem ja eest teravikuks kitsenev kergelt kõver sepistatud terasest lõiketera ning umbes inimesepikkune vars (lüsi), mis on traditsiooniliselt puidust (tänapäeval võib ta olla ka metallist või plastmassist). Tera kinnitatakse varre külge metallvitsa (või kruvidega) ja kiiluga.

Vikat tööriistana

Niitmisel hoitakse vikati vart kahe käega, vasak käsi üleval- ja parem allpool, tera suunatud vasakule. Vikati paremaks juhtimiseks niitmisel on parema käe jaoks vastavalt niitja kasvule paigutatud näpits või pulk vikati varrele. Kerge kehapöördega paremalt vasakule viibutades juhitakse tera kaarekujuliselt maapinnaga paralleelselt läbi lõigatavate taimede, nii et vikati kand (tera varrepoolne ots) peaaegu mööda maad libiseb ja ots on kergelt ülespoole tõstetud. Järgmise löögi jaoks astub niitja väikse sammu edasi. Maha jääb niidetud heinast (heina)kaar. Peale niitmist lahutatakse heinakaares olev hein laiali ja seda kuivavat heina nimetatakse looks (loog).

Vikatitera tuleb regulaarselt hooldada. Vikati teritamist luisuga nimetatakse luiskamiseks. Juhul, kui luiskamisega enam vikatit teravaks ei saa, kasutatakse vikatinuga ja lõigatakse (kaabitakse) sellega tera õhemaks. Lisaks on aeg-ajalt vajalik vikati pinnimine, mida tehakse väikse haamri ja pinnialasi abil. Pinnimisega pinnitakse vikati tera õhemaks ja metall tihedamaks, et luiskamisel saaks parem lõiketera.

Vikat Eestis

Vikat võeti Eestis kasutusele tõenäoselt meie ajaarvamise 2.-4. sajandil. See muutis maastike ilmet, kuna niitmise mõjul said kujuneda ulatuslikumad puisniidud.

Vikati suurust mõõdeti traditsiooniliselt tera pikkuse järgi, mõõdetuna käelaba laiustes piki tera selga; vastav number stantsiti vikati kanna sisse. Meestevikat oli tavaliselt seitsmekäeline või pikem.

Vikat kultuuris

Euroopa kultuuriloos on vikat üks surma sümboleid. Sageli kujutatakse isikustatud Surma musta kapuutsiga hõlsti rõivastatud luukerena, kellel on õlal vikat. Vikatit kannab Surm ka ühena apokalüpsise neljast ratsanikust.

Samuti on vikat aja kehastuse Kronose sümbol.

Ehkki tänapäeval on vikati põllumajanduses enamjaolt asendanud kombainid, niidukid ja murutraktorid, korraldatakse mitmel pool Balkanil endiselt vikatiga niitmise võistlusi.

Vikat esineb ka heraldilise motiivina, näiteks on Norra Hornindali omavalitsuse vapil kolm vikatitera.

Prantsuse barokkhelilooja Joseph-Nicolas-Pancrace Royer (1705-1755) kirjutas klavessiinile teose "Vikatite marss" ("La Marche des Scythes"; kogumikus "Pièces De Clavecin", 1746).

Sõjavikat

Sõjavikat on relvaks kohandatud vikat, mille tera on kinnitatud mitte varrega risti, vaid piki vart. Pärast Saksa talurahvasõda 1524-1525 avaldas Paulus Hector Mair 1542. aastal vehklemisõpiku, milles muuhulgas õpetas vikatiga vehklemist.. Sõjavikateid kasutasid laialdaselt Poola ja Leedu talupojad 18.-19. sajandi talurahvamässude aegu.

Rahvaluule

Naljandid

Aarne-Thompsoni kataloogis on kilplasnaljandite hulka kuuluv naljandmotiiv AT 1203 (Vikat lõikab pea maha). Vikat lõikab pea ühel mehel. Teised arvavad, et nii peab olema, ja lõikavad endal ka.

Mõistatused

Moodne vikat

Eesti mõistatusi vikati kohta:

• Suvel lõikab lehmaleiba, talvel ripub varnas? — Vikat
• Lai kui mõek ja terav kui nuga, suvel orjab, talvel seisab? — Vikat
• Mõõgast pikem, nurgast kõveram, teeb mitme elule otsa? — Vikat
• Alt juusk hahk kass, päält riiu repän? — Vikaht, rihä
• Kõveriku nühka pallast? — Vikati luiskamine
• Kumõraga nühka palläst? — Vikatiga niidetäs

Vaata ka

• Käi
• Looreha
• Luisk
• Reha
• Sirp

Välislingid

• 24. juunil Käsitsi heinaniitmisvõistlus Plaanil, alates aastast 1998
• Maaleht:
  • 22. juuni 2010, Aive Sarjas, VIKAT – väärikas tööriist, mis eestlased padrikust päästis
  • 26. juuni 2012, Külli Pähn, FOTOD JA VIDEO: Vikatiga võistuniitmiselt riisus koore perekond Lukk
• Delfi:
  • DELFI Pilt > Kasutaja album > Heinaniitmine Plaanil 2012
  • Heinaniitmisvõistlus Võrumaal