Ankur

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on vahendist, millega ujuvat eset paigal hoitakse; elektrimasina ankru kohta vaata artiklit Ankur (elektrotehnika); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ankur (täpsustus).

Viikingiaegne ankur

Ankur on raske ese, mille abil hoitakse paigal vabas vees ujuvat laeva või muud eset.

Ankrute tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laevadel on kasutusel peamiselt holli, admiraliteedi või matrossovi ankrud. Allveelaevadel ja alaliselt paigal hoitavatel objektidel (tulelaevadel, poidel, toodritel) kasutatakse seenankrut.

Väikeste laevade või päästevahendite triivi vähendamiseks (paigal hoidmiseks merepõhja külge kinnitamata) kasutatakse triivankruid.

Ankru sümbolistlik tähendus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ankur kui üldine kultuuriline sümbol[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ankur on sümboolset tähendust omanud juba sajandeid, kuna vanemas merenduses olenes tihti just sellest laeva saatus ja meeskonna elu. Seega sümboliseeris ankur turvalisust, stabiilsust, jõudu ja lootust. Briti muuseumis oleva etruski mündi ühele küljele on graveeritud ankur, teisele kaarikuratas[1].

Vanas Egiptuses kasutati ankrut naiselikkuse ja mehelikkuse kujutamiseks - alumine kumer osa sümboliseeris naiselikkust - naiselikku kumerust või kuusirpi, mis on samuti olnud naiselikkuse sümbol. Samas sümboliseeris püstine osa mehelikkust. Koos sümboliseerid need naiselikkuse ja mehelikkuse loovat jõudu[2]

Renessansiaja kunstis esinesid ankur ja delfiin sümbolitena tihti koos. Delfiin sümboliseeris kiirust ning muretut edasiliikumist, samas ankur tähistas stabiilsust ja kahe jalaga maa peale jäämist. Kombineerituna tähistasid need tasakaalu kiire tegutsemise ja mõistlike otsuste vahel.[2]

Nii minevikus kui tänapäeval on ankur olnud populaarne tätoveeringutel kasutatav sümbol. See on sümboliseerinud tugevat sidet merega, samuti jõudu, vastupidavust ja lootust. Tihti olid sellised tätoveeringud just kogenumatel meremeestel.[3] Minevikus tähendas ankrutätoveering ka seda, et see meremees oli seilanud Atlandi ookeanil[4].

Tänapäeval sümboliseerib ankur eelkõige merendust, esinedes tihti merega seotud asutuste ja organisatsioonide sümboolikas (nt Eesti Merevägi, Rahvusvaheline Mereorganisatsioon). Samuti on ankur seotud stabiilsuse ja kindlustundega ("ankrusse heitma" - stabiilsesse eluetappi jõudma).

Ankur kristlikus ja varakristlikus kultuuris[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varakristlikus kultuuris oli ankur soositud sümbol. Kuna Rooma impeeriumi aegadel esines perioode, kus kristlasi rängalt taga kiusati, pidid nad oma uskumusi varjama. Ankrut, mille ülemine osa meenutab risti, kasutati risti varjatud sümbolina (ankurrist). Varakristlikus kultuuris oli ankur lootuse ja lunastuse sümbol. Tihti kombineeriti ankrut kaladega, kes sümboliseerisid Kristust[5].

Lisaväärtuse andis ankrule kui sümbolile see, et tagurpidi keeratuna moodustus temast Antoniuse rist - kreeka tähe tau kujuline rist[6].

Ankur on stabiilsuse sümbolina esinenud ka Uues Testamendis, kus lootust lunastusele kutsutakse "hinge ankruks".

„Et kahe kõikumatu tõsiasja läbi, milles on võimatu Jumala valelikkus, saaksime mõjuvat julgustust meie, kes oleme rutanud kinni haarama antud lootusest, mis on meile nagu hinge ankur, kindel ja kinnitatud. See ulatub vahevaiba taha sisimasse...“

Uus Testament, He 6:18-19

Tuntud on ankru kasutamine kolmikus "usk, lootus ja armastus" lootuse sümbolina (usku sümboliseerib rist, armastust süda). Tavaliselt kasutatakse ankru kujutamisel selles kolmikus valget värvi. Selle põhjal on kujunenud näiteks Camargue'i rist Prantsusmaal. Ka "usk, lootus ja armastus" kui kolmik on pärit Uuest Testamendist.

„Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus.“

Uus Testament, 1Kr 13:13

Ankur on Püha Klemensi sümbol, kuna legendi järgi hukati Püha Klemens keisri käsul nii, et visati ankru külge seotuna Musta merre. Sellepärast tuntakse ankrut, kui seda kasutatakse ristiusus sümbolina, ka Püha Klemensi ristina[7][8].

Ankrut on tõlgendatud ka kui Neitsi Maarja ja Kristuse sümbolite ühendamist - alumine osa meenutab noorkuud, mis on Maarja sümboliks (laiemalt võttes on Kuu muistne naiselikkuse sümbol, mille kristlus üle võttis ja kohandas), samas kui ülemine osa on rist ehk Kristuse sümbol[9]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Thomas Inman. "Ancient Pagan and Modern Christian Symbolism". Lk 53. 1869
  2. 2,0 2,1 Tattoo-symbolism.com. Anchor tattoo meaningKasutatud 17.10.2010
  3. Wikianswers: What is the symbolism of anchor tattoos?Kasutatud 17.10.2010
  4. Anchor Tattoo MeaningKasutatud 17.10.2010
  5. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Laste ja Noorsootöö Ühendus. Kristlikud sümbolidKasutatud 16.10.2010
  6. Art: Roman Christian CatacombsKasutatud 17.10.2010
  7. Miranda Bruce-Mitford, Philip Wilkinson. "Märgid ja sümbolid". Müüdid ja usundid: kristlus. Lk 178-179. Varrak, 2009
  8. Clemens I
  9. Symboldictionary.net. Anchor CrossKasutatud 17.10.2010