Katk

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib haigusest; Albert Camus' romaani kohta vaata artiklit Katk (Camus)

Katk
Klassifikatsioon ja välisallikad
Yersinia pestis fluorescent.jpeg
Yersinia pestis nähtuna 200× suurendusega.
Ladinakeelne nimi Pestis
RHK-10 kood A20.
RHK-9 kood 020
DiseasesDB 14226
MedlinePlus 000596
eMedicine med/3381 
MeSH D010930

Katkuks ehk mustaks surmaks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).[1]


Nakatumise teed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimeselt inimesele levib looduslik bakter lähikontaktide kaudu katkuhaige inimese katsumine, temaga seksuaalselt lävimine. Bakterinakkuse võib saada nakatunud kehavedelike, mulla ja bakteriga saastunud pindade kaudu.

Bakter Yersinia pestis võib inimeselt-inimesele levida, ka aevastamisel ja köhimisel õhku paiskuvate süljepiiskadega või fekaal-oraalselt - peamiselt saastunud toidu, vee ja esemetega.

Bakterinakkuse võivad inimesed saada ka näriliste (näiteks rotid) või kirpude vahendusel.

Diagnoosi kodeerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis liigitatakse katku järgmiselt:

  • Yersinia pestis'e nakkus
  • [A20.0] – Buboonkatk
  • [A20.1] – Nahakatk
  • [A20.2] – Kopsukatk
  • [A20.3] – Katkumeningiit
  • [A20.7] – Katkuseptitseemia
  • [A20.8] – Muud katkuvormid
  • [A20.9] – Täpsustamata katk.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku võivad nakatuda ka jänesed, oravad, kassid ja koerad[2].

Puhangud ja pandeemiad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muhkkatku põdeja muhud

Läbi sajandite on katku tagajärjel surnud enam kui 200 miljonit inimest ning see on põhjustanud vähemalt kolm pandeemiat, millest viimane leidis aset 1855. aastal Hiinas.[2] 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. Katk jõudis Euroopasse 1347. aastal Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast. 1348 jõudis katk Londonisse ja Pariisi ning 1349 Skandinaaviasse ja Venemaale[3].

Tänapäeval on katku levik kontrolli all ning Euroopa närilised katkubaktereid ei levita, kuid mujal maailmas registreeritakse igal aastal 2000 katku haigestumise juhtu, peamiselt Aasias ja Aafrikas[2].

Teadaolevalt viimased suuremad katkupuhangud olid Kongo DV-s, kus 2005. aasta veebruaris suri kopsukatku 61 inimest ja juunis 2006 üle 100 inimese.[4]

Eestis oli viimane katkuepideemia 17101712 (1710. aasta katkuepideemia). Pärast 1713. aastat pole Eestis katku olnud.

2014. aasta katkupuhang Madagaskari saarel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on Madagaskari saart tabanud katkuepideemia — haigusesse on nakatunud enam kui 120 inimest, kellest 40 on surnud.[5][6]

Sümptomid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muhkkatku sümptomid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muhkkatku nakatumisel tursuvad tugevalt lümfisõlmed ning need muutuvad valulikuks. Muhud tekivad tavaliselt kubemes, kaenla all ja kaelal. Tekivad palavikulised külmavärinad, peavalu ja väsimustunne.

Kopsukatku sümptomid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kopsukatkuga kaasnevad kõrge palavik, hingamisraskused ja vere köhimine.[2]

Ellujäämise võimalused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ravi puudumisel sureb 60% ja ravi korral 15% muhkkatku nakatunutest.

Kopsukatku nakatunud surevad ravi puudumisel esimese 24 tunni jooksul.[2]

Ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Katku kahtlusega inimene isoleeritakse ning hoitakse isolatsioonis diagnoosi kinnitamiseni. Raviks kasutatakse antibiootikume.[2]

Katkutekitaja nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nime on saanud katkutekitaja bakter oma avastaja Alexandre Yersini järgi, kes selle 1894. aastal avastas ja vastuseerumi välja töötas.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 335:2004.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Michael Powell ja Dr. Oliver Fischer. "101 haigust, mida te saada ei taha". Tõlge eesti keelde: Sinisukk 2006. lk 94–95
  3. miksike.ee (kasutatud kirjandusega varustatud), välja otsitud 1.08.10
  4. Plague in the Democratic Republic of the Congo, 14. juuni 2006.a.
  5. Matti Aivar Lind. Madagaskarit raputab katkupuhang, 40 hukkunut. Delfi, 22. november 2014. Kasutatud 22.11.2014.a.. (eesti)
  6. Fanny Jiménez. WHO meldet in Afrika 40 Pest-Tote. Die Welt, 22. november 2014. Kasutatud 22.11.2014.a.. (saksa)