Künakirves

Allikas: Vikipeedia
Künakirvega palgist kirstu õõnestamine
Künakirvega palkmaja jaoks palgi vara tahumine

Künakirves (ka vesik, vissil, lõunaeesti murretes vessim[1]) on ristipidi varre otsa pandud pikakaelalise nõgusa teraga kirves puuesemete õõnestamiseks.[2]

Kuju[muuda | muuda lähteteksti]

19. sajandil olid künakirved 5–9 cm laiuse tera, kitsama paksu kaelaosa ja kumera põhjaga. Tera kaare põhi võis olla ka peaaegu sirge ning teraotsad sellega enam-vähem risti. Hõlbustamaks piki süüd raiumist oli kirve laba varre suhtes suurema või väiksema teravnurga all.[2]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Künakirvega õõnestati erinevaid puuesemeid: eriti künasid, aga ka venesid, pakktarusid, surnukirste, ummiknõusid jms. Lisaks kasutati künakirvest hoonete sammastesse soonte raiumiseks. Saetööstuse arengu ning saelaudade laialdase kasutuse tõttu kadus künakirves üldkasutuselt 19. sajandi teisel poolel.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Murdekaart
  2. 2,0 2,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 80
  3. Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 121

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]