Ahi
 |
See artikkel räägib kinnisest tulekoldest; tähtkuju kohta vaata artiklit Ahi (tähtkuju); india jumala kohta vaata artiklit Vritri |
 |
Võimalik autoriõiguste rikkumine! Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks Creative Commons Attribution/Share-Alike litsentsi ja GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Ahi on ruumi kütmiseks kasutatav kinnine tulekolle.
[redigeeri] Ajalugu
Vanim ahi koosnes võlvina tulepesa kohale lahtiselt laotatud maakividest. Sellest arenes esiaja lõpul neljakandiline paest ja maakividest müüritud seintega kerisahi. Algselt oli munakividest keris pealt lahtine.
18. sajandi teisel poolel hakati kerisahje paeplaatide või võlvlaega pealt, hiljem ka eest kinni ehitamata ning esi- või külgseina tehti suitsu väljajuhtimiseks nn. lõhna- ehk leiliauk.
Kagu-Eestis ja saartel oli kasutusel ilma keriseta, aga kõrge massiivse laega ja ahjusuu kohal oleva suitsuauguga umbahi. Setude Vene ahi oli samuti umbahi. Mõlemad ahjutüübid olid suitsuahjud.
Ahjus küpsetati leiba, muid toite valmistati koldel (kividest laotud tulepesa). Ahjul ja koldel oli oluline koht rahvausundis (maja- ja tulehaldjate asupaik), perekonnakombestikus nin ravi- ja ennustusmaagias.
19. sajandi lõpul ehitati kambritesse uut tüüpi, lõõridega ahi (Hollandi ahi), mis ühendati korstnaga.
